Friday, October 31, 2014
ülimises üleväl
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
ülimises `õtsas õli pläkk `kaksi`kõrrute `kieretud
`kurgus on `ingelapp (kurgunibu) üleväl, `ingelappi õts on teräv
laus- laus vesi tuleb maha ülevelt, tuleb kui ua `vardast
(ripphäll) kast`kiigu õli, üks puu käis `seinä vahele, ülä `ahju, `nüöri `külles rippus kast
kenel kast`kiiguda ei õld, senel õli põrandal `kätki
`landratti (maanõunik) `erra õli ülemb
`viedi [kohkunud] laps ess lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle
siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest
`süömata lähed üle `süödi, aga ihualasti et lähe `uksest `õuvegi
`luoma `sarved on `tehtod `miskä imeb ihu üles [kupupanekul]
(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs
aks lina`nuustiku `siutakse `paari, `õtsad kaje`kõrvute (kahekõrvute = kahekorra), ülejäänd `latva punud `ümber, jääb nupp `õtsa
(kaftan, pikk ülekuub) `kohvtaniga `käisiväd kerikus ka
võsu ajab `kannu `juuridest üless
jalad ei `kanna kehä üles
`lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub
`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa
`käimisega `kanna suon (kannakõõlus) `kergitab `jalga üles
sõjaväeline aukraad, kapten ruo ülem õli kabitaa·n
egä `ilma karita ikke üless ei `kasva
isa kari on kõvemb kui ema vits
kasiksien (kaseriisikas), `valge üleni, `karvad `servas, kasik`siened kasikus
(raamikujulised lengid, mis paigutatakse ukse- või aknaavasse valmistehtult) kast`leŋŋid tehä `kuuril vai `aidal
kie elu majale tieb kast`lengi
kast`leŋŋid eväd piä `külmä
`õunapu ajab `juurest `uuved `kasvud üless
akkab vett üles ajama ja `keitämä, porine ja tümä (koht)
`keidäb maa siest vett ülesse, säält tuleb juo `ninda nagu vesi kieb
kui `meie oma toa tegimä, siis `keitäs vett üles
(söödimaa) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina
kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad
kese une on üles tuist, `püüjäb `jäädä tagasi magamaie
pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)
`veski ülemisel kivel on `silmä auk
kive üles `tostamise käpp, kive [kõrguse] `tellimise kruuv
`mõisa ajal `aeti juo `koidiku ajal maast üles
`koidikul `mendi juo `vällä
`tuisin kolm `koito `enne sia `sõitu jo üles
`omme pesen [põranda] üle ja panen ühed `kontsotekkid (kaltsuvaip) `pääle
arilikkud `kontsutekkid, a minia sie kuub nagu puolkaut `trelli neid `kontsutekkisi
`kontsotekkil vanadest `kontsodest `lõigatud kude, lõim kahe`kõrdane takkune
kotti `vinnaga [tõstetakse] `vilja kottid üles `veski `laele
vana`muori kribu `tuise üläs
(sõjavägi) `kruonu vääs `lüövad `telgi üless
no `räägi nüüd üless, `kuidass sa seda tükki tegid
(piirikivi) kuppitsakive ei `tõhtind `kiegi üläss `kaivada
pia on `kõhmas (kõõmas), pia ajab `kõhma üless
`este akkasid käbistama (võrguuile lõnga kerima), `kierasid, panid `niidi `otsa üle `kiele
kui on üles `kääritud, on [käised] `käärdes juo
pane `käärde, `kiera noh
`kääri `käissed üles
(käärkannikas) käärtükk, üle `leivä tükk `lõikada
rabaduse `aigus - - ajab `kangest `külmä värinä `kontidest üless
künklik (maa) ühest `küngästikkust üle, `tõise mene
`kartuli panemise või võttamise `aigu akkavad `küineperäd (küünevall) `vassama, `kierab naha `raasukesed üles
(`laigas g `laika kamakas, pank) save maast tulevad `laikad üles
siin on suur jää `laigas, sene `laika `pääle võib `menna `sõitama
neid `laikaid on kevade jões pali kõhe
(lamama, lamasklema) luom lamus maas, ei pääst üless
eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle
(täiesti, üleni kattev)
`tütrik `leidas `luomad `metsast üless
mul on `Rääsäs kolm `lelle `poiga, mul on üle pia kuus `lelle `poiga
(aknaraamistiku ülemist ja alumist osa lahutav põikpuu) luos`valtsi `õtsad `käiväd `leŋŋi tükkide `sisse
ka sinilill nied sinised `kauvad, siis akkavadki nied `valged lume`lilled (ülane)
isä õli `kordunis `luubi ülemb, isä õli `luubimies
`tütrik `lõõtsub tuld üles, ei saa egä saa
`einä kuhi lähäb läppästumma, suits käib `vardast üless
obone `iŋŋub, lüöb tagant üles ja tieb äält
mina elän all kaldas a Moldovi külä on ülevel kaldas mere ja maa tuulte kääs ei metsä ega puid `varjust
Jõhvi
ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd
`neske `kaidur laps, kui `kauva `aiga `sõisab `veikene
ta on `üldse `kaidur loom
on kaks `kanga `penki: üks üläväl ja `tõine on all
üle isa `kielu `läksin `linna
`maande pääl `kierib tolm ülesse
ise õled ülä kere loll
`uatagu ta, küll ma ta kere ülä võttan
(hooletult, ülepeakaela) kiista kibadi tehtod
`karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust
nägis (Soome: näkyi) `koigutama ka sääl ülä `tõiste
ja üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs
ülä kere `korpas ja `kuarikul
`õhta kukke `lauluni `istuti üleval ja `ommiku esimisest kukke `laulust `jälle ülesse
akkama kukker`palku (kukerpall) `laskema, pia `vasta maad ja `viska `jalgudega üli
hobused kukkusid tagand üläs `raiuma
laan tanud õlid `litritega ja `väljä `õmmeldud ja, iest õts viel üless `puole
`tormi ajal rand natta täis, vesi `liigub, `kerkib `viega ülesse
(lööma, lahmama) `lämpsas vett `sisse üle vene `serva
kui `tormab, siis `lämpsab
mantlid nied õlid ülimised kuuvved õlade pääl õlid
põhja-Iisaku
üle `eitand ei sie `ennast enamb `püöra - - võid `uńdile `issa`meie lugeda
(täiesti, üleni) `kaelani `võlgades
mine `kanguta ülesse, `kaua ta `põõnab
kiistakabadi kiista-käästa (hooletult, ülepeakaela)
kippub `klohmima, `kellest `arvab üle `käima
pimedas `sahvris kobeldasin, kas `leian `õige `kausi üles
koblas `kaua `aega `eintes ja `leidiski `uuri üles
`kraapsi ulk aega [tikke], tuld ülesse ei saa
õu ruttu kriips kraaps `luuaga üle `tõmmada
pühabäe `ommiku on krips-kraps ülevel
`lapsed `käisid kridinal-krudinal üle lume
(praks) `krõksatused ajasid `lapse üles
mis laps sie, sie jo ülekätte läind, `viskab aga `kummuliste (kummuli) maha, `karjub
ei enamb või `süüa, täis kohe `kurguni (ülimal määral)
üleni kuub, `lapsele ikka üleni kuub
`estest olid `kuued `lastel, pärast tulid `suurtele ka, siis `ütlesid `rohkem kleit
`kahte `karva `lõimed `käerisin ülesse, tuleb `triipudega `kaŋŋas
nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima
`ihma sie laud `liivapaberiga üle
`limpsti `tõmmas kuer `kielega `lapsel üle näu
kalad üppasivad jões viest ülesse ikke `lupsti ja `lupsti
(kõhnast olendist) `püksid on luil (rebadel, st ei püsi üleval)
`leika kuhe üle `einama (mine otse)
akkab vist sadama, `lõõrikad tulevad maa siest ülesse
oma `peigmest ma üle `lüüa ei lase
pärast maarjabäd enamb tuld üles võtta ei tohi, orassed kardavad
manse·tt oli värvlist laiem ja otsad ei käind ülestikku käisid vastastikku
Thursday, October 30, 2014
allesa ald
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
tegin `erraga `kauba maha, nüüd õlen tämä käso alune (alluv, käsutäitja), `tienin `erra all
tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle
vend õli `poisi`jõmbergas (poisike, põngerjas) `alle `kaeksa `aastat ku jõkke kukkus
vene `keiser `kirjutas kää `alle (allkirjastama) sõa leppingulle
kukkus `kompsti maha `pengi `alle [magama jäädes]
kie tahi sedä `kelmi tehä, läks kobis `sinne `säŋŋi `alle (noorpaarile)
`võeta `pilpad ja akkata laduma [katust] üks ühe `alle serv
(hõbedast vitsprees) `kaulaõbe, `ümmargune, `tilgutiga, `miestel `kurgu all `kinni
`kartulil `juured juo `puntras all
`piened `juured ja emä juur (peajuur)
`punder puus ja `mander maas, `indrik all `einamal = `pähkel, `mantsikad, ein putk
(kuulujutust) `lorbatuse juttul ei õle `jalgu all
(kirikuskäik) kerikutie `jalgu all
(lahkumine) tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie
nelja silma all, kahekesi õlima kahe `kahtlase
`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all
kalavintskidel õli ikke `apsat all ka
`kalgut (g -i seadeldis veskikinga juures, mis raputab vilja kivide vahele) rapputas `keŋŋäs `vilja `alle
vanemmal ajal `kanga kehäl `jalga ei õld all - - käis `seinä `sisse keripuu `auku
`kassilaud õli `süömä`laua all, `ristide `külles, sie õli kolm `tolli lai, `kassile `anneti `kassi`laua pääl `süiä
ei `räägi `laialt, `oian `korgi all
obone `korsab (korskama) sara all, `korsab nenäga
tie kridiseb [krudisema, krigisema reejalaste all]
rattas `krouksub `vankri all, on kuiv `kaŋŋest
kui konn `krouksub, siis on sadu edesi
`õksad `krõksuvad (praksuma) jala all
liiv krädiseb (krigisema, kriuksuma) `amba all
vesi on `langend alla ja jää on jäänd `kuhmi (kohru, hunnikus)
jää on siis `nõnda `kuhmis ja kõveras
(kindla peavarjuta) mul kattusse alust ei õle - - kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe
puu`telje `vankril `käänid all, üle `telje õli
(lind) lakka `pääsuke, sie tieb kattusse `alla, lakkade `sisse pesä
`lapse `nartsud (mähe) - - õlid nied, mis `lapsel all `pieti
aam`palgid `onvad laudpõrandal all
`naine on `lehma all (lüpsmas)
lehm on `ärjal (indleb)
`omme ei õle `leivä palagi `amba `alle `panna
leppiku all `kasvab leppa`sieni, õhukesed, vesise `piimaga
(riisikas) leppik`siened `onvad punased, `kasvavad leppä`metsä all
puu pakkud on raudtie all, nie `onvad `liiprid (raudteerööbaste aluspakk)
poiss meni `liisu `alle, meni `tienimaie
`sõisab `lontos, ei õle `terve
`kueral on `lontos `kõrvad
`naisel on sukk `lontos (lontis) jalas, sukka `sääred vajuvad `alle
jalad `lääpäs all (kannad väljapoole)
(labajalg) jalg alt `ummes (lampjalast)
võtta ka `kiele `võejet
(altkäemaks, meelehea) kielt `võida `jälle `miski ia `asjaga, `kiele `võie
`metsäst `tuodi suur must `kärnikläne (kärniline, krobeline) pahk
`maarjakased on `kärniklase `kuorega alt
(päkapikk, kirjandusest) `kääbussed tulid `kannu alt
`kääbuss õppetas `poisile une `vaimus nied sõnad
`kõrve `männid `onvad alt lagedad
tulukene lõppes `vällä paa alt
`ilja `aigu õli sie asi `alles (?<*alle+si/sa ~ omastus-liide) ja nüüd enämb ei õlegi
Jõhvi
`liugusin `kuorma `õtsast `alle
tahi `kiele `alle vedada
`kaŋŋudetti [kirnul] vits päält `vällä ja `vitsa all õli üks keriku leib (armulaualeib)
`priske, `lõvva all kott kõhe
`kreslik `võeti rie päält maha ja `tõsteti `varju `alla
lies `keideti `ahju `kummi all
kumm `tõmmas `auru oma `alla
(kala luu) `kürbä luu, kõhu all
rei all akkati ladent tegema
lagi all, lagi pääl, lae pääl `lauletakse = kannel
`lamba naha `vestid `pieta `pintsaki all
lase kot́t lappil (pane viljakott veskikolu toru suhu ja lase vili alla)
laps on `üösse `alle `laskend (aset märgama)
laud pidi `käidi `alla `randa
tie vei libamiste `alla`puale
ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt
`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni
