siis

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kaamel elivant́i ei õle nähnd, kameli `siiski õlen nähnd

isända `itsiauk, emända `atsiauk, `pistab, sis piriseb, `tõmmab, sis toriseb = leivaastja, naine sõtkub leiba, sõtkumisheli

said juo `kihlatust, siis pruut käis `andeid `õtsimas

`võeti pruut `kinni ja `kriibiti tämä `sõrme `küünidega `ahjo ja `korstna, siis `pruudile pidi `jäämä `peigumehe kodu kõhe kodosest

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

peiu emale raha koguma lappiti `ämmä `põlle, `tõmmeti `lõhki ja siis akketi lappima

(põletikuline punetus) `ellitus - - siis nahk viäb punasest ja kibedäst

võttab rops `ropso `selgä siis `üöllä et `elbib süä

ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka

[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis

ovost `piitsaga lüöd, siis `erkab kõhe

`ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest

pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette

`kuerad `lapsed, `nurgas kohistasivad salaja, sis `üöldi `ieknuudid

riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (higitilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

`enne igistan, siis akkan `vihtlemaie

viheldi `lapsi, siis ävisiväd `vällä nied ihu tasad (ihutased = nahalööve, peened vistrikud väikelapsel)

`nuorel inimisel on ilu àmbad (neli ülemist lõikehmmast) `alles, sis suu `oiab ilusti, ilu `ammaste taga `sõisab kiel

päälael on `ingamisekõht (luustumata koht imiku koljul, lõge), `ingamisekõhas ei õle pääluud, laps `ingab, sis sie kõht `liigub üläss ja `alle, `ingamise`kõhta ei tõhi kõvasti vajotada

`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu)

siis õlivad kõik ühes unnikus (samas ruumis) kanad ja inimised

magamisega jääb suu `lahti, siis on `ambad `irvili (paljastatud, irevil)

(istumise alune, iste) `istealune on `vaene, kas on [siis] üks tuol vana ja `katkine

`ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad

`naised tegiväd siis `sinne [puuvanni sisse] jahu vett (jahujook, -rokk) ovostele

siis `mendi `veskile et, `jahvadeti `lõŋŋad ja `lasti `keträdä ja

jalakand jääb `ukse vahele, sis | tuleb külalisi ~ saab `surmasõnummi

`luomal on `juogikünä (loomade jooginõu), pane vesi `sisse, siis luom juob künäst

kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse

siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäie

tiel on juhi (teetähis, -viit), siis `juhtide `müödä lähäb

päiv `tuiseb üles, siis on jumala `valge

sääl õli neil ea lõbos siis omavahel `laulo `kõõrotatta na juttosi `rääkidä

`jõulu`lauba siis on `jõulu`õhta

inimised `käivad siis kerikus

siis ei `liikund parema puolt `küllest mitte üks jäse. `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie. `sõrme jäse. `varba jäse

ega `muidu ei `saagi `tohtri paberid kätte kui `laudib kõik inimise `kondid kokko jäse jäsemelt

(jäänael) jää `naulal lähäp viel sie pia õts teräväst, siis ei libise

(lindude, putukate häälitsusest) siis akkab emä `laulama kaak, kaak (mesilastest pereheitmisel)

pääld `püöri`päivä ei `kõlba `istutada, siis ei saa `kaalika

kuppib `külge sie kaan ja siis akkab verd võttamaie

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle. kaap kübärä tehasse `riidest

vähä `aiga eläs `linnas, tuli `maale, sis õli kadakas (kadakasaks), kübär pääs, `valged `kindad kääs

`varrastega kuud, sis kahendused `külgide `pääle, aga `massinaga `kuotud sukkadele tehasse kahendus taha

