perä peris

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


esi`õtsa `niitasin maha, perä võttasin `luogo

igi`augud `ummes, mittu nädäla `saunas `käimäta, `este [tulevad] `mustad `trullid igi`aukudest, perä `valged

ise `puhmib küll. tõsele `annab jago perä (jaopärast) `leibä

piht lühike ja `kitsas, periss junnjuurikas (kasvus kängunud)

minä õlen `ilgu (täiesti, päris) `üksi `päine, ei õle mul last ei lavest, ei `sõpra ei sugulast

seneperä `läksingi `kaardipanijalle

tõine õli `kaarma viin, `tõine `atsi·ssin. `kaarma viin õli suguperäst `kangemb ku `tõised `viinad õlivad

kiel juhatab tied, sene perä on kiel suus

mõned `kelmissu (kelmus) peräst kui `mölder ei nää, `kieravad `tuulest `vällä [veski]

(koelõng) kue`niidid sai ka `aududa, `este `liudetti, pera `audetti sis `pandi `välja `pliekima

vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris (vaevarikas) `kuera elo

peräst sedä (jaagupipäeva) on roho kõva ja jääb kulust

sääsk kuppib täis, perä verd täis ku kaan. kuppib `külge sie kaan ja siis akkab verd võttamaie. tihud kuppivad verd

mõne `aigusse perä `kurgurahud (kurgumandel) `paistetavad

`enne saab `käiätä, peräst kõvistada

nädälä perä [peale pulmi] oli `lango juot

sel on pali `lapsi, `lapsekari `kõnnib päräs

laps `kõnnib `julgad peräs

sina, kuradi perald, taad malaka `saada

kattusse `pilpad ka kisuti `pussiga, `ennevanast `kiskusivad, aga siis nüüd perä ikke `kiskusid liimeistriga (kahe pidemega tõmbenuga puu koorimiseks või silumiseks)

perä `aeta `eina lao `august ja luuk `panna `kinni, kui on täis

peräst `einä `aiga on `lõiku aig. `lõiku pühäl `käidi kerikus

akkas `nuorelt juo `poistega lipperdama, perä õli `Narvas läbäkas (liiderlik naine)


Jõhvi


`kraasimisel `saingi jugalad (lühike ja jäme ese v olevus) `villadest, neid sai pera `ketrada

(suure mõisa abimõis, kus peeti osa karjast) `karja `mõisas ei eland peris peremeest, valitsejad ja `kupjad, `karjad õlid mõlemil, `jõute `karja `luomad `karja `mõisas, `lüpsi `luomad `suures `mõisas

rie `kaustad, nied `onvad kõviduse peräst, nied on `tõine `tõise puol

mies tahi `õstada `kimli, aga perast `õstas `kõrvi

eks sa tie vähä `uabil, `muidu tied `jällä kuer`kahles ja akkad pera lahutama

pera `lõikamist siis koppiti, siis õli [vikatitera] ia õhuke ja siis `mendi `niitama

ääl krõmiseb, kui õli `niisike kare ääl, ei õld `kustund peris

pera `süämist `laua taga ei `tõhtind `riŋŋutada, siis kõhutäis lähäb `kuerale

pera õli mehikesel küll `kahju ja `kraapis `kõrva tagust, aga mis sie enamb `aitas

`autu õli `sõidetud peris käärpukki

peräst siis `mõisa `tuodi juo `külvi `massinad, `nisked puu `massinad

pera `laulatust õli linutus, siis `pandi tanu pähä

kesk ommikust õli ia maa lahmakas niidetud pera kesk`ommikut akketi `luale


põhja-Iisaku


selg `aige, `sellepärast jäi `küütsakille (küüru, kõveras)

peris laam suo

lastel on kolmekeste vuodis ninda vähe ruumi et magavad nigu põrssad ühe pia teise perse