lakkirouhkad on lakknahast `säärä`saapad, alt kromm, säär lakk
`lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `eina `soadud
sie on `alles üks `jonnipurikas
sie plikka on küll alles kekkerdus
nagu vana kekkerdus laseb oma joru
`lapse`ohtu on ikka `alles laps
põhja-Iisaku
rukkis `alle `põlve, [aga] `varsti `leikuaeg käes
libedaga `talvel `lüödi obuselle `alle `sipkad ja `klombid
varukatega tien `kohva-`kohva (helist) ja `lennangi puust alle just kui lind
`kraksti jäi `liivatera `amba alle
`viimane paremb obune läks ka kõrist `alle
(voodist, asemelt vm pinnalt tõusmisest) `muidu maast `lahti ei saa, kui aja `uovad `alle
(kambas g `kampa = lumekamakas) ovone ei saa `juossa, `kampad `korjovad `jalgude `alla
sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all (võimuses)
`jälle jutt ja jalad all
kivirahk on all, kivine maa, ei saa `kaevada
mis kibe sie rohi on, pane `silmad `kinni ja `niela `klonksti `alle
`kaariku rattaste all akkas kruus krigisema
tie kruus krõgiseb `kaariku rattaste all
`korraga `krõksatas (praksatama) `liivatera `amba all
obusel pole `sipkasi all, `terve tie kippus libisema
`liivaku all `kasvasid `kuused ja `kannu sõnajalad, `liivaku pial olid `männad
`iilub alt`kulmu, `juure ei tule, äbeneb
kaer `tuores viel, iva `alles `piimal
lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles
on sul alles töngline madjakas käes
alaldi alune
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
midä sest `mütsialusest alaldi (nõutusest) `kratsid, `kärnäs pää vai, `teine `ütleb siis, küsin `kõrva tagant nõu
ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (suurest hulgast)
alali `lõpmatta sa `räägid `niisukesi `tühjä juttusi
üle sada `lamba ja viel `rohkembki, sial õli juo alali `lamba `sehver (sihver, mõisa lambakarjus) `juures
(riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts
egä ma sinu jala alune (halvustatav, alamaks peetav inimene) õle, kedä sa `naurad `ühte `puhku
obone `korpi `luuga
`korpi `luuga luom , alati nisukese `ilge õlekuga
tämä ei tule `palja `käägä , alati tuleb kimp kääs , komps `kainlas
vesi akkab `laugema (alanema), vesi juo väheneb
alesega kuok vai äbärik – `õtra jahudest ja `kartuli `putru pääl
(kooresegune (hapu)piim pärast piima koorimist) `kuorealune piim, senele `tehti `leiväpudid `sisse ja `suola
Jõhvi
(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil
`lainajaid on alati `rohkemb kui `andajaid
kes alati juab, kas vai oma `püksid jalast `vällä, sie on lakkekrants
ole teda kodu `millaski, alati lehus (jooksus)
õli suur pere, õli `leiva `asti alati akkamas
`londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas
neil on kahekeste alati üks maajagu kui ühtä saavad
mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd
põhja-Iisaku
taat, kadund, tias alati ette `üelda, `milla sadu tuleb
`ilma`targast (ilmaennustaja) `kutsusid
`kasvajal `lapsel kere ele alati
alati ta on kiltsus-kaltsus (närudes, räbalas riides)
`kouguga `tõmmatasse `sõńnik `ennemb `laudas `lahti , `muidu `anguga ei saa alati kätte
Vaivaro
tama on alalde oma `tüöga `iljane
tama tieb `kelmistükkisi alalde
suu on alande ilas
`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile
üks `itkur (nuttur, piripill) laps, alalde `itku
käis alalde `palja `jalgo (jalu)
midä siä ajad oma `ilge jörinä alalde
alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda
`soldatid on alalde `karau·lis
alande oled `kieligos
`lapsed `kieriväd ja `püöriväd alalde
ku [kala]`parve tulo siss, kajagad `kieriväd kohe üleväl alande, ja `mutku vottab vie pääld kala
nää, `parve lüöb `pohja, siiss kajagad `jäävatki sii `pääle `kierimä
peäd alalde `noela `kierotamma
`kergitu on `oige `närviline, `kärsitu inimene , alande on `millestki `puudu
monikaine laps ei maga `kätkiski , alalde `kiiguda
`lapsed `kräunuvad alalde
`lapsed alalde `kiiksuvad
`lapsed `kiuslevad (kiusu ajama, jonnima) alade
tama `tahto alalde `toise `asja `kohma (endale võtma, varastama)
kole mies , suu alalde `kuolas
midä sest pääst alalde `kratsid
tama on alade `kurba
se on talost talo alalde `käimäs
älä `kääksuda (kääksumist esile kutsuma, lapse vääksumist põhjustama) alalde `lapsukaist
(köhästämmä = köhatama) tama alalde köhästä
mies alalde lüöb `trilli ja `tralli
midä siä alalde toist mainid (taga rääkima, laimama)
aina ainuld aiva
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`ainuld `sitsi `kuue sies õlima
vanal ajal ei õld `vinna, ei õld `pumpa, ainult latt ja lati `sisse `lüödud üks puu pulk, nokk (konksuga puulatt kaevust veevõtmiseks)
sene `kaivu nokkaga sai `kiskuda vett
(n `marka = Eestis käibel olnud rahaühik) kaupmies võttas ühe ainsa marga
`rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas hum `ongi `laudas
üks `ainik `ongi ja `niiskene `kainokene
`vasta`päivä saab `vahtida ainult `kiilus (kissis) `silmadega
üks`ainike tuba õli, a sääl me kipperdäsimä
kolm`ainu jumala pühäd on `enne kui `Kristusse tulemise pühäd akkavad
tia, mida `asja sie kumab `nõnda `kaugeld, et `kõrvad `aina kumisevad
`linnu`leiväl on niitvars, punakas ja `õtsas on üks `ainuke terä
`enne `aiga saab `aivaLügänüse (väga) `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapsesünnist)
`enne `aigasest [lapsest] saab `aiva `tarka
obone õli `aiva `kranni (kronu)
sie poiss lüöb `kuuti (kukerpalli), et jalad `aiva `välgiväd
õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad
savi pott, `kaunis suur ikke, `ninda kui juo ligemälle `ämbär `aiva
Jõhvi
piad `kougutamma
`kartulinoppijad `aina `kougutasivad (koogutama)
`teine `aina `kuigutab `aia taga, mis `teised `tieväd
ma lähen magama `ainult `kuurukeseks ajaks
`lutsu `viskada saab `ainult `latserguse kivega
mis ta `kihnas seda `kuoli`penki, `ainult raha raisk
saani kõdarad, nagu riel, ainult `tõisel on `puused, `tõisel `raudased
[oli] nii `kõksis`mõksis, et inimesed `aina `vahtisivad
sel on `ninda koledad valud, et on `aina `körssis (kõveras)
`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal
siin on `kopra (pihu) täis `aiva neid `marju
`aiva käis kuur `kuurult `ühtelugu `vahtimas
`luomad õlivad `ninda `rammusad, et `aiva liha lottutas
põhja-Iisaku
on sel `kräuksil (koeral) aga äel, `aina pialuust käib läbi
`aina `ilpab (hüpeldes jooksma, lippama) `ringi, `milla‿s tüöd tieb
ojal oli `ainult `äärtel `kaldatel jää`kirma (jääkirme) `tõmmanud vede `pääle
juttuga on ta mies küll oma `värki `kergitama, `aina `kuula, elab `juski Pagari krahv
`aina käis `äia `juures `kuogutamas (kummardamas, palumas), `sellepärast `saigi puol maja
`aina `kuogutab `akna päel, kael `õiele ja vahib maan`tiele
`iired `seina sies üö `otsa `toimetasid `aina kribin taga
nari krudiseb, kui kätt `liigutada
lumi `aina krudises rie jalaste all
`aina `kuukab (otsides ringi käima ~ Saksa: gucken) ja vahib, kust kedagi `tõmmada (varastada) saab
suutäis jäi `kurku `kinni ja `kostas viel `ainult üks pikk `kõõksti
päris `köhmus (kühmus) ja `köprus, `ainult hing ikka sees
küll on lattatara, `aina `siegab `müöda küla ja `latrab
maltspuu tarbepuust ei kõlband ainult reha varsi tehti on käele ia pehme
minul süda `aina üle `kiemas `rõemust, `mõtle `lapsed `saivad kõik `tervest
`aina `kuogutab `akna päel, kael `õiele ja vahib maan`tiele
riejalased `aina `kriiksuvad `kruusa pial
`uued `saapad tegivad `essest ikke kriuks-kräuks, kui vanemast `jäiväd, tegivad viel kräuks `ainuld
kasuka`törka `ninda ära `kuivand, et `aina krobiseb
`uuved `saapad tegivad `essest ikke kriuks, kräuks, kui vanemast `jäivad, tegivad viel kräuks `ainuld
õle `kuhjast ole järel kedagi, kõdu `ainult
suutäis jäi `kurku `kinni ja `kostas viel `ainult üks pikk `kõõksti
küll on lattatara, `aina `siegab `müöda küla ja `latrab
`siale süöm `õige `mieldis, `aina lobin taga võttas
vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk
`katsus `aina vara kokku ajada, kuda aga sai, kas vai `luuva ja labidaga
`ainult koer `hoidis, et [püsimatu loom] ei `läinud `lõõtsitama (hulkuma)
maltspuu tarbepuust ei kõlband ainult reha varsi tehti on käele ia pehme
marjaa·sist saivad jägu ainult suuremad mängijad sie on raske mäng
läks õnneks ainult marrastusega nahal mõned kriimud peal
- - `aiva `kantsib (kolama) ja `kolkab siin `ringi
`aiva `kempleb ja `kehkendab, nagu oleks tema see suur `asja mees
Vaivaro
`luotsiko sie on - - ühest `ainsast `paksust `aava puust `tehtü
`kaige üöd `püvveti, aga ei `saadu üht `ainokaist kala
`ainult `sinne ei old `kõlblik (sünnis) `purjes `ilmuda
laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga
`surnuka käib `aima klops ja klops
`langes maha `aima pää `kolksasti
laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti
(kolistama) `kolksuti `aima `ukse taga
tama läks kominal `aima
`piŋŋuta küll, et `aiva `sormed on `kougus
`aima kähin on, ei saa `äälega `rääki
`aima käsikaut käib igäl puol
vade vaide
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
vat kus vanames nüüd kegus (kehkvel, elevil) `nuare `naise `kõrvas
palju meil on siin vana `sauna `juures on lehejuss - - vikkast lähäb kohinall üle, vat maha ei saa
ise vana juo, aga vade tahi kekkerdädä
emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest)
viletsad `iuksed, `arvad, `lipled vade pääs
isased on sugutuse jäust `vaide
pääs `vaide `elbemmed, `arvad `iuksed
ma `vaide `kurrustasin (suikuma), en magand `ühtä
ma `käisin `vaide `õvves, egä ma tuppa‿n saand
tämä õli `põtra jahimes
jahimehe leib on `kännu `otsas
jahimies ei saa `juostes, vaid `uodates
`soise maa pääl `kasvavad `vaide kanermikkud ja `jändermikkud (jändrik)
suo`jändermik – suo`männid viletsa `kasvuga
nüüd vahi `vaide, `milla sie `Kalmu-`Kaarel (surm) tuleb
piim `kiesib (riknema, üle hapnema) `vaide ja kohob
seneperä `üeldi `kiilukist, et sel õli `veike tuli, vähä `vaide `kiilus
kui ma `vaide võttan `püksid ja rapputan, siis `rohkemb ei õlegi `tarvis, siis on kõhe kops `küljes, üvä sigidus (rasestumisest)
`kuivikud `vaide põletus puust `kõlbavad
`saadeti `vaide `kuulavus viin (eelkosja viin) `enne
ma lähän `vaide `kuurukesest (natuke, veidike) ajast
sie inimene `kuuleb ühe `kõrva puolt vaid, `tõise `kõrvaga ei `kuule
(möödaminnes) `käimält `vaide `käiväd kodo ja `lähväd `jälle
`mütsi `muodi [kuused], egä neist‿sis puud ei tule, üks kärr jääb tiad `vaide
paha luht õli tuas ja pisikene sie `kammer `vaide
vanad inimised `ütliväd luht (õhuaken) akken, nüüd `ütleväd luht `vaide, tie luht `lahti
läbi nädäli `vaide `lorgotas `ringi
(liik sõnajalgu) maarja sõnajalg piab veikene õlema ku kätte saad võid teha senega mis aga tahad aga siis vaide ku õileb
siin on kolm `maiast `poissi, `tahvad iga mies `saada `maiust vaid