`plaakaie `alle `lüödu `kahla (õnarus, tahutud koht palgis) `sisse, sis akkas iast aam`palgi `päälä, ei akkand `vieremä. `trumbil ka `kahla

kana `laulab, sis saab `surmasõnumi

siis sie tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust

võttas `nahka, siis sie `irmsast `aiseb kõhe sie kanakärp

(tülist, riiust) kanamunadki pesäs `viereväd, mis sis inimisi `rääkida

`kaŋŋass tibab, sis on niis `katki

`pannasse kappinahad (jalatsi kannavooder) `sisse, siis `saapa kand kõva

kabust tahab põlend maad `saada, siis `kasvab

sõa ajal `lasti siit sild purust, siis `käisidki säält kari`sillast (karja jaoks tehtud sild üle jõe või kraavi)

puid `karsita (laasima), `oksad `karsita maha, siis saab siledast. `karsin `metsä `puhtast alt

karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema

puus õli `aige ja siis panin kasuka`nahka `püksid `jalga

kattusse `piale `panna `arja `malgad, nied `ongi kattusse akkid (õlgkatuse harimalgad), siis tuul ei saa `kiskuda `arja `päälist `lahti

siin on kattusse akkid, Uo`nurme ja Tudu puol on varesse jalad

kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie

võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob

vihud `pandi `püsti kolm tükki rida, pikkad riad kõhe, kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun

`kaura `kuormad õlivad sada kaks`kümmend `vihku

tien ia tulukese alle, siis akkab pada usina `kiemä

`ambaid ei õle enämb suus, sis õled `keikolõug (etteulatuva lõuaga vanake)

`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama. kelo `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe

(kerilauad) keri puu `kanga kehast läbi, sis `torka keripuu õts `seina

Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta

vatti alt lähäb [vill] `viltije, siis `pannasse levendased `ketru`massina

süö `kiisli kere täis ja üppä üle `aia, siis `ongi kere tühi

`lapsed - - tulevad ja kisendäväd ja kilisevväd, no `räägi siin siis

inimine `kohkob, siis veri lüöb `kinni

`kolmetõist`aastaselt tüttär`lapsel kuu`riided, sis on juo `naise `kirjas

siis `mendi `lauba `ommiku `kihlama õppetajalle, keriku`mõisa (pastoraat) `juure

[kui] `kitse tall õli emäne, õli libu tall, õli isäne, siis õli pukki tall

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `>piiri (koidupuna sõõri) `lahti

(kondi närimisest) `sülti `keideti, `kondid sies, sis `laua `juures kolati `konti

vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad (kütke, pand)

üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi. kaks `kolkimise pihu sai minu `kiskupihust

`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld

jämedäd `palgid õlivad sis pidid ikke `rohkemb `kolmekeìste `tõstama neid `pääle

`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (vaene hakkab ülekohtule vastu)

pese enne jüri`päivä `konnakudega (konna kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

(inimesest) `ambaid ei õle sis suu `langeb `sisse, suu-auk `mustab, `üöllässe `kuopasuu
nenäõts `püsti, nenä`augud - - `mustavad, `niisike on `kuopavaht

ila `luoma suu `juokseb `kuola, siis piab `suola `andamaie

tämäl siis kuol `tilkus suust. siis `üeldi ja `sõimeti teda `kuolamokkast (ilamokk)

rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta

`pienike kõht `enne `kapja on kuod

`lutsud õlivad `paaside ja kivide all, siis koppasid aga `rauaga pähä

korinat tekitama siest koristab, siis ei õle keskpaik ia `järje pääl

piäb vaht `vällä `kõrjama, siis saab sült puht ja `valge ja klaar

paned `sõrmed `kouko ette`puole, sis nääd kää pihu

oma `suured `kourad `korvi, sis õlid `puoled `õunad mend

siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi

kranamise pakk, vars taga ja `puune nui, siis kranab `senga `kinni

emä nägi tuld ja `krassis (kratsima) pääd `õtsa iest, siis jäi [lapsele] `siiä tule`kahju märk `õtsa ette
ei tõhi `krassida

kui kuiv sulg on, siis sie kribistab paberi pääl

magab, sis `ühtälugu `kriuksab (krigistama) `ambaid
pidi õlema `ussid kõhus kui `ambaid `kriuksab unes

(hobuse kabjanahapõletik) kruon prei, sie on `raske `arstida `vällä, siis lähäb jalg puha `põlvest `saadik jämedast

