kierod kieritäb

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`ellitseb ehk `ellitab kui vahest palavaga võttab `kuskilt nahata `lastel vahest `kieru kõhad (hellaks ja põletikuliseks muutuma, hauduma)

`erne tüvid `kiereti pune - - mõnes kõhas `üellässe [seda] `erne aod

`viiruline, `kuuruline, `esmarikku `reieline, midä `viiru `viirutab, sedä `kuuru `kuurutab = vokk `keträb, `kieräb ja kõik tieb

laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel

ärä `ninda jämedäst `kiera vai `eiesta et ei lähä vokki `silmast `alle

lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole

`kierän `püksid `kaksi`kõrrute, et ei lähe `märjäst

(lõngapoom) `kanga pakk, `sinne `ümbere saab lõng `kieretud, lõim

akkama `kaŋŋast `kierämäie pakkule

(raskesti käsitsetav, liigutatav) `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti

`ketra on vokkil `lühvi taga, `miska `värten `kinni `kierada

(vankri osa, keelikas) `kielelaud puu `vankritel sie käis all, kust `andas `vanker `kierämä, tagumisest `teljest käis läbi, esimese `telje `juures õli sia suu, `kielelaud käis sääl vahel

jõgi on `ninda `kiera (krussis)

`kieräb `tõisite `uopis sene jutu, paneb omast kääst `juure

(teisele küljele, ümber pöörama) püör `kiereti `lauda `uksele taha

sie sõna on just `kieramise pääl (meenumas), `miele tuleb aga ei õle `mieles

(naist magatama) `kieras `talle `sarve

`poisid `käivad `nihvlil ja `kieravad torikast (sama)

sie on `kieretud lõng, kaks `õtsa kokko `kieretud

(käänak) kierastiku pääl – üks tie `kieräb

`tõmma käsidega `kierod (looge, kruss, keere) `lahti, siis on lõng `sirge

kier lõng on sükkäräs

õled `painand `ninda `kierod jalassed

lõng läheb `kierdo ja käppärä (kõverasse, krussi)

lõng on `kierdos ja käppäräs (kortsus, krussis)

sedäsi `kieris sääl uss

ei õle üvä süä‿ka, `kierib suus, `taiginane leib

sääl (metsas) ma `kierisin ja `eksisin

tahad `kieritud (korrutama) `lõnga ehk tahad ühe `kõrdastega, saad mõlemi

obosega `kieritäb `siie ja `sinne

lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula

vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokko

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd (pööritama) ja vahid

(keerutama, põiklema juttudega) `kieritäb, sõna siit, `tõine säält

kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta (ümber pöörama, kaarutama) ja `kõrjada (heina)

sie pind `kieridätti `ümber, vikkadi ja `varre pera `löädi viel puu kiil vahele

`kange `kierlemäie ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal

`ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi

sie asi on (keeruline) `kierokas, ei õle `sirge

`kierolised ajad `onvad `präigus meil

kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest

(mõistu, krutskiga) tämäl on `kierolised sõnad

vana inimine käib juo kõveras ja `kieros

obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab `köie `vällä

edel tuul `kieritab `ümber tänä, nüüd lähäb kesk`õhta

kalakidemmed ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse

heinavaal `kierendane ehk `seljändane

nüüd `ütleväd `tuule `kierändäne, sääl sies pidi tont õlema

tuli `tuule `kierandane, vei [lina] kubud menemä

`kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito kell kaksteist `üöse

(adra või äkke veopuu, mille külge kinnitatakse aisad) kolk on kurg`atral `aisa `õtsas, `kolkaga paremb obosel `kierada

(koonlalaud) `kuondlalaba `ümbär `kierad linapihu, `kuonalt ei õle vaja tehägi, teräv õts käis `armi`auku

(vankril) `krantsi `rauvad - - `telje ja sene `päälis plokki vahe pääl, siis `annab paremast `kierama

nüüd on kettidel `kieramised (pöörel) `kratslidega `õtsas

`vindiga tuli [raua] `sisse `kierata ned `krihvid (jäänael hobuseraual, saabastel)

kruus`tangidega saab `kõiki `kierada `kinni, kruus`tangidel on `nõnda ku `sõrme jämedused `pulgad `külles

`enne on kaks `kieret, paneb `kolmanda, siis `kõlmistab, siis saab ilus sile nüör

kui sai `kaŋŋast `kääridä üless - - üks `kieräs, üks `oidas suga

(köie keermete kokkukeerutamiseks) `köie püör, `kieratasse köit kokko

obone `kierotab, `juokseb `ümber, `lauvustab (laotama) `köie `vällä

(kõverus, käänak) `kierod puud

jõe `ääres on vie `kierätud `liiva, ei õle muda `ulkas, on `selge puht liiv

viis linapihu `kiereti kokko, `tehti linapunt, kaks lina`punti `siuti `paari, sis rippudeti `naela või `varna `otsa `aita rippuma

kui taheti `kierada pahemitte `puole, siis lippeti `kiereti `tõise saha pialt `tõise