(halvasti tehtud tööst) juo senel pesol `küinevihad sies, ei pese `õiete, vähä lodistab vade
Jõhvi
tämä aga `laagerdaks vade `müädä `ilma `ringi
terad `eivad `kuiva, imeldavad (magusat maitset omandama) vaid
[leiba] `lastasse imeldata
säl (Jõhvis) pued õlivad `vaide ja vähä neid majasid ka, eraisiku majasid
meil õli üksvahe `ninda nõrk vual, et `lambid vaid `iilusid
kergats on ka üks kekko, ise tahab vaid `rääkida ja lõverdatta `palju
`luamad vana `eina ei süä, lomavad (katki suruma, muljuma, pigistama) vaid maha
Wednesday, October 29, 2014
suur
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`suurel `parkalil on `koukimise raud (nahakook) laes ja jalaga
`koukimise raud sai `seinä `sisse lüä, nahk sai `sinnä vahele `pantud
põletasin kää piopesä ärä, `suure kakku (vesivilli) ajas üläs
(Accipiter gentilis) kanakull ei õle suur `ühta
kana`kullil on iad `suured `siived
kana`kullisi on meil siin ka pali `lendamas
kanakull `lassasse ikke maha ku nähasse
on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu
`suure vie ajal `püöräb vesi ülä kivi `katkude (kivimadalik jões)
kivi `katkust `käidi ülä [jõe]
sie õli aus mies `saksa `vasta, `õtsis suurt au, klanis (silitama) `saksa `põlvi
sie on `uhkust täis, `uhkab ja kohotab (suurustama, uhkustama) `ennast
`ommikku on `koido täht, suur ele täht
suur komakas (muhk, kühm), muhk nenä pääl
`sääride pääl suured komakad ülevel (veresoontest)
kahe `kolme `kuormane (koormasuurune) kuhi
kottiniul on suur, mul on oma `tehtu, ühe raud`traadi tagusin `lotsi ja tegin
südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta
`tieväd suurt kärä (kisa, lärm)
(külvik) `külvi `massin, õli `küljes suur rattas ja pisike rattas
küünlapäeva aegne) suur `küindla sula, sie on `näljä ema
`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)
mittu `paari on lappak`kindaid
`peigomehe `puolised `saivad [pulmas] lappak`kindad (labakinnas) ja `suured sukkad
`ahjul õli lie paas ies, sene pääl `istuti
vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur
(lehtne hein) lehe ein on `metsäs, lehed `suuremb jago `kasvavad
`einamal on suur libas (libamisi) kivi
sie on juo suur lohakus, sa et `viitsi tüöd `õigest tehä
suur losom puid on kuos, `aitab juo
(losom g -i kuhi, suur hunnik) suur losom `kartuli
lie`servä ies põrandaga tasa oli `lõibukivi, senel lõhuti `lõibupuid
(lõmmukivi) `lõibukivi õli suur ja sile
suur laps, aga `lällötab (lutsutama, imema) viel imeda
ei sada `suurest, udutab vahest, lüä saab küll, aga `luogo ei saa
`kolmas lähäb maldutamma (rahustama, vaigistama) et tüli suurest ei lähä
suur magu ies, `maokas mies
Jõhvi
ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas)
suur tükk, käntsakas kas on `leiva `kantsakas või on liha
suur (~ pikk) kasukas, pikk, `alle `puole `põlvi
Kalina kurimik (kurisu) õli vanast `õige suur
viin lähäb tal nigu kurimikku
kõht ülä nena (suur)
kõrvetama `tehti suur tuluke maha ja tule pääl `kärsedeti [sea] `karvad maha
`Küäbäl oli sie suur `ammasrattas `õue pääl
`talvel õli pikk kuub `seljas, sie `laabruk kuub, suur maass `saate
laabruk `kuuvet, `laiad, õli ia kasuka `pääle `tõmmata
`kierandasest lappati rehaga omale suur topp `eini `selga - - sie `pandi `jällä `saadu `päälä
õli suur pere, õli `leiva `asti alati akkamas
`kaupmes - - tuld suure vandumise ja manamisega vällä
põhja-Iisaku
suur esilukk läks `kinni klõps
suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses
suur `killavuor läks, eks ned `maissivedajad `olned
järsku kimatas välk suure kuuse puruks
kanal oli suur `klaasitükk kivinäri sies
suur pada rippus `kougu `otsas
enamb suurt ei `kuulegi varesse `kraaksumist
`ilmatark `kuulutas suurt ägedust ja `põuda
`kuuse `kõrbe, suur `kuuse mets
(saamatu, kohmitseja) `köhmussest suurt `asja ei old
`suurest `ehmatusest `langes menestusse
ega sie inimesel `kerge old `suurest rikkusest `langeda nisukese `vaesuse `sisse
ajasin suurt rot́ti taga, kurivaim `lipsas puu`riida `alle
mai põrnikas oli suur pruun suure põrinaga lendas
marjaa·sist saivad jägu ainult suuremad mängijad sie on raske mäng
`Koltsina omadel tuleb jo nüüd sie suur `maslenitsa
veiked
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Lietuvių kalbos žodynas: vaikas
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`lastel `puole `aastase `ümbruses `veiked `vistrikud `lüöväd üles
siis on ihu tased
ihutased `kaovad iseenestäse
kie `veikeselt on ihutasesi täis, senel `õlla perä ilus klaar nahk
`leivasegavuse kohovahuga `määriti `saunas ihutasesi
sie on `veikene `palkidest ehitettu jönn (onn)
plikka õli `veike vel - - kahe `kolmene õli
`kärpsä näpp - - `veikene all lind
`kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse
Jõhvi
(ihutased) ihu tasa˛uksed, `veiked `kärnäd, sügeleväd
`kartulid viel `veiked - - tasu viel `mennä `koukima
`veikest kruu`lehte (keermelõikur) `kiereti `ümbär `pulga
`poisid `mängisid ja `luopisivad, `kaikad `veiksed õlid kulid
`uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja
põlvel veike `marrasnaha `kriimustus
põhja-Iisaku
suuremad juoksid kiirest veikemb jäi maha
paar `kilksu `veike `aambriga `ańdsin
`veiked `kaunad tulevad kukkelokutille (taim, nõiahammas) pärast [õitsemist] `külge
saun `veike asi, `selle `lõivad ülesse `paari `päevaga
jämedä
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
mitmest järgust või osast koosnev kui sukkad õlid `tehtod `mitmest `lõŋŋast, õlid `mitme `järgulised (pikkuselt, jämeduselt ebaühtlane, järgukaupa tehtud)
`sõnniärg on `kaulakas (jämeda tugeva kaelaga)
ropstakkudest `tehti kotti `riiet (jäme takune riie, tavaliselt viljakottide tegemiseks)
jämädäd kulised roguski kottid süe vedamiseks (vija ja mahumõõt, rukkide järele üheksa `puuda `kaalus üks kuli, kuli rukkid õli viis vakka)
Jõhvi
(väike lühike jäme ese v olevus: jupp, pundar, pabul)
`kierab aga omale `junnisi ja `tõmmab
`suure `piaga, seda `kutsuti jämepää
(jäme, kõhukas) kubukas kuhi, `kespaik jäme
põhja-Iisaku
ära sa jämeda `otsa (võim) oma käest `anna
minia võttas jämeda otsa oma kätte
peen
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki
`villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened
<`kraasimise `massinaga tehasse `villa `vaprikus `villad `pienest
`kuuma süttega `triigitasse piend peso
lume kibemeid tuleb
lume kibemed, `pienike ja kuiv lumi
pienemalt ütlevad mammi ja pappi
pikkad ja `piened `sääräd all, sie on kurejalg (pikajalgsest olendist)
kliid tulevad toro `õtsa `alle, nied `pienemäd, lesemed `onvad jämedäd
turul olid ka [vaarikad] `niiskesed `piened ja kribud
Jõhvi
`tõinekõrd akkab kõht `iivendäma, tieb pikka pient äält
`kiimiga jämedi puid ei saa, `pieni puid saab `raiuda
põhja-Iisaku
`söege `erne suppi, sie tieb mokkad `pienest [öeld lastele]
lasi - - pienjahu kotti `vankri `kastist üle `lüüa
Vaivaro
sai `suuri ja `pieni kalo
`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä
`vainu köüs on `pieni idiko täis
`lapsed `süöväd `pieni jääpuriko
`piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo
vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs
moned `ütleväd `kammer, `pienemäd inimised `ütleväd `sahver
lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka
merelt `tuodi `valgi `pieni kivi
pien `kuera on `kuera `kuitsika
pien kuhelikko `eini viel on
pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu
`käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised
ei old `eini enemb, tegimo `piened kögid
(`lapsukai|ne g -se = lapsuke) `pallo `pieni `lapsukaisi
kivi`kammelal on `pienikene `kärnä `sellas, `liiva`lestal on jämedad
`liiva`lestal on `ninda kui `liiva `selläs
vähä
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
vähä `aavaldi ikke `kömbin `käiä
vähä `johtond inimene
`johtond (mõtlematu, rumal) tegu
(usklike jutus) `nõrkend ing (vähese aruga)
päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub
`uoda vähäkene ma tulen kõhe
`kohmus, vähe jääs
ei tõhi `kuugista, süö vähe`aavali
`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab
`riide on `kõllakas (kollakas), vähä `kõllakast tegi, ei võtta `värvi `selgä
(kääbus) `kääbokas, sie on vähäse `kasvuga ja pisikene
(väga vähe, üldse mitte midagi) ma ei tia mitte üks `sõrme küüs sest `asjast
mina ei õle mitte `musta `küüne `võrdki midagi võttand
vesi akkab `laugema (alanema), vesi juo väheneb
`ommiku vara `võeta vähe `einet, sie on `linnu pettis (linnupete)
vähe on lume `uitu (lumeudi) maas
mina ei taha `lurpsida (lürpima), laa `jahtub vähä
(rumalusest, vähesest arust) vähä umu pääs, lusikaga on `antud, `kulbiga `võetud
kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine
Jõhvi
sie on ikke nüüd küll enambvähämb (enam-vähem ligikaudu, peaaegu) `õige
`kasvasid [juuksed] vähä juba pikkemast, `massin kättä ja kulist
`viskas vähäst ajast külitä
näppude vahelgi õles ikke `miski võind teha, aga ikke on vähä `laisa segane
lasen `süämise vähä `alle `puale
lasen vähäst ajast `silmad `linku
`laupased `tunnid `kualis õlivad vähe lühemad
põhja-Iisaku
jäeb vähest `purje ja kohe läheb iriskist (iriseb)
obone vähe `jalgas (jalga sisse võtma, teest, pinnasest, selle tõttu jalga vigastama)
`küögi uks on vähe `kaardus
noh, `suksu, `tõmma ka vähe `inge tagasi ja `kinnita keret
`leiba ikke vähe ja vähe, võtta kladovoi·st (panipaik, ait, ladu, sahver) jahu, tie uus tegu
(niitmisest või riisumisest) eks sie maa vähe (veidi) `kriipsida saand
lund vähe, võttab rie jalassed `kruusa pial krägisema
mina `piigistasin `ambad kokku ja mitte üks kõss (vähene hääl või heli, tavaliselt eitades)
ah mis tast `tühjast enamb `asja, eks ta maja `ümber ikka natuke taha köbistata (vähehaaval midagi tegema)
õue pial `köksib (vaevaliselt niitma) vähe vikkatiga kanadelle `rohtu ette
`viskasin vähe `köńdile (pikali)
olin vähe `vuodis `köndil
`köstri pühal (köstri peetud jumalateenistus) oli kirikus `rahvast vähemb
vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ära (rakmed läksid lahti)
olin paks ja `priske, nüüd akkan vähe`aaval juo ära `langema
lase `leitsi (leitse) vähemast
vähe `aega pladistas pesu `juures lips ja lops ja juba `vaĺmis
luges `miski pominal `pääle, valu läks vähä aja pärast üle
pali paljo
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
alt `õõnes jalatald, saab pali `tienida
elolaud (teat joonte vaheline ala peopesas) pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali
sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda
kamun menemä
(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä
(kana|kool, -kooljas -kooljam -uo- g -e = varsakabi) `kõrve `kuuske ja kana`kuoljami `kasvab pali, ei tule iad `einä
luom ei taha iast süä kana`kuoljami
`laia `kielega, pali `räägib