`kruusaline, on kive tükkisi `ulkas, siis on `kruusaline

[voki] südä käib `kruuviga edasi
[höövlil] `niisike `vaskine `tellimise kruuv, sie `kiereta `kinni, siis `tellimise raud `seisab ülal

krobeline kui nahk on krõbeline, siis nahk on kuiv

jääb `einekene `iŋŋe `kurku `kinni, siis `krääksu ja `kraaksu

liha `kuivab `vällä siis ku tämal ei õle `suola pääl

`kalja raba kui `seisab `astjas `kuivildi (kuivalt, kuivana), siis lähäb `alli
`muidu `kuivild on juo paha süä
läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema

`mõisa `erra `andas raha, siis `läksin `mõisa kulu `pääle (mõisa arvel, mõisa raha eest) [Tallinna]

kui kevade paned `kuiva roho `pitskist põlema, siis `ütlevad et kulutuli

`kanna ligidäl on `kuotja auk - - kabi lõppeb, siis akkab `kuotja auk

kupulaskja kuppumuor pani verd `rinna `piale, siis laps enamb ei võttand `rinda

kurikal on `ambad `küljes ja vars taga, peso `kieretasse kurika `trulli `ümber ja siis `vaalitasse

(kuulduse põhjal, kuuldavasti) `kuulu järele siis `karja`lapsele `pandi `silgud [kaasa]

kuubik mä sügise tegin `vorstid siis `lõikasin nist `õige pisikesed pekki `kuubid sise

jättäs vokki `sõisu ja `kuurustas (korraks tukastama, suigatama) vähä `aiga, siis läks uni ülä

panema obosele `kullukesed `kaula ja `sõidama keriku, `kullukesed siis `tievad `kõlka `kõlka

`perse kihub, siis `antasse `kõrtsi `arja (peksa), `piitsa

`vorstil `panna `õtsad kokku, siis on kõverik vorst

laa laps `nämmib, sis `lapse `kiksud kõvistuvad

`pruutid tegid ikke `silmirätte `kangad ja siis käärätte (käterätt) `kangad

kui üks puu ei õle kuiv egä ei õle `tuores, siis `ütled, sie puu on `kärsetänd, on vilets, ei lähä `ühtä `kasvamaie `üäste

`tuoreld päild `kanneti [heinad] viest `vällä, siis `pandi pisikesed kögerikkud vade

vahest õli õppetaja kodost `välläs, siis `kester pidas `jutluse, `kestri (köstri) püha `üeldi

lumi on `tarvis `vällä `kühveldada, siis on paremb `käia

siis `pandi vana inimine külä `kõrda `süömä

külili vihud `pandi `püsti - - kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun

(rasedusest) aga poiss õli emäl `küljes juo siis

siis sai `puhkada `kõrtsides, öed `õlla ja `külma `rohto võttada

`kilmitu `oiama `kainla all, siis saab parema `käega `külvada

`künkäd (takutomp linases koelõngas) sies, sis `ilge

`küinärnukk kihub, sis saab `võeras kõhas magada

pae `virnad `laaditi ja siis `puiega `kaeti päält `kinni

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

tökketigä `määriti siis nied `saapa `sääred ja lavad üle

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

egä õld siis vie `kindlaid `saapaid minega `käie, `vaide lappa `pastlidega ja `viiskodega

laud`atrad õlivad siis nied, `sahkude vahelt `juoksis muld läbi, siis laud võttas `mulla oma `pääle

`tehti `kange leheline (leeline = aluseline (pesu)vedelik, hrl tuhavesi) - - kõhe tuli`kange leheline ja siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi siis sene lehelisegä
tuhast tehasse lehelist, `külvetasse `põllu `piale ramust

(viljatuulamise lehvik) `lehkad õlivad tohost, [nendega lehvitati,] siis tuul vei agana prügi ja pääd menemä

ajas `leier`kasti (kantav väntorel), siis sai raha, `leierkast õli `rihmaga `kaulas

malts`kuuse `laududest tehä `leivä `astja, siis appendab üväst `leibä

`leiva mureni on laud täis
`anna `leivamurened kana ette, kana nokkib ja süöb `välla
`leivä murenid tämä (karjane) maha ei jättand `metsä, siis leib akkab `itkemaie

ku õli `vihmane suvi, kui ei saand `eina teha, siis sai leppa`õksi `kuivatada ja `lammastelle `andada

pane ahi kütte, siis on meil üvä lesu (lamaahi, ahjupink) pääl `istuda

levendäsed `kraasitasse kodo või `veskis `tieväd keräd, siis `naised `tieväd neist `lõnga

laiali laotatud kiht õlgi või linu linäd levidettä maha, siis sie on levitus

üks `puisendane üle kattusse puhas, siis on levituse kõrd, minu kattussel on kuus levitust

pane naha tükk ligomaie, siis lähäb `pehmest

lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast

rukki`lille `õisi `kõrjati, sie `andas sinist `värvi ja `juure karuõhaka `õisi, `keitäsid, `kurnasid ja panid `niidid `kiema, sis `jäivad `lillakas punast `värvi

puu on õld vie sies, siis `tõmbab lima (limaseks) ja on libe

viis linapihu `kiereti kokko, `tehti linapunt (linanuust), kaks lina`punti `siuti `paari, sis rippudeti `naela või `varna `otsa `aita rippuma

siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu (jahvatatud linnased) seguga `ahju põrand täis
`linnasse jahu `tehti javakivel `enne, nüüd teha `veskil

egä ma sis siin kodo, kääd rikkalise `ristis `istund egä `nindäsama liverdänd `tõiste `naistega, ku mies käis tüöl rautie pääl

`naised `kolgivad linu, siis lodistab `enne linad `katki `kolgispu vahel

`sarjad õlid ülevel, siis sai `viskada `sarja `sisse ja siis sai akkada `loksotamma, sis sält tuli puhas vili alle

lokkulaud, `kiirest `räägib - - kaks sõna `kõrraga, siis üks

kaks `teiväst on sies `aunal, siis `jääväd `luhtimise `augud

`luiged `lähväd, siis lumi tuleb

sula lumi akkab kokko, siis `kieräväd `suured müräkäd lume `pallid

`lõŋŋakeräle ei `panda paberi ega `riiet `põhjast, ajad `este `lõŋŋa `ümber `kolme `sõrme, sis kerid

üks lõnks jäi `sisse, `lõnksu taha jäi `aisa nupp, sis pidas

siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu

`aitasime [tüdrukuil] `trullida ja siis sai `lõugada vähe

`müüri `sisse tehä `lõõrid, siis müür läheb `suojast

`silku `paiseti `pannul `viegä, sis `lörpsisivad, puulusikaga `võttasivad `silgusuolvett `päälä

`lüögä `kõrda, siis on `kerge `peksädä

lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli
tuleb lüli `vasta, siis saag ei võtta läbi

`päivä`luojast said kodo, aga siis pidid viel `süöki tegemä ja `lehmäd `lüpsemä ja

(märtsikuu) `maarjakuul kukk saab räistä alt nokkaga juo vett sis on ia `viljasaak

maa tõugud ku on valged tuleb kuiv suvi, ku sinised, siis `vihmane suvi

magasi ait sääl õli magasivili sies keväde anneti sügise pääle võlga sügise veid siis kätte

[kui] kõrge maa päl kask on siis tuleb magus mahl

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

(*mahtama käskiv kv `mahta = tagaselja kiruma) kui tõine inimine tõist pa andab seljä tagand, siis tõine saab tiedä siis ütleb: ärä ninda pali minu ma ta

sie supp on lahja praadi nattukene liha pääle siis on paremb maitse

(toiduaine) makkaruo·nid tieme pienedest siis keideta makkaruo·nidest suppi piimaga

(pehme, harva süüga) malts kuuse laududest te ä leivä astja siis appendab üväst leibä kergitab ka üväst

läksimä einä maale ja panin ommiku appu piimä siis manergaga kaasa

tahad kala teha `tuorelt, siis pane manti pääle

maokõrda saab luoma maost - - ära kuuma viega ja sis nuaga lauvatükki pääl kaapida

