kangestetu kanqeemmalle kanqelane

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie (kraavi, maad, turvast kaevama)

`kange elävik `kuerust tegemä ja

egä tämä `jalgu alune (seisukord) `ninda `kindla `põhja pääl ei õle, et võib oma `kangust `pruukida

(suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad

tämä isä õli `kange jumalik (vaimulik), käis `ühte lugu kerikus ja

`kangest `kandune ja `juurikune `einamaa

kaasa (s), ühes jne `kuera `kutsikas on `kange järel `käimä

oli `jörgetus (viletsalt käija), käis pahast, ristluist õli rumal (kange)

`kaarma viin õli suguperäst `kangemb ku `tõised `viinad õlivad

`kange kabima `käiä (rutates), iad jalad

(kõhn) `kainokene, `vaivase kasoga ja `lahja `kangest

`kange külm `tõmmab ihu kanalihale (kananahk)

rebäne on `kange kanavaras

kang on neli viis `jalga, uob on kaks `sülda pitk

(kaalukang) laes konks, `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad

kui siep sai `jahtunest, sis `leigati `kangidest (piklik tükk), `kaŋŋid `leigati tükkidest

(järeleandmatu, jonnakas) `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies

`kange külm ja pakkane

`kange tuul

`kange valu õli

(väänkael) `kangekaul, akkab `vasta, midä tehä `kange`kaulale

`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa

(kangekaelne) `kangekaulus ei võtta `kielto `kuulla

`onvad öhed `kange`kaulussed

`sellega (voki kruviga) `kierätässe `kangemalle ja `lõtvemalle `nüöri

`vanker ka `juhtab (vajub kõrvale), kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl ja `tõine `kangemal

`päälimine `sielik, sie õli alt savast kuni `põlvini `kangestattu (tärgeldama)

(vaevaliselt, aktsendiga) `õige `kangest mõned sõnad `porssib `iesti kielt

siep on `kaŋŋund (kangestuma hanguma) juo. mesi on `kangunud ärä.

`meie õlema ühe `mielelised ja ühe `kangussed (tugevune)

(jalatsi kannaosa tugevdus) kappinahk käib `saapale.
`pannasse kappile et on `kange

(kapsa vars) kabusta `juurikas, `lapsed `kanged `süöma

on `kange `piipu karitamma (põlema, põletama)

sie on `kange `kartamaie, ara veregä

kie `kange `kartama, sel `käisiväd kodokävijäd, kie ei `kartand, ei nähnd kodokävijädä ei kedägi

karukaur on `kange `külmä kevädega `viljade `sisse toppimaie ja rukkide sies `kasvamaie

jala kand `kangest kihub (nii et), kas kisu `lõhki

noppid `kartuli, siis `jäiväd `kaula`suoned `kangest

kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest

(keevaline) `kievä vereline inimene [on] `kange `tüöle ja usin vihastumma

õlu on isegi `kange - - kõhe kihastas (joovet, uimasust, valu tekitama), käis `jalgust ja pääst läbi

`aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga

obosel akkas siis sie `vankri põhi`lauad `kintu (koodinukk) `käimä.
obone `kange `kintu `kartamaie

`kange taga`perse kirumaie

`kange köhä akkab `kiskumaie

kaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle

kivikangur sie on kivimurd, kus on pali kivi kokko `vietu

`riide tahab kloppida, on `tolmus `kangest

(kange, kohmas) köntis

(endale võtma, kõrvale toimetama) `kohmib omale kõik `asjad, `kange `kohmima

(külmast kangestunud, tuim) kääd `kohmus, `külmetavad

`koived `kanged ja `aiged

`kange `kontidega `ninda ku vana unt

tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged

õld `kange `kuraa·si mies

oh sina kurivaim, õled `kiustlik `kangest tõist inimest `kiusama

(tael) kõbjas `kuivadetti `kaindla `augus `vällä, siis õli `kange tuld võttama

(solge) kõhu uss, nie siginevad `lastele, kie `kangest pali vett võttavad `sisse

`kärbäse sien on `kange `kihtine

kust sie üvä on kui käre (kange, vänge maitse, hais jm) `suolane

`kangest vesi `juokseb kärestikku pääld

`ninda `kange köhä, kisub `kangest

rabaduse `aigus - - ajab `kangest `külmä värinä `kontidest üless

vanamor on `kange `lahverdamma (lobisema)

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja, vanduja), on `kange `vandumaie

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kie `kange on `sisse ajama ja `juoma, lakke vasikas, lakkud kui vasikas `sisse enesele

kui `kangest palav on, siis igi `langeb

(söömar, õgard) `larka magu, kie `kange `süömä on, kie `lõikab `sisse `ühte `puhku