võtta üä `saidakas ka, sie obone tahab `õige pali komimist (peksma, klohmima)
vanast õli `kleidil ikke pali `kruopisi (`kruoped = krooked, peened voldid)
sie on `õige ilus `kruopidega kleit
sie kleit on `nõnda `kangest `kruobitu (`kruopima = krookima)
vanast õli pali kuldrahasi
ku on `vilja `ulkas pali kulitsaid, tieb `leiva `musta `kirjust
`suuga võib pali `rääkida, sie ei kulu
õlen sene `tüöga pali `aiga kulutand
eks `enne inimesed lasid pali kuppida rist`luudest, `pihtudest, `rindudest
ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga
pali `kühkiläsi `metsäs
`kühkilane (metstuvi) `küütab küü küü
`mõisa kõhas õli pali `kühvlisi
võtta `kühvel kätte ja `tõuka tie `puhtast, tie on lumine
`küindrä`niidiga `mõõtas pali `päiväs kudus
mul õli püss lahinges parajast
`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto
`liutab `ennast `viinaga, ajab pali `viina `sisse
älä süö liig pali
`vihma sadab juo `liiga pali
ärä `lõika pali [leiba], jääb `liistumaie (kuivama)
(kergelt ja kiiresti jooksma) lippa `kiirest, älä pali `aiga `viida
nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba
maja paljastajad (halvustavalt) tütri pali ja viel tuleb `juure
täna ommiku on mend pali marjalisi metsa mets on kõhe täis marjalisi
massina reiel õli pali reielisi vaja
Jõhvi
`kemmergus on `kraami `paljo
`rastuvi `kartulid - - `palju `kasvas all, maa`i·lmatu kamar (kobar) kõhe
`krossida (peeneks raiuma, hakkima) võib pali `asju – puid, `kapsaid
kes pali `räägib, sie on `õige vana lorimats
põhja-Iisaku
(ilmatu) `ilmatuma `palju `rahvast
`Nahkuri `einama puol `kaśkide all oli `palju `karvikuid (karvane riisikas)
tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga (väga palju, viimseni) tasutud
vett on `palju `võitu, võttab jala all `lartsuma
see `aasta on `õige `palju `liivukesi (vihmauss)
Vaivaro
`küürimise tüöd oli `paljo
(`laugu: `lauvu, `lavvu = lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind) laul on `paljo kalu
ühe `lüpsügä `anda `paljo `piima
mie `oskan `kaunikaisest ka `oigest `kirjuta, `paĺlo vikko `sisse en tie
mere `ääres on küll pali `ilgavi kivisi
`ilmas on pali `rahvast
küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi
tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend
Tuesday, October 28, 2014
mitu
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`kaunike kõva tuul jua `mitmet (mitmendat) `päivä
`mitme `innalised õlid
no ikke `suured `lambad on juo kui vana jättäb imetämise maha, ikke `mitme `kuused, `kolme `neljä `kuused (niimitu kuud vana) on küll
pääld `koito õli juo `mitmel tükk tüöd `tehtud
paas on `mitmes `liidusses (liite-, jätkukoht, kiht) maa sies
`kopsikud (pottmütsid) õlivad pias [vanadel naistel] - - ilus nisune tore, `mitme`värvi `siidi ja
kolm neli pihu on üks jalandane
mittu jalandast pane, `enne ku vihk saab
`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles
`lapse asemme jaust - - `pieti mittu `õlgidegä `täidedu kottiku (aluskotti)
`siia `valda on tuld mittu `kuulust miest
päiv jo mittu `tundi `kuumendand , `marjad akkavad `varssi jo `küpsest `saama
sai ikke mittu `lartsu (kord, puhk) `käiä [Narvas]
`metsävahil on mittu `leiväkuńda (leibkond) ühes majas
`võeti [palgi] läbimõõt , mittu `tolli õli
tüma (soo)koht `luomad `jäiväd mittu `kõrda lödästikku `kinni
`seie on mittu majakut `tehtud
majakatte õtsast vahitasse kiigarikka mere pääle
(kuni üheaastane emane veis) lehmvasiku vahitakse kõhe kui `sünnib, mittu `ammast tämäl suus on
Jõhvi
mittu `päivä õli [koer] `lotsis, ei süänd ega
põhja-Iisaku
`vińtis `peaga `lõhkus mittu `klaasi ära klirr-klärr
kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)
no mittu kukkalt said
no `kaŋŋas juba `kuklades
`niide panemise aeg `võetasse `kuklad üks`aaval `lahti
mittu kilimatti sul `seemest läheb
Vaivaro
mitu terä on idänu
(mõni, mitu) kaks kolm kive, paar kolm munaku
kelostigod on jäänd kelo, `süöti
(sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa
kiduma, virelema tama on jo mittu `aasta kidurend
pisukene `Iie oja `juakseb mittu koverikku `siia
mulle sinuda
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
midä sa `juoksed (liiderdama) tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta
`teie `kelmatta minuda, mina `kelman teid, noh sõnudega
kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud
mul ei õle `mutkui ihu särk on viel [seljas]
sie on minu `järgmine mies [veskijärjekorras]
mina `kasvasin `suitsu tuas
mu südä juo sies `kihvatab
`mulle `kummitas täna lakkas suur must kaśs
sina, kuradi perald, taad malaka `saada
lähän küdile `käimä
nüüd süön küü `keŋŋä vettä ja nao `nartsu loppotust
minu vend on minu `naisele küdi
sinä `sündind laisk et õle , sinä õled akkand laisk
Jõhvi
ei `anna `mulle mitte `inge `mahku
ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand
parun kärästäs (käratama) `mulle: kas sie mies ei tahagi `palka
isa kärästas, et jääb see meru maha vai ma võttan `rihma
põhja-Iisaku
kasvab küll üks jorupõrnikas (piripill, virisev laps) sinust
selle kuradi jorupõrnikuga on päris õnnetus kõrvuti kartulivaol olla
meill te
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
siis `ütlimä `lastele, et `mengä `tuoga küläst veri pütt, et mei akkama `kanga kõri `lõikama
`meie elama maa pial , aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial
`meie õlema ühe `mielelised ja ühe `kangussed (tugevune)
`meie `kardima, a majanik Mura `Kaarel julustas meid: `ärgä `kartaga
`kuoliõppetaja akkas `jönnima `meiega
`meie mies tieb pää kahuse (kohevile)
(varsakabi, Caltha palustris) kana`kuolmeid `kasvab `meie`koplis küll ja küll
`kierolised ajad `onvad `präigus meil
kaht `kõrva ei `kuule `teie (laste) kisast
`meie oma [kell] kippub ette suvel
meil ei õle kivine ega `rahkane maa
meil õli sõna kobin
`meie kodo`kõhta `üiti `Posti-`Antsust
(ristjalgadega magamisase, lavats)`kripka õli meil `ahju taga
Valitseja läks `Ouduva `kuverma·ngu
`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)
ku `kruonust `kirjad `saatasin kodo, siis kubermang `pandi `aadressi `pääle üless
(leebe kirumissõna) vot kurinahk, `meie isal `läksiväd `kindad ja saag ja
`meie `käimä `ühte `puhku läbimiste
tule `meile `lamba (lambakarja)
meil on nuor lehm `mullikas (noor, alles poegimata lehm), ei õle viel `piimä tuld
`tieme leppitust, `kaua me `jonnime sene `asjaga
meil on `liivakas (liivarikas, liivane) põld, `kuivaga ei `kasva `vilja
meil on `seitse `linnupuud
iir juoks ludinaga `meie rie `alle
meie maiusruog (magustoit) õli paiste kartul ja kaal
Jõhvi
`meie `kiele`murre läks `ühte `ingeri `kielega
`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel [külvi] nädälal
tuas ühe`kõrra mürin, `uksed `kinni, `irmutused, `meie tuas on `marras
meil õli karu`katra (karukaer), nüüd on karukaer, mis rukki `sisse `kasvab
`jäävad nagu lesemed
`tuulamisega jäi ikke `sisse karu`katra
täda on `suured kobarad `õtsas
kas `teie küläs on `kepsikuid (kerglane, kergemeelne, litsakas tüdruk)
`meie `lapsel ei õlegi kikkusi (pudikeel: king)
ma teid `kueri ei taha nähägi
(tuulest ja veest pragunenud, korpas nahast) `meie `lapsel kure`saapad jalas, `tarvis `määrida `õhta ane`rasvaga
ah te `lapsed , `kurjad`luomad , `jälle tegite pahandust
eks `meie `poisikesed `kuuland ka `kõrvad kikkis
`meie `linnud olivad iad, ei `nõelaned
`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal
meil `peetasse `rohkemb - - sügisest madise pääva
meie maitsema sinu süömist
jo meil mari küps , meil jo mari pudenes puust
põhja-Iisaku
ei `meie `lapsed `saaned emaema (käibib terminina ~ Rootsi: mormor) nähagi
mina lähen ette, `tulge `teie järele
oe `ullu, mis imevärk sie teil `laua pial on
juba teil `jälle `nipsukivid `klipsuvad, `kesse `võidab
meil oli klõppatsi vaja `rohkemb obustelle , `lehmadel `käisid `rihmad `pandlaga `kaelas
`Iisaku `kandist oli sie konovana , kes meil käis
(vana meesõpetaja)`koalipappa käis `este Madival meid `katsumas
`lapsed , `teie `kriipsige pada põhi `putrust `puhtast
on küll `krüöme (kübe, raas, krööm) sie `teie laps
meil `veike küla ega meil oldki oma kuppu`muori
rahaga on meil `kitsas käes
ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib
`tantsul näed kes `kellega käib
meil on `marju `kühvliga kokku lükkada (palju)
sie `karjapoiss meil jo päris `luuvassepp kuhe (naljaga: luuameister)
`lämmakas, eks ta ole üks `sakste sien
`Pieterborist `käisid siin, nied `korjasid
(võiseen) `lämmakaid `meie ei `korjaned - - `antvärgid `korjasid
meil jo `kapsad maas
`meie `lapsed `armastavad keik kõrbend mauga piimasuppi
Monday, October 27, 2014
nee nei
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
`meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni
sepp tieb tüöd `neiga, kivi süsidegä
metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata
`neie `küngäste `õtsa on majakesed `tehtud
[taimede] all on jumala käpp ja vanapagana käpp
jumalakäpp (Órchis käppade perekonna rohttaime üheaastane, hele juur `neie) on `valge ja vanapagana käpp on must ja krobeline
neid (Tarumaa küla esivanemaid) `üiti suur Jurk ja pien Jurk
kes neid juraku (meeste asju) ei õle näind
pisikesed puust `kalja kibud õlid, `neiega `joadi `kalja
(kännuseen) `kannu `siened, neid `süöväd `luomad, mädänie `kandude `küljes `kasvavad
puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)
(rändkaupmees) `kauba`juudid `käisid vanasti `pambud `seljas, neil õlid raud`arssinad
`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (looma naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest
no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele
(kerjus) `kirjajad `käisid küll, `enne neid `kirjajuid käis
`kirjaja `ulkus kott pihas ja kepp kääs, vana vai vigane inimine
`lamba klobinad, neist `keidetasse `sülti
midä sa klobistad `neie puutükkidega
`kunturi (postkontori) tuleb post ikke oma aja pääld ja `kella järele
`linna kõhas on neid `kunturisi pali
akketi `valla `kunturi `juures kohot pidamaie
kie edesi `kuolivad (impersonaal võib osalt kokku langeda verbiga koolitama) [oma lapsi] nie (lapsed) `lähväd `Rakvere
kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole , `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast
`õhta sis `juodi `pruudikodo `kõsja`viina
kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja
isa pidäs `kõsja`viinad, aga siis `pulmi mul ei `piatud
neid `kurba inimesi on nüüd mend kiriku jumalad paluma
kel kurk `aige, sel on `kurgu tõbi (difteeria vm) ja sureb ka `neiega
(solge) kõhu uss, nie siginevad `lastele, kie `kangest pali vett võttavad `sisse
`neie `kärre `aukude sies on mesi, sie on `kärremesi
neid käsi`kõrtsisi (salakõrts, naljatlev) on külädes küll
`õuveküök õli neil taga `aia`nurgas, puud õlivad `püsti, alt `laiemmal (laiemini), ülält puolt terävämb
vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu, ja `lambad `sõiväd neid `lehti, nied õlivad `lambaaod (lehisviht lambasöödaks)
`kullisi `lassasse maha (surmama, tapma), aga neid ei `süia
kived, eks neid õle `ümmärgusi ja `latsargusi (lapergune)
lidusimma kodo ja jättimä `neie linad `kolkimatta
ühed [aialilled] on `mietri pikkussed, `neie nimed õlid `lilla`ruosid
minu `lapse`põlves ei `õldki [aias] muud ku nied `kollased `kakrad ja - - `lilla`ruosid, `talve`lilled nied
(lõmm, peerupuu) `lõibupuud, nied õlivad jämädad kasealud, nied lõhuti `pienest ja `pandi `ahju`õtsile `kuivama, neist kisuti `piergu
nied kartulid maksavad õige inda nüüd neid ei jõua õstada
meil on `mitmed [sorti] kartulid aga ükski ei maksa neid punasi
minä neile annan magusa - - manitusest (meelitus lastele)
vähil on kurgualune küll marju täis eks neist marjadest tule jo pojad
Jõhvi
mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad)
`naistraval on küll neid `karva `saapaid (karusnahast või viltvoodriga poolsaabas)
`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades
`auve `kapsad, ajas `süöma aja üle `ilma `keitamata `neiega
`enne sai neist `puosta `unnikutest jääd `keldride vedädä
kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old
mere`kilgid näriväd `võrkusi , neid `kilkisi on vahest võrk täis jo , `vaalakad `karva `allid
`inne vanast õli neid kupparid küll
kää sies on kää luud, neid on `paljo neid luid
mis nei käppidegä `torgid
[kes] ei `viitsined tüöd teha, `neie `kõhta - - [öeldi:] `körti tieb ja `körti süöb (laisk, looderdaja)
(kõrgendik) `künkä `päälised õlid neid (usse) täis
nüüdki `kantasse neid `luorisi
pue `luisud semendist, kivist, `õsseti neid `luisku
mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd
mast on vene külles kinni neie nüöridega
põhja-Iisaku
[hobusele] no mene kesk tied, ei taha `jalgu `märjast teha, no mis sa neist `eĺlitad
mis neist rehadest `kaasa `kalgutatta
(võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `oitku küll , ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda , kiel läheb `sõlme
võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust
kes `juudas neist `kriipseldustest (kritseldus) aru saab
mis pagan ta neid (juukseid) `krussitab
`meie külas neid `kuńtsisi suurd ei `tiata
`liutatud `erned, mis kupastust neil enamb `tarvis on
neist `kurja`luomadest `sääskedest `lahti
on neid `konnasi siginend, üppavad lats lats `tiigi `juures
neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt
`kesse neid `süödikuid `täita `jõuab, `leiva murikad `ambus `ühte lugu
`kopsu`aiged `kurtasivad et lemu, neil oli `raske `ingada, `liiga sue
`linnupere `olla `teistel ära `lendand, `käisivad nüüd seda kotti ajamas
neil olivad `linnupered tigedad `seĺtsi
meil `liisna `vilja ei ole
ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi
`lohmaka tüdrukut `poisid ei `vahtinedki, vahiti ikke neid `pienema `kondiga
`saagi neid lõhandikkusi `riidamaal ja tie `pliitapuid
`kesse neid lähetumaid `täita `jõuvab
maasika lehed kuivatata enne neie tie on põie aigusse vastu
näväd naid
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
nüüd enämb ei õle naid `vüösi miest`rahvadel, minu `kasvu`põlves õlivad
`enne õlid juhi`vitsad, nüüd on `nüörist ja `raudased, aga ikka juhi`vitsa nime näväd `kannavad
näväd on kõhe `järsku `näljäs
`sõidavad `kaarikuiega
näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä
`lieriajal õlimma `lierimaja `juures `korteli
eks näväd (saarlased) siis õlivad `kuski `korteri siin kõhe külädes
Jõhvi
näväd `kierutavad (pööritama, pungitama) oma `silmi
põhja-Iisaku
ei ole nävad oma `krillimisest (kiuslema, tüli norima) `lahti saand
nävad `kuulasivad kelinat ja kelina järele `tiasid , kas on ia vikkat
nävad jo uhked , `leikavad teist ikke sõnadega
nävad on `kangest läbi`lüöjad , `ühte`puhku `pietasse `suured `süömad
Vaivaro
näil on oma maja ja oma majapidämine
alalde näväd jamavad, `siivu juttu ei ole, midä tei jamato
nämäd `rääkisiväd `kaksipite
laba`kindad , nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies
kükakil nävad `tantsisivad kükkille
alased olivad laba`kindad , nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies
`ruoga `laideda
(valmistama) nämäd `laitad sedä `ruoga
nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis
Sunday, October 26, 2014
tädä tänä tänne
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
midä inimine tieb ies, sedä ahv piäb kõik järele tegemäie, mina en õle tädä `luomakest näht
täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija
ei tämä ülene ei kahene
vesi kaheneb `kaivost `vällä, akkab tõist (vihma) tulemaie
jões on ka vesi kahenend ja `alle `andand
panema kahenemise jago `pääle
täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas
üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, täma kobika ei jättä
mina ei `jõuva `ühte`puhku tädä `jonkida egä `käskidä
kalendriaasta kuues kuu `viimane juun tänä
tämä õli kole `kahmaja (töökas, kärmas), tahi kõhe tüöd `ilmas lõppedatta
tämä eläbki kala`püügist
`kaunis asi (üsna hea, küllalt suur, arvestatav) on tänä juo [tervis]
mina õlin tämäga kolm kõrd `kaupus (kaubatehingut sõlmima), vahetasin obose ja
tämäl on `kierolised (mõistu, krutskiga) sõnad
noh paar nädälä nie (metsiste) mäng ikke `kehtib (kestma) tiad, - - `eigä tä `rohkemb ei `kehti tiad
tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvu
tämä tõi `kinki `piigudelle
sul vist keriku reis täna
sie tüö on `lapse jõu kõhane, on tämä `konti `müödä
tämä viel tüöl ei käi, `alles `kuoli laps
tämä `poiga `altas `kolmele `kõrrale
õli vast `kräämik (kriim, pesemata), ei tämä arind `ennäst
`mõisades õlivad `puolest `tündrid ja `vierandikkud, alt ja ülevelt tämä õli terävämb, kesk`paigast kubus (jäme(dam), mõhakas)
(sünnitama) `sauna keris kukkus maha tänä `üöse
tämale on nüüd kuri tuju `pääle tuld
(rasedast) juo tämal `jällä kõht ette `tehto, akkab pisikesi `saama
tänä on supp paa `põhja akkand (kõrbenud), on `kõrbene magu
`tütrigul õli kõva veri (julge, kartmatu), ei tämä pelastand egä `kartand
tämäl käib `langev `aigus `pääle (aeg-ajalt hoogudena esinema)
ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada
nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind
tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas
`tallitaja kää pääl (ülevõimu, meelevalla, hoole all, vastutusel) õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad
mina ei `jõuva `ühte `puhku tädä `jonkida egä `käskidä
tämä käis ikke meil `kaŋŋast `käärbole ajamas
täma on küttind (jahtima) küll aga `ühtki `luoma ei ole saand kätte
(küüdikorraldus) `küüdikäsk on tänasest `päivast kätte `annetu, pian täna just menema
tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks)
`õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä
tä `kiusles, aga ma‿i laust sõnagi
on libe mies, `oia täma iest
ei õle tänä `ühtä üvä luo ilm (heinailm)
tämäl on `ühte`puhku `luoma `kahjud - - ei lähä `luomad edesi
`läksid [mõisa] `kartuli noppima, s‿said kütte lua
luba on rebäst `lassa, aga tämäl ei õld `püssi
lume vidak (õhuke lumekiht) on maas juo tänä `ommiku
(ülahuulelõhest) Ttämal õli ülämine mokk `lõhki, `üöldi - - sie vana `lõhkimokk
malts kasvab jõudsast täl on se mähe
lehepuu kasvab kõrges kõhas kõvem õkkapuu püiab sääl malts (pehme, harva süüga) jääda
Jõhvi
(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil
eks ned sovuo·sis ole täna jorujommis
jäivad jorujommi
(ekskrementeerimisest) tämä `maksab `juudile piaraha, on oma `asjal
tämä tuli kikki `varbukille
`tõuseb kikki `varbukille (kikivarvul)
ärä nüüd tänä `üäsä akka `kuera kotti ajama (norskama)
ta `vargust ei `sallind ja `õigust `nõudis - - `selle koha pält (selle poolest) võis täda küll `kiita
saar tänä `kollab (terenduma, kangastuma) `siiä. (KuusSalo: Suursaar `kollab siis kui `toisi `ilmu `tiedäb)
tänäne päiv on `jällä `korssnas (kasutult möödunud)
vana kuits sie lakkus täma `silmi
küll tämä `kõhnas ja `kõhnas (kohmitsema, aega viitma), aga tulema ei saand
sell käis `meistri `kõrvas ja ei `tahtend tämäst maha `jääda
tämäl õli `jüstku `külma rapputus (külmavärin) käind läbi
tämä `küüdib oma jänäst, tämä on oma `asjal
siin pidukära lähiduses minul täna maganigu pole (magada ei saa)
põhja-Iisaku
(kollase südamiku ja valgete kroonlehtedega korvõieline põllulill) tänavude on `ärjapes `palju kana`persesi
(suitsupääsuke) `lauda `pääsuke tegi `silla `alla pesa menev`aasta ja tänavude `jälle
see kelle tänavude sain õli ma ilma massakas (matsakas, kogukas) (kährik)
täna lähen isale (isakodu)
kui isal `käisin, oli ema `aige
sie `vankritekk on viel isalt `tuodud
ole ma täna viel iva suhu saand
tama tüö pole suur asi, `kangest `kärniline
obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma
näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juokso
yaevas täna õige kahatab, vist kajastab ilmamuutust
kerged, nagu peegelduse pilved
sügispoole taevas tihti kahatab
täna `öösel oli maa juba `kahlas
täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist
täna [lehm] `jalgas (jalaga lööma) kohe mitte ei last `lüpsa
`kievalist `seĺtsi `teine (lehm) ja `võerast `lüpsma ei lase
on üks `kievalise `mielega (püsimatu, tormakas, äge), mina tämaga läbi ei saa
ega obu`räästas ei saa `õhta magama, kägu juba magab, a täma viel kigiseb
mittu `sańti `kirjas täna kiriku ~ keriku `ukse ees
`koksasin täma muna `kat́ki
tämal sie `iesti kiel käib küll `konka-`kanka (takistustega)
tämä `tõmmab külas `krassatit (lustijooks, -sõit)
sie krogin pidigi tämäl (metskurvitsal) tagant `õtsast tulema
mis täna kuld, sie `omme muld (äkksurmast)
ega täma pole `otsekuhene inime, `räegib ikke kuńtskoppi
(Lonicera) `kuslap̀u `kasvas `põesas (põõsana), tämast sai kõvasi `pulki
`kuula‿nd täma `kiidust
mul teda kõheste vaja ja tämä veel `augub `vastu
`kõnnaka mehele `läksin, tämaga ilus `väĺjaski `käia
mis sie `nuomimine tämale tieb, ta‿i `liiguta `kõrvigi
`kõrvad `laiad kui laba`kindad
`räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda
`mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu
ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool)
tämä võttab aga igast `aśjast `kinni
täma on jo `köie ära `mõetand (õpetust saanud), ei enamb kippugi `linna tagasi
täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid
keik sie tubane tüö käib täma käes lips-lips ja `vaĺmis
lips `kuoli, lips `lieri, lips mehele, lips laps
`eina`luoga on tänasest lips läbi (vihma hakkas sadama)
