seimmä südämme

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


külä `annab `külma nõu, `rahvass `raudase südamme

küll vahel südänt `iivendas (tundis südamevalu)

leib ja silk on südäme `kinnitus (eine, jook)

süda `kutsub `ruoga

ma kisun suurt südänt (kiusu ajama), `kiusu peräst kisendäsin (peale karistamist)

kui `jäätanelt päilt paned pada [keema], siis võib [külmavõetud] `kartuli süä küll

kui `keski sei

`linnu oblikad õlid kui minä õlin nuormies, `seima neid, `neskest `ärjäpä lehe `muodi

(parem, tähtsam, varakam) enämmad (mõisa ametnikud) `seivad `süömätuas, enämmatele `anti `puljongi

ma `ennest (hiljuti) sein juo

`enne vanad `rahvas `seivad `oplikku ja `körti ja aganust `leibä

tulist süöb, tämä on `kange (kiiresti) `esseldama

mõni poiss imustas `piigada, ke õli tema südäme `kinni `kasvand

sein ka kolm `silku `lõunete ajal, nied nüüd akkavad janutamma (jooma ajama)

mõni `ütleb `jälle [vastuseks] kui `jätkub, siis jätan `sulle ka, kui ei `jätku, süön kõik ära

mina sein kala`liimi (želatiin) `piima sies, sie on nagu paber õhukene

sein üvä `süömist. `kessel (kõht) `ninda täis et

nüüd on `sääsed `lapsed süönd `nõnda `kirjust

veise nimi lähän `kiutu `süötämä

kana `kloksob, `kutsub `puegi `süömä

aga siis senest viel ei saand täis, midä `laua taga juo sein siis, viel [paja] `kaapimise ajal ikke viel `klõhmisin omale kõri ikke `ühte lugu

obone süöb, suu `koprotab

mõned `süötäsivad oboselle aluna (maarjajää), sie kohotab (kohevaks tegema) obose liha üles `kaŋgest

kätte `saavad ja kodivad (nottima, koksama) maha, `süöväd `nahka ka `konna

obosed `süöväd [heinu] kromin taga

pere`naine läheb `kutsub `süöma

kõkk, kõkk, kõkk, `poigidega kana kõkkutab, `kutsub `poigi `süöma

(lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud

ovose panin `köide (köie otsa) `süömä

`tiema `ämbri sia `süömise (söögi) ja valama siis künä

süöb `kiirest ja `lorbib `toito `sisse

süöb lõmps ja lõmps

on `kange `sisse lõmimaie, süöb pali

`saia `süiässe `leivä lõppu - - `päälä `süöki seid tükki

nüüd `lörtsiväd (larpima) `opliku liend süä

sigä lei `süögi künä `kummuli

süö `kapsa suppi, siis põsed `lüöväd punasest

poiss lüristas `erne lient süä


Jõhvi


vahib kael `keikus, `süämä ei akka

kere ele, et süäks vai `undi `nahka

kesk`õhta suvel – siis sei kodu kes `milla tahi

(hirss) `kolla`tangu pudru `seime `kruonus, ia oli küll

`kuldase südämega

õli pikk `süömävahe, siis `kuurustati (keha kinnitama)

`enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas

nied on kibedad, `lambad ei `süöned `kärna`lille


põhja-Iisaku


on isukas (ablas, hea söögiisuga) `süöma

siin on üks kläba (kõlbmatu ese), kes `sellega enamb süöb

`süömavahega võib `kuhjama maha `lüia (niita)

tuleksid `süöma `õige

sie `küöberdus (ringihulkuja) mõjale ei `jõua kui `süöma`lauda

`lehmad `süöned `karjama lagedast

kes süöb `leiva`kannika, sie `kasvab `iaste

ära toppi lödast `kärpse`piitsa `süöma`lauvale

`laksisid `sellega (kärbsepiitsaga) `kärpseid `putrust, nüüd lipperdad (lehvitama) teist `süöma`riistade kohal

poiss, vai `süömisega siin liristamas, mene kohe `lauva tagant ära

poiss, ära tie vigurid `süöma`lauvas, mis `lurtsimine sie lurts-lurts `olgu

siga süöb, siis `kõrvad `käivad loppakille üles alle


Vaivaro


(lahke, sõbralik) südä on ka `elde, ku kääd on `elded

[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs

süda lüöb `iiveldämmä

südänd `iiveldä

miu südä inota

`saksad `süevad [austreid]. küll on inotus (jälkus)

voda `kahvliga, ärä `kopraga (käpaga) süö

kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä

miu `ambad ei süö `kuoriko (pirukaümbris)

keig on `kruono `leivä `süöjäd (riigitöölised)

`pääle `süömist `käüdi külite lesimä

moni söi prii `lavvas

(elevandi nina) `londiga süöb ja juob

(kiik) `lieku `läügütä (iiveldama ajama) miu südänd