`tehti `kange leheline (tuhavesi) - - kõhe tuli`kange leheline ja siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi siis sene lehelisegä

poiss on `kange `tütriku `ümber libistamma (lipitsema)

`poisi kätte ei või `andada ovost, poiss on `liiga `kange ajamaie

`tütrik on `kange `litsi `viskamaie

poiss on `kange sõnu `luopimaie, `sõimab tõist

vanamuor on `kange lorisemma

`kange `rääkimaie ja lotterdamma, `räägib pali, ei tie tüöd

mõnel on ludu (madal, lame) piht (längus õlad), `kangesti ludu pihaga

särg, sie on paha kala - - `kange `luitand `tõine

`talvel on `kanged lumemarud (torm) ja lume`tuisud

`taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab)

vokki nüör on `lõtval (lõdvalt), `tarvis `kangemalle `panna

lõdvemaks `sellega `kierätässe `kangemalle ja `lõtvemalle `nüöri

ei pia oma tagumikku `kinni, on `kange `lõhnamaie (peeretama)

`tõine on `kange `lõhverdamma ja `patramaie

(teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie

poiss on `kange `lõikumaie, `piiad samasugused - - `pussid `peida `tõiste iest `vällä

vanamor `lõksutab `kangest kududa

`vanker ka `juhtab, kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl (lõdvemalt) ja `tõine `kangemal

poiss on `kange vilet `lüömä

`köster on `kange erilaid (orel) `lüömä

sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab

üks lüöb `tüögä `tõise üle, on `kangemb tegemaie

terav, hästi lõikav sie on ia lõikaja kirves kange lõikamaie magusa terägä

mahko·rka tubakas õli kõige kangemb tõiste tubakate seltsist

eilegi õli kange tuul a õhta iel maltus ärä


Jõhvi


(hoob, kang) `kaaliga lõhuti [kive]

`ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma

lähäb `ninda `kangest kätte

vahi, kus on `õmmete `kangelane (kangekaelne), ei palu `andest

(till) kang `õlma all nagu kabeli`lõhkujal

meri `õhkab `kangest `külma

sie inimine on `kange `kiitama

tia mis se sääl nii `kangest kilendab `päivä kääs

õli nii kohevil `kangest, ei `maldand siis `istuda ega


põhja-Iisaku


ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest

`ninda `kanged last on `raske `kasvatata

`räegib `kangelt

sie `ninda `kangust täis, et `kuula `kellegi juttu

sie va ull `naine `mutku `kanges `miesteimus alati

mine `kanguta ülesse, `kaua ta `põõnab

(võõrapärasest ja vigasest keelepruugist) kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt

eks nad `ninda `kaua `käined susimas, kui `kangutasid `teise koha pialt `lahti

(väga suur, tugev, kange) kibe valu näris `terve üö

vihmakuĺl kisendas `kangest `ninda kilavald, küll seda `vihma ikke nüüd tuleb

`üöse `iŋŋeldas `teine ja tegi `kanged kõhinad (vaikne, kõlatu heli)

vanad `ütlesid `kõllakas (kollane sipelgas), kusitab, siis on `kange valu

`kange tüömies, kõva kui kivi

`kangeste `uolitseja mies on, keik on `naisel `ninda käepärast sättind

tama tüö pole suur asi, `kangest `kärniline (lohakas, korratu)

`lapsed `tahvad `kangest magusa suppi `limpsida

`kange `tuulega kasetohi pialt lipperdusi (riba) täis

`ennegu laps `jõuvab `suurest ja `kangest `saada, piab tal `loĺlussed piast `väĺja `peksma

nävad on `kangest läbi`lüöjad, `ühte`puhku `pietasse `suured `süömad

sie kui `läetsatab kodu `perse `ahju taha, siis seda‿i `kanguta enamb `välja `keski

lapsed läined keik isasse maast madalast juba kangust täis


Vaivaro


miul on `kange jano

täma on `kange juttuma (jutustama, vestlema)

`selgä jääb `aigest ja `kangest

üks mies oli `kange `kaardi `mängijä

`kange lume `pöllü

`kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa

`kange `säägä rikkus `ankuri `ketjud `katki ja ajas `laiva `randa

küll sie on `kange `karsi·tsa (Vene: sinep)

oh küll se laps on `kange`kaulane, küll se `tahtoks `peksa

`kangelaine jo `lapsest `saate, midä käsid, ei tie

`kange`kaulane jo `lapsest `saate: midä käsid, ei tie

`kangest oli paha `ilma

küll tama kahetso nüid kibedäst (kangesti, väga)

on `niisukaised `kömbägäd (tönts, kange) jalad, et `kombastu

obose jalad on `kömbäd (tömp, kange, tönts), ei üväst ei `astu

(rahvalaulude laulja) `lauliko on, ken `kangest `laula, üvä `laulaja