täna ahi `lõeskab - - `korssen ei `tõmma `ästi
siie siit
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(Ingerimaa soomlane, isur, vadjalane) `ingerlasi õli juo siin küll, `parvetamas tiad
kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld [uudiseid]
sa siin `iiksud viel, `katsu sa mul siin `iiksuda
kas teil siin pues on `vinga vai, mul akkavad `kõrvad ilisema (pilli ajama) - - ilisevad ii-ii
kas sa puht jumala `jõute `istud siin
`kaua ta õli siin
– `järsko meni (läks ruttu ära)
(kaatsadi-kaatsadi kõndima) `kaatsab `jällä `siie `puole, küll võib `kaatsada
mis sa `kangerdad (tallama) siin, tule `vällä
ku `lapsed `pienral `tallavad, siis ka `kangerdavad
(kastan) `kaspina puu `õileb treppi `kõrvas, ei õle `siitmaa puu
obosega `kieritäb `siie ja `sinne
lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula
vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokko
kurat sa kekkardad (vallatlema, püsimatu olema), saab `siie ja `sinne tõist
nüid on saba kikkis ,`uhkut täis, ei vahigi enämb `siiepuole
(kuke lauluhäälitsusest) vara `ommiku juo kikkass kireb siin
siin puol ei õle `kellelgi kivi põranda
(suure peaga inimesest) siin külas õli mies `suure `pääga, `üöldi taga`selja kolakapääst
ae, minu `kolloskad (vanad jalatsid) siin jalus
õlema siit saand `kuivi jalu läbi
`kangakudumise `kursuss õli siin `naaburis
ei sie `keiget `aastat õle siin
mina õlin `siie `maani viel `kähver (kähvel = tragi, kärmas)
viab sia`nahka , ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada
`läksima siit - - `kartuli `laadungi venega
põledetta labe (taimelava). labest `tuvvasse ja `istudetta `siie `taimed
`silgu `kaupmed `käisiväd siin, rand on juo ligidäll
`Kaarel õli siin lihanikkust (lihunik), `luomi `õstamas
meil siin põles `viieteist `liinine lamp
siin on `liivamaad, siin `õiged `mullamaad ei õle
`linna isandid käib siin klapper`jahti pidämäs
tämä siin on nuor luog, tänä `ommikune lüök
siin jõe pääl ei õle `luotsikku, lõbu `sõitu ei saa tehä
(väike ümmargune kivi lähkri seestpoolt pesemiseks) `lähkrikivisi siit ei saand, neid `tuodi mere `ääräst
siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse
(kalapoeg) maimu poigi on pali siin jões nähä selge vesi
Jõhvi
mina vana inimene `jalguta siin `vuodes
suur kasik oli `ennemalt siin, ikke vanad põlised kased
mis sa vahid siin kiel pikkal (midagi lootes, oodates)
vana `keikolõug käis siin
mis sa kobeldad nüd siin ja `õtsid
siin meil kaks `poissi `läksid `Jõhvi koduväist (naisekodus elav väimees)
settuga `kutsusima siin `konkast (kronu)
siin on `kopra täis `aiva neid `marju
`kortel `oone (tsaari ajal mõisamaale ehitatud maja soldatite majutamiseks)
`riigi maja , `saima `siie `korteri
`pliita `juures siin - - `silmad `ühtä `puhku `kriimus (määrdunud näoga)
ma sain siin ikke juo `luomi `rohkemb pidada ja kunts`jõudu (kunstväetis) ja `lauda`sõnnikud ja
`katsu et sa kurielajas kaud siit
`siie ei tõhi `kussa
siin on üks kögö (väike heinahunnik) `eini
mina sene lakke`kausi siit `vällä ävitan
siin ei tõhi lamuda (töö ajal)
silmalaug prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all
siin lemu sies ei nää `miski
kes on nisike nõrk, võib `saunas lemusse `aigest `jääda
`liiva`aukusid on siin `palju, kolm `liiva`auku kõhe ligistikku
`meie maad siin õlid `liiva`sussid, tahid kõvast `sõnniku
sie liverdab siin `käia mittu `kõrda
siin on üks loim vett
siit sai `kaivetud kana `poigidele `lõõrikuid
see `joobnud mees `lälletab siin
`saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas
siin ei lastud õppimata lõikajaidki väljälä et varistavad `vilja maha
põhja-Iisaku
käis `jälle siin ja palus jumala `kieli (härdalt) `andest
`aiva `kantsib (käima, kolama) ja `kolkab siin `ringi
siit kedranupu (pahkluu) kohast on jalg valus
(kassi kutsuma) `kissita oma kaśs nüüd `siie
kivirebaseid siin ei ela, sial mere`rańniku puol on neid
siin `järvedes neid `kolpsakaid (haugipurakaid) oli
ela siin küla `servas nigu kot́ti sies , kedagi `võerast ei näe
mis ta `kuukab siin kael `koukus `ühtelugu `ümber maja
käis siin üks `metsa`kuulaja , tahab `osta
`kierutas siin oma kõvera juttuga
`kelle nied `paĺjad `köńdid (naljaga: jalg) siin tekki alt `väljas on
sie kleit sul lottus, näed siit - - `langeb lottu
`lõugas siin ja ajas oma `õigust taga
siin ta tegi ja `toimetas, nüüd on keik `nurgad täis `lärtsatand
sinne sääl sield
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
jääb `kehkeldämmä `sinne ja `aiga `vietämä
tämäl on sääl üks elänik (üürnik)
üks lesk `naine on elänikkust
(hernemähkuri röövik) `erne `ussid `kuiva suvega sigineväd `sinne `palgude `sisse
(arvestusühik elusolendite, inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand
sie on üks `innaline ammet - - sääld saab `tienidä
`ühtki inimise idikä (jõmpsikas, hingeline) sääl sies ei õld
küll sääl on tigedad `kuerad, võttavad kõhe jalust maha
(auk palgiparve esiotsa kinnituspuu jaoks) `kaarne `silmäd `raiuti `palkidele `õtsa ja igepuu `pandi sielt läbi
`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni
`kihkuvil ja `kahkuvil on sääl majas inimised `ühte `puhku
(Riparia riparia) `kalda`pääsukesed, nied on maa sies, [kus on] äkkised `liiva `kaldad, `sinna `tievad `augud
kui `kalda`pääsukesed `tieväd pesä madalale, siis tuleb kuiv suvi
kuus `kandidaati `pannasse, säält `ulgast valitasse
mene säält kasikust läbi
(siia-sinna liikuma, karglema) `mis te kegatta `ühte `puhku ja `juoksetta
`enne vanasi `tantsusi kegati, `leivad `jalga üläss ja taha `puole, kegasivad
`uomad kegasivad kõhe `kaula`kolgo `õtsas
sai kesk `järve, sääl uppus `vällä
käib kiba-kaba (vaarumisi), ei `sõisa üväst viel jalal, käib `siie ja `sinne
kibedäst `tarvis `sinne `mennä
kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie
`sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid
`kirstul `rohkemb ei käi kappisi, üks kapp, `naisteravad pidäsivväd sääl oma `pienemad `asjad
sääl tämä `klömpsib (lonkama)
`viimaks `läksiväd [baltisakslased] `sinne `Puola kalidori (pikk kitsas maariba)
kolm kilu`mietri ikke vist `kõrjab [tuleb sinna]
sääl piab `kuue`kümme `kraadine `kuumuss õlema
tuleämm - - ülämine õts `raudane, suon sääl sies, kramm, `krammi vahele `torgeti üks `pieru õts
kruov `massin õli, õdrad panima `sinne `kruovi `sisse, lasima `kruovist läbi, nied võttavad nied ära nied `kuored
`lüödi sääl kukker`kuuti `jälle `õlgide sies ja `mölleti
kukker`kuuti visetasse üle pia
mis sie lamp sääl `nurgas `kummitab (asjatult põleb)
(vereta) `kuivad kuppud `pannasse `vaide nahale ja sääl näväd imeväd
[keegi] õli sääl `kuusmapuu `põõsaste taga
`kuusmapuust tehässe reha `pulki
mesiläsed `käiväd `kuusmap̀u `õiletes
säält alt `metsä kõrikust (kitsas lagendikusopp metsas) on `einäd veel vedamatta
sääl `naaburis `kasvab mittu `kirbitsa
`kirbitsatel on `vaalakpunased `õiled `külles
sääl oli kole `käänälik (käänuline) jõgi
sõu `aerud - - laba sääl `õtsas
sääl üle lagedikku `mennä `ongi `metsävahi majad
üle lagendikku (lage tasane koht, väli) `mennä sääl `metsä `ääres on sie `metsa vahi kõht
sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]
paar kolm `liitri [imes tall] `pääväs ikke `piima ärä sääld luttust
`käisin sääl tubakamasina pääl tubaka `lõigatamas (lõikuma)
sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie
üppäs sinne pajo rägäje võsude vahele ja `istus mahaje
Jõhvi
(kartulikeedunõu viinavabrikus) `else `kutsuti, `sinne läks kolmkümend viis `tündri `kartulid `sisse
`kartulid `pesti `puhtast siis läks `sinne `else
igi auk on naha sies, säält ajab igi `väljä
`Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi
sääl õli ikke `ke·rassii·ni
nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud
kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda igaühä kesal
no tule, tule, mis säält `ukse vahelt `kiikad
kole `kinnine elo õli sääl (krahvi teenistuses) ka
küll tämä sääl kolistas ja `luapis
kurimus on üks sügav auk, säält `juokseb vesi `seitsmest kohast maa `alla, `juokseb kurimuse
sääl mul õli pali kõnelemist
`kõõlub sääl vähä`haaval `mennä
mis teil sääl `pannil `kärseb (kõrbema, kärssama)
`vankri `viskas siu `sinne`puole, aga‿i saand `vankri külite
[vihm] tieb su `märjäst, `kaua sa sääl `küügistad
mis sa oma `lõugi `laiutad (ülearu suud pruukima) sääl
lamavoi· `vankrid, nied on `linnas - - keret ei õle, on põhi ja `sinne `lauditasse `pääle kuorm
siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali
näväd `larmitsevad (lärmama, lärmitsema) sääl, kõva `äälega `räägivad
ta lorises sääl `irmus pali
maake vesi on kõllakas lõng panti sinne sisse
viskas ennast mauli maha sinne mauli jäigi
sääl `juadi ja lakkadetti
põhja-Iisaku
kakkerdab säel inimeste jalus
mis ilusaid `lillesi säel on, va kanermu on
`läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutama
ei lähe ma `sinne `kuera`põlve (vilets elu) pidama
keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni
mis sul säel pias on, võttad (kratsid) aga `krahna `krahna
mis sa poiss säel pada kumistad
mis sa säel `irmuga viel `vastad, sõnad kippuvad `kurku `kinni `jäema
kes säelt `paĺja jalu läbi `päeseb, `suured `kõrre`väĺjad ies
siin on kõva maa, sääl on suod
mina ei lähe sinna `küögutama ja `laenust paluma
`lauka `suosi on siin, õlen sääl murakas käind
ära pane manergat `võrgu `alle, säel lopperdab `istudes ära
`saunas on viel lämu, ei `sinna või `praegu `minna
täna on ilm nisuke lämu täis
oli säel Jõhvis küll üks paks mies maa ilma paks
kas maksas last kuoli panna säelt nied krutskid saigi
malduta teda mis ta sääl vibu kastis kogiseb kogu aeg (lapsest)
siis
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
kaamel elivant́i ei õle nähnd, kameli `siiski õlen nähnd
isända `itsiauk, emända `atsiauk, `pistab, sis piriseb, `tõmmab, sis toriseb = leivaastja, naine sõtkub leiba, sõtkumisheli
said juo `kihlatust, siis pruut käis `andeid `õtsimas
`võeti pruut `kinni ja `kriibiti tämä `sõrme `küünidega `ahjo ja `korstna, siis `pruudile pidi `jäämä `peigumehe kodu kõhe kodosest
sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)
peiu emale raha koguma lappiti `ämmä `põlle, `tõmmeti `lõhki ja siis akketi lappima
(põletikuline punetus) `ellitus - - siis nahk viäb punasest ja kibedäst
võttab rops `ropso `selgä siis `üöllä et `elbib süä
ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka
[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis
ovost `piitsaga lüöd, siis `erkab kõhe
`ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest
pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette
`kuerad `lapsed, `nurgas kohistasivad salaja, sis `üöldi `ieknuudid
riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä
`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (higitilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle
`enne igistan, siis akkan `vihtlemaie
viheldi `lapsi, siis ävisiväd `vällä nied ihu tasad (ihutased = nahalööve, peened vistrikud väikelapsel)
`nuorel inimisel on ilu àmbad (neli ülemist lõikehmmast) `alles, sis suu `oiab ilusti, ilu `ammaste taga `sõisab kiel
päälael on `ingamisekõht (luustumata koht imiku koljul, lõge), `ingamisekõhas ei õle pääluud, laps `ingab, sis sie kõht `liigub üläss ja `alle, `ingamise`kõhta ei tõhi kõvasti vajotada
`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu)
siis õlivad kõik ühes unnikus (samas ruumis) kanad ja inimised
magamisega jääb suu `lahti, siis on `ambad `irvili (paljastatud, irevil)
(istumise alune, iste) `istealune on `vaene, kas on [siis] üks tuol vana ja `katkine
`ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad
`naised tegiväd siis `sinne [puuvanni sisse] jahu vett (jahujook, -rokk) ovostele
siis `mendi `veskile et, `jahvadeti `lõŋŋad ja `lasti `keträdä ja
jalakand jääb `ukse vahele, sis | tuleb külalisi ~ saab `surmasõnummi
`luomal on `juogikünä (loomade jooginõu), pane vesi `sisse, siis luom juob künäst
kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse
siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäie
tiel on juhi (teetähis, -viit), siis `juhtide `müödä lähäb
päiv `tuiseb üles, siis on jumala `valge
sääl õli neil ea lõbos siis omavahel `laulo `kõõrotatta na juttosi `rääkidä
`jõulu`lauba siis on `jõulu`õhta
inimised `käivad siis kerikus
siis ei `liikund parema puolt `küllest mitte üks jäse. `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie. `sõrme jäse. `varba jäse
ega `muidu ei `saagi `tohtri paberid kätte kui `laudib kõik inimise `kondid kokko jäse jäsemelt
(jäänael) jää `naulal lähäp viel sie pia õts teräväst, siis ei libise
(lindude, putukate häälitsusest) siis akkab emä `laulama kaak, kaak (mesilastest pereheitmisel)
pääld `püöri`päivä ei `kõlba `istutada, siis ei saa `kaalika
kuppib `külge sie kaan ja siis akkab verd võttamaie
panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle. kaap kübärä tehasse `riidest
vähä `aiga eläs `linnas, tuli `maale, sis õli kadakas (kadakasaks), kübär pääs, `valged `kindad kääs
`varrastega kuud, sis kahendused `külgide `pääle, aga `massinaga `kuotud sukkadele tehasse kahendus taha
`plaakaie `alle `lüödu `kahla (õnarus, tahutud koht palgis) `sisse, sis akkas iast aam`palgi `päälä, ei akkand `vieremä. `trumbil ka `kahla
kana `laulab, sis saab `surmasõnumi
siis sie tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust
võttas `nahka, siis sie `irmsast `aiseb kõhe sie kanakärp
(tülist, riiust) kanamunadki pesäs `viereväd, mis sis inimisi `rääkida
`kaŋŋass tibab, sis on niis `katki
`pannasse kappinahad (jalatsi kannavooder) `sisse, siis `saapa kand kõva
kabust tahab põlend maad `saada, siis `kasvab
sõa ajal `lasti siit sild purust, siis `käisidki säält kari`sillast (karja jaoks tehtud sild üle jõe või kraavi)
puid `karsita (laasima), `oksad `karsita maha, siis saab siledast. `karsin `metsä `puhtast alt
karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema
puus õli `aige ja siis panin kasuka`nahka `püksid `jalga
kattusse `piale `panna `arja `malgad, nied `ongi kattusse akkid (õlgkatuse harimalgad), siis tuul ei saa `kiskuda `arja `päälist `lahti
siin on kattusse akkid, Uo`nurme ja Tudu puol on varesse jalad
kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie
võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob
vihud `pandi `püsti kolm tükki rida, pikkad riad kõhe, kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun
`kaura `kuormad õlivad sada kaks`kümmend `vihku
tien ia tulukese alle, siis akkab pada usina `kiemä
`ambaid ei õle enämb suus, sis õled `keikolõug (etteulatuva lõuaga vanake)
`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama. kelo `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe
(kerilauad) keri puu `kanga kehast läbi, sis `torka keripuu õts `seina
Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta
vatti alt lähäb [vill] `viltije, siis `pannasse levendased `ketru`massina
süö `kiisli kere täis ja üppä üle `aia, siis `ongi kere tühi
`lapsed - - tulevad ja kisendäväd ja kilisevväd, no `räägi siin siis
inimine `kohkob, siis veri lüöb `kinni
`kolmetõist`aastaselt tüttär`lapsel kuu`riided, sis on juo `naise `kirjas
siis `mendi `lauba `ommiku `kihlama õppetajalle, keriku`mõisa (pastoraat) `juure
[kui] `kitse tall õli emäne, õli libu tall, õli isäne, siis õli pukki tall
lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `>piiri (koidupuna sõõri) `lahti
(kondi närimisest) `sülti `keideti, `kondid sies, sis `laua `juures kolati `konti
vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad (kütke, pand)
üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi. kaks `kolkimise pihu sai minu `kiskupihust
`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld
jämedäd `palgid õlivad sis pidid ikke `rohkemb `kolmekeìste `tõstama neid `pääle
`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (vaene hakkab ülekohtule vastu)
pese enne jüri`päivä `konnakudega (konna kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle
(inimesest) `ambaid ei õle sis suu `langeb `sisse, suu-auk `mustab, `üöllässe `kuopasuu
nenäõts `püsti, nenä`augud - - `mustavad, `niisike on `kuopavaht
ila `luoma suu `juokseb `kuola, siis piab `suola `andamaie
tämäl siis kuol `tilkus suust. siis `üeldi ja `sõimeti teda `kuolamokkast (ilamokk)
rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta
`pienike kõht `enne `kapja on kuod
`lutsud õlivad `paaside ja kivide all, siis koppasid aga `rauaga pähä
korinat tekitama siest koristab, siis ei õle keskpaik ia `järje pääl
piäb vaht `vällä `kõrjama, siis saab sült puht ja `valge ja klaar
paned `sõrmed `kouko ette`puole, sis nääd kää pihu
oma `suured `kourad `korvi, sis õlid `puoled `õunad mend
siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi
kranamise pakk, vars taga ja `puune nui, siis kranab `senga `kinni
emä nägi tuld ja `krassis (kratsima) pääd `õtsa iest, siis jäi [lapsele] `siiä tule`kahju märk `õtsa ette
ei tõhi `krassida
kui kuiv sulg on, siis sie kribistab paberi pääl
magab, sis `ühtälugu `kriuksab (krigistama) `ambaid
pidi õlema `ussid kõhus kui `ambaid `kriuksab unes
(hobuse kabjanahapõletik) kruon prei, sie on `raske `arstida `vällä, siis lähäb jalg puha `põlvest `saadik jämedast
`kruusaline, on kive tükkisi `ulkas, siis on `kruusaline
[voki] südä käib `kruuviga edasi
[höövlil] `niisike `vaskine `tellimise kruuv, sie `kiereta `kinni, siis `tellimise raud `seisab ülal
krobeline kui nahk on krõbeline, siis nahk on kuiv
jääb `einekene `iŋŋe `kurku `kinni, siis `krääksu ja `kraaksu
liha `kuivab `vällä siis ku tämal ei õle `suola pääl
`kalja raba kui `seisab `astjas `kuivildi (kuivalt, kuivana), siis lähäb `alli
`muidu `kuivild on juo paha süä
läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema
`mõisa `erra `andas raha, siis `läksin `mõisa kulu `pääle (mõisa arvel, mõisa raha eest) [Tallinna]
kui kevade paned `kuiva roho `pitskist põlema, siis `ütlevad et kulutuli
`kanna ligidäl on `kuotja auk - - kabi lõppeb, siis akkab `kuotja auk
kupulaskja kuppumuor pani verd `rinna `piale, siis laps enamb ei võttand `rinda
kurikal on `ambad `küljes ja vars taga, peso `kieretasse kurika `trulli `ümber ja siis `vaalitasse
(kuulduse põhjal, kuuldavasti) `kuulu järele siis `karja`lapsele `pandi `silgud [kaasa]
kuubik mä sügise tegin `vorstid siis `lõikasin nist `õige pisikesed pekki `kuubid sise
jättäs vokki `sõisu ja `kuurustas (korraks tukastama, suigatama) vähä `aiga, siis läks uni ülä
panema obosele `kullukesed `kaula ja `sõidama keriku, `kullukesed siis `tievad `kõlka `kõlka
`perse kihub, siis `antasse `kõrtsi `arja (peksa), `piitsa
`vorstil `panna `õtsad kokku, siis on kõverik vorst
laa laps `nämmib, sis `lapse `kiksud kõvistuvad
`pruutid tegid ikke `silmirätte `kangad ja siis käärätte (käterätt) `kangad
kui üks puu ei õle kuiv egä ei õle `tuores, siis `ütled, sie puu on `kärsetänd, on vilets, ei lähä `ühtä `kasvamaie `üäste
`tuoreld päild `kanneti [heinad] viest `vällä, siis `pandi pisikesed kögerikkud vade
vahest õli õppetaja kodost `välläs, siis `kester pidas `jutluse, `kestri (köstri) püha `üeldi
lumi on `tarvis `vällä `kühveldada, siis on paremb `käia
siis `pandi vana inimine külä `kõrda `süömä
külili vihud `pandi `püsti - - kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun
(rasedusest) aga poiss õli emäl `küljes juo siis
siis sai `puhkada `kõrtsides, öed `õlla ja `külma `rohto võttada
`kilmitu `oiama `kainla all, siis saab parema `käega `külvada
`künkäd (takutomp linases koelõngas) sies, sis `ilge
`küinärnukk kihub, sis saab `võeras kõhas magada
pae `virnad `laaditi ja siis `puiega `kaeti päält `kinni
`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba
tökketigä `määriti siis nied `saapa `sääred ja lavad üle
ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all
egä õld siis vie `kindlaid `saapaid minega `käie, `vaide lappa `pastlidega ja `viiskodega
laud`atrad õlivad siis nied, `sahkude vahelt `juoksis muld läbi, siis laud võttas `mulla oma `pääle
`tehti `kange leheline (leeline = aluseline (pesu)vedelik, hrl tuhavesi) - - kõhe tuli`kange leheline ja siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi siis sene lehelisegä
tuhast tehasse lehelist, `külvetasse `põllu `piale ramust
(viljatuulamise lehvik) `lehkad õlivad tohost, [nendega lehvitati,] siis tuul vei agana prügi ja pääd menemä
ajas `leier`kasti (kantav väntorel), siis sai raha, `leierkast õli `rihmaga `kaulas
malts`kuuse `laududest tehä `leivä `astja, siis appendab üväst `leibä
`leiva mureni on laud täis
`anna `leivamurened kana ette, kana nokkib ja süöb `välla
`leivä murenid tämä (karjane) maha ei jättand `metsä, siis leib akkab `itkemaie
ku õli `vihmane suvi, kui ei saand `eina teha, siis sai leppa`õksi `kuivatada ja `lammastelle `andada
pane ahi kütte, siis on meil üvä lesu (lamaahi, ahjupink) pääl `istuda
levendäsed `kraasitasse kodo või `veskis `tieväd keräd, siis `naised `tieväd neist `lõnga
laiali laotatud kiht õlgi või linu linäd levidettä maha, siis sie on levitus
üks `puisendane üle kattusse puhas, siis on levituse kõrd, minu kattussel on kuus levitust
pane naha tükk ligomaie, siis lähäb `pehmest
lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast
rukki`lille `õisi `kõrjati, sie `andas sinist `värvi ja `juure karuõhaka `õisi, `keitäsid, `kurnasid ja panid `niidid `kiema, sis `jäivad `lillakas punast `värvi