`lõime`lõngad õlid `kierummad

maakerä kieräb ka oma pitkergust tied käib


Jõhvi


(kuklasse palmitsetud) `juukse tutt ehk kier
tieb `kieru taha

ku `värtän ei `tõmma iast `niiti `pääle, siis niit ehk lõng kisub `kaela ehk `kierdu

nüüd ta `kieras `perse (ära rikkuma) sene `asja

`tuulispask on `tuulest, `tuule `kierandus

`lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad

sie on `laugund lõng

`maande pääl `kierib tolm ülesse

puha `kieras kere (sööma)

tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama

kahe pihu vahel `lüädi [vurrkann] `kieruma (pöörlema) siis käis `riŋgi `laual vai põrandal

`sülgädi `pihu ka, et siis ei saa [labidavars pihus] `kieruda

(kangasse sissekootud põiklõng) kue lõng ehk kude on laug, aga `lõime lõng on kierd

kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi ehk sükkara

(kräsus, lokkis, keerdus) `krässis `juuksed

`kapsa `kuulme, senest akkabki pääd `kierama ehk `luoma

ku lõng on `liiga kierd, siis lähäb `kuuruspä `sisse

rebase `kärru, jahi pääl `käidi `nendega, `aeti `luomad ette - - `kieritati, siis kärises

(puur) kään`rauaga `kiereti `rummudele `augud, kus puutelg sies käis

see käärib (ajama, keerama) nüüd omale varandust kokko

`suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist

`võeti lina pihust `niisike pisike `kiere ja sie `tõmmeti `ninda `lahti `laiakalli (laiali)

`kierandasest lappati rehaga omale suur topp `eini `selga - - sie `pandi `jällä `saadu `päälä


põhja-Iisaku


`ketra oli `suonega rattas, üks vokkinüör `juoksis `ketra suont `müöda ja `tõmmas lühi `kierlema

`võt́sita `kuera, las läeb `kierab `lehmi

sie `kierab kõik `kinni (sööma), mis `laual on

`paela `kierati pihude vahel rops- ehk otstakkudest

`kieranduses `kuivas, siis sai `saatu

sie on `irmus kierd niit, kisub `sõlme

tegime `köie kahe `kiermega

kiel õli `kiereldi (vaheliti) `suussa, miel õli mõtteldi `piassa rhvl

`kiererattaga `kierasime `köied ja põranda`riide kued, kui olivad jämedad koed

külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand

`kiera kere `vinkli, jäe magama

(söömisest, joomisest) ära‿nd `üksi kõik `kińni `kiera, jätta `teistele ka

keerab `kossinka (patsi) ümber pea, rätiku alla

sääl mää `kieros, mää `kriiva pääl

kui sina `selle latterduse (lora) kokku `kierutasid, siis `uota sa


Vaivaro


kui kala`parve tuli, kajagad `kierisivad ülevel ja `raiusivad kala

tuul `kierä toist `kanti

`pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä

siäl `raamados on neid sano, midä saab `toisipidi `kiera

`riih́he `peksämise `juures `kieredä `olgi `ümber, `toised küled `kieredä `pääle `puole

`reies olid lademe `kieräjäd, ken `kierasid toist `kanti ja toist `kanti

akka `langa `kierämä `eiga `kierämättä `laŋŋast midägi tehä

`kieras jala `vällä

siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä

se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest

se `langa on `kiero küll, enemb ei saa `kierommast `kierä

`paslil punoda `kierod `paulad

Elijal on `kierod (halb, pahatahtlik) `silmäd

oh siä vana `kiero `silmä

`veitse `kierdus, ei tiä `kuida tämä `kierdus ja `kargas miu `sorme `külge

pää akka `kierdoma ja `püörimä

`anna üks lina `kiere, miä punon `keŋŋä `nüöri

`lapsed `kieriväd ja `püöriväd alalde

ku [kala]`parve tulo siss, kajagad `kieriväd kohe üleväl alande, ja `mutku vottab vie pääld kala

nää, `parve lüöb `pohja, siiss kajagad `jäävatki sii `pääle `kierimä

tuul `kieritä ja `kierä `tolmu üles

vahel `toinekerd akka südä nii `kieritämmä

`kierokai|ne (keeruke)

kõõrdi `silmä teräd on `justko `kierolised

lina `kieros (hunnik) jo `pello pääl

`kütkel on `kieroksed sies

peäd alalde `noela `kierotamma

`kieroda se `langa `kierost

`kierodu|s (keeris)

tie on `kierik (kõver, käänuline)

`rätsep tegi sene `pintsago nii `kierigo (kitsas) ihaga, et ei `lähto `selgä

`kiereti `kruvvid kovast `kinni

siis `linnost `kiereti `kuonal

`kiera `rauda kruus`taŋŋi vahele

siis on vene vett `lastis ja [laine] `kierdä `venne ka `kummulla

senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä

ei saa maga sene `külje pääl `eigä `toisele `küljele ei saa ka `kiera

(riide, naha jms alus- või pealispool) `toised küled `kieredä `pääle `puole

`langa `tarvis `lauenda, `langa on `kieros

kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast vähä

`äŋŋerjas `panna `suola `sisse, siis tämä `kierutab sääl, ajab libeda lima pääld maha - - `muidu on libedus pääl

`atra libitä, midä `atra `juures `kierdä maad ühele `puole, tämä käüb `atra saha pääl

kala lähto ring aia, kierä terävä nurka, aga siis on tämä nii eksind vällä, et pano kohe `juonega `matka (mõrra osa)