puu on õld vie sies, siis `tõmbab lima (limaseks) ja on libe
viis linapihu `kiereti kokko, `tehti linapunt (linanuust), kaks lina`punti `siuti `paari, sis rippudeti `naela või `varna `otsa `aita rippuma
siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu (jahvatatud linnased) seguga `ahju põrand täis
`linnasse jahu `tehti javakivel `enne, nüüd teha `veskil
egä ma sis siin kodo, kääd rikkalise `ristis `istund egä `nindäsama liverdänd `tõiste `naistega, ku mies käis tüöl rautie pääl
`naised `kolgivad linu, siis lodistab `enne linad `katki `kolgispu vahel
`sarjad õlid ülevel, siis sai `viskada `sarja `sisse ja siis sai akkada `loksotamma, sis sält tuli puhas vili alle
lokkulaud, `kiirest `räägib - - kaks sõna `kõrraga, siis üks
kaks `teiväst on sies `aunal, siis `jääväd `luhtimise `augud
`luiged `lähväd, siis lumi tuleb
sula lumi akkab kokko, siis `kieräväd `suured müräkäd lume `pallid
`lõŋŋakeräle ei `panda paberi ega `riiet `põhjast, ajad `este `lõŋŋa `ümber `kolme `sõrme, sis kerid
üks lõnks jäi `sisse, `lõnksu taha jäi `aisa nupp, sis pidas
siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu
`aitasime [tüdrukuil] `trullida ja siis sai `lõugada vähe
`müüri `sisse tehä `lõõrid, siis müür läheb `suojast
`silku `paiseti `pannul `viegä, sis `lörpsisivad, puulusikaga `võttasivad `silgusuolvett `päälä
`lüögä `kõrda, siis on `kerge `peksädä
lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli
tuleb lüli `vasta, siis saag ei võtta läbi
`päivä`luojast said kodo, aga siis pidid viel `süöki tegemä ja `lehmäd `lüpsemä ja
(märtsikuu) `maarjakuul kukk saab räistä alt nokkaga juo vett sis on ia `viljasaak
maa tõugud ku on valged tuleb kuiv suvi, ku sinised, siis `vihmane suvi
magasi ait sääl õli magasivili sies keväde anneti sügise pääle võlga sügise veid siis kätte
[kui] kõrge maa päl kask on siis tuleb magus mahl
siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless
(*mahtama käskiv kv `mahta = tagaselja kiruma) kui tõine inimine tõist pa andab seljä tagand, siis tõine saab tiedä siis ütleb: ärä ninda pali minu ma ta
sie supp on lahja praadi nattukene liha pääle siis on paremb maitse
(toiduaine) makkaruo·nid tieme pienedest siis keideta makkaruo·nidest suppi piimaga
(pehme, harva süüga) malts kuuse laududest te ä leivä astja siis appendab üväst leibä kergitab ka üväst
läksimä einä maale ja panin ommiku appu piimä siis manergaga kaasa
tahad kala teha `tuorelt, siis pane manti pääle
maokõrda saab luoma maost - - ära kuuma viega ja sis nuaga lauvatükki pääl kaapida
maruse ilmaga meremehed ei lähe merele siis vene viskab neid külite
Jõhvi
`peikmes pani siis obuse ette ja võttas isame `päälä ja `läksivad `kõsse (kosja)
`suure seletamisega `kõsse ei `mendud, kui ei õld `tiada, kas tuleb [naiseks]
`kõssekaup õli sie, et pruut pidi kolm `kõrda `ütläma, et jaa tulen [naiseks]
[pruut] käis ise `kõsse`viina `viemas sugulastele
nied õlid siis `kõssed, kui `kaupa `saadi
`kõsseid `rohkemb ei `pietud
maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb
veri `seisab, siis käsi on `ilma elota
ei ma‿p tia, kas ühäl `aastal sis üheksa `päivä - - `käisin `sõnniku `talgul `järsku
`esmispe `ommiku siis `suendeti pühäbä `õhtane supp
`estest lase piim `kiema, siis lase `manna `sisse
`viimast nägima et üks tuli `iilub, siis `läksima tule `päälä
no tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas
(surnu mälestuseks peetav palve või jumalateenistus) `iŋŋe `palve `tehtud `vällä, siis on jäänd `vällä [kodukäija]
`jõulu `laupa `ommiku, siis akketi õlut `juaksetama
`leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele
tämä pani `kaardi ja, ja siis on inimestele pidand `ütlema kõhe et kas se varass on ligi vai `kaugel
õlema tuand leppiku alt neid kadikuid, suve aig, pali siis seda kütti kulub
siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka
niit tuli `panna kahe`kõrrute, siis jäi tugevamb
kakku pidi `murdama, `lõikada ei `tõhtind, siis `leivad `ahjus ei `saaned `küpsäst
no siis `õtsiti sii kirn üläs ja `kaŋŋudetti vits päält `vällä
siis õlin `üöse `karau·lis
ku `karnituur `peksas, siis tä (vili) õli puhas ja ikke kuiv
`enne tien `karsin`täied (kraasitäis) `valmis, siis akkan kedrama
karu äkkega `ääseti `einamal, kisuti `sammel `lõhki, siis akkab `jälle `rohto `kasvatamma
kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka
`süögä kered täis ja siis `tüälä
`sülgädi `pihu ka, et siis ei saa [labidavars pihus] `kieruda
kilk pias, tarvis viel `saada, ega siis enamb saa pidada
naereti ja `kilgeti siis sääl `reietuas `valgeni
`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast
pane `kuerust tegema, siis on jalad küll
`pehme tie pääl, sis `vanker `mutku kohiseb aga
läks `mõisa sis `lähker `kolksus taga, märss ies
sai `kindrali au sis läks `Suome`maale sai kamendandist
`saunas `auduti ja viheldi siis `kondid `pehmest
on `ästi ja kenaste `riides, siis on `kriksis ja `krõksis (pidulik, uhke)
`enne `pandi `süüliga `eini `päälä et aud (haod) ja `vaiad `saivad `kinni, siis `kuhjategija läks `õtsa
siis `pandi viel üks `kulbitäis `piima ka `päälä
tuli siis `jälle `metsast `vällä, `kullerkuppud (aasalill, kullerkupp Trollius) pihus sääl
`saivad `vorstid `valmis, siis `pandi pada ja `keideti (keetma) siis sual ka `pehmest ja siis `taŋŋud ka viel, sie õli siis kuppastamine
`kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse
sie pidi siis `võõra tiumehe `palkama, kes `mõisas käis `ümbär `aasta ja kuumehe, kes tegi suvekuud
kõhm tuleb pähä, siis piab sugema `vällä kõhm
pia on `kõhmane, piab siis sugema ia tiht `kammiga `vällä
rebase `kärru, jahi pääl `käidi `nendega, `aeti `luomad ette - - `kieritati, siis kärises
tämä läks kükkile (häda õiendama), siis on oma `asjad
kükkikalli siis `õiendeti seda `asja
tule `juures `üöse siis säl sai külikile `õlla
suve aig, pali siis seda kütti kulub
siis juba akkas se asi vähä ladusammast (ladusamalt) menema, ei õld enamb vaja `rehte üless `ahtada
sääl `puuriti `augud - - siis `pandi `sinne lahingud `sisse
`marju puhastan, siis `jäevad ka lajud (jäänus, kübe, raasuke, lible)
`kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä
`taevas `lamba`rasva `pilves, siis `vihma ei tule
kui [sukad] - - vanemast `lähväd, siis `langevad `lonti
larib `vasta üäd, siis `jällä `vuade ujub
`sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta
`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali
`leivapala ei `tõhtind järälä jättäda, siis jättid oma ramu järälä
`õhta siis `pandi tulele, siis valati sie liuvesi (leotusvesi) `vällä ja `pandi uus puhas vesi ja siis tuluke `alle ja `putru `kiema
`aigest jäi, siis õli lesentkal
no kui õlivad nied levendased `valmis, siis perenane vai `tütrik `istus siis vokki taha, võttas siis levendased `põlvile ja - - lasi siis sene levendase siis `värtna `päälä `niidist
ikke `määret `pandi ka `sisse, sis [vanker] libedammast (libedamini) ikke `kierab
`esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku
`vanker `loksotab, sis on tie `ruopaline
siis sai neid (usse) `vällä `pühkida ja kanudele ette `luapida
säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks)
süäd `tõmmeti [ahjust] `vällä ja siis akketi `luudima - - `musta `ahju `leiba ei `pandud, `enne pidi õlema `luuditud
südä `aige, siis ajab `lõõtsutama
(kustutama) `kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse
`naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt
maake vesi on kõllakas lõng pandi sinne sisse siis saigi maake lõng (punane tikkelõng)
eks nad pidand kõrvalt ka tienima ega sie maalapp - - neid siis elatand
`taŋŋud keideti pehmest - - siis pandi sibulaid ulka ja maa müntisid (taim) lõigeti ka ulka natukese ja siis jahudeti putru külmäst (vorstitegemisest)
säl maha laskeja (sõnniku koormast põllule kiskuja) õli väljäl üks ja sis kaheksa tükki õli lautas kes sääl sõnniku päälä tõsteti
siis anti aŋŋuga malga topp (kuhjamalga alla pandav heinatuust) ja sie siis toppiti `malkude `alle
kui akkasivad jua taŋŋud pehmest menema - - siis pandi rasva raasuke vai võeti piima päält siis sie mandi ärmätus (koorekiht)
siis kõrjeti mant päält vällä puu lusikaga vai `kulbiga ja pandi mandipütti (Soome: mantti = koor, galego-portugués: manteiga = või, Nedderdüütsch: smant = piima koor, saksa murdeis: Schmant = piima koor, Pohla: śmietana = piima koor)
marla sie õli sis pantud põlvist `saadik `sinne [kleidi] `alle
põhja-Iisaku
`katsu sa `iitsatata, siis saad sugeda
`tarvis `teisele nattukke `itsi teha, siis saab `targemast
`viina võttab, eks siis jää `jommi (purju, *juomiin)
`pruovi sa `sellele kedagi `üelda, siis `kihvatab (vihaselt ütlema, nähvama) `ninda
las `kihvatata, kui tahab, ära `kuulagi
(mürkmadu) `kihvtiuss `nõelub, siis sie koht `paistetab ülesse
(matkib koodiga rehepeksmist) pimedikus `kostas rehe alt kilks-kõlks, siis `lüödi juba `viimast ladet
võtta vett, siis `jäevad `kluksud järele
`keldri võtti `kergeste ei `kiera, kaks `klõpsatust `kuuled, siis on lukk `lahti
kodu`käija `näitab `ennast, siis tahab `miski `teatada
`vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud
vikasti tera tuli koppida `enne, siis `luiskada
`märtsis akkas lumi `kandma ~ `kandama, siis `lapsed `käisid kridinal-krudinal üle lume
kell `pandi `kulbi `külge ja siis kelistas: `ämmäle `kulbi raha
isa käe alt `päeses, eks siis olnd `kuraa·si küll
kevade vara `lassa `sipelgaid kusetada, siis `päike ei põleta
kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha
vanad `ütlesid `kõllakas (kollane sipelgas), kusitab, siis on `kange valu
tökati, `rasva ja `kreolii·ni segamine `keitasid, `sellega `määrisid, siis parandasid obuse `kärnatõvest (loomade nakkushaigus)
ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi (väike hunnik, saad, kuhi, koorem)
`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks
küttistatti, kolm `algu puid, mättäd `pääle, siis `pandi küdema
lamp (lame, tasane) maa, siis ei õle `vierdo, vie `kallaku ei õle
[kui on] mittu lappandast, siis saab `seljatäis `einu
elada `mõistad, siis oled alati `leiva `otsas
maja pidada `mõistad, siis oled ikke `leivaline
nattuke vähe `liigutab, siis `jälle kohe tagumik `õhtal
linaligu ei `tohtind mudase `põhjaga `olla, siis tulivad `mustad linad
`teise `persega `liugub, siis oma ei kulu
piip läks `proskust `umbe, lurises, siis puhastasid pikka `piene `orgiga
oli `ihnus pere, siis olivad `kuerad kole `lurtad (lahja)
kisuvad `piibunosu, siis sülitavad maha, põrand lärakil `sülge täis
võtta lusikatäis magusa siis praavid
tahab `miski `saada, siis akkab `mainima
Subscribe to:
Posts (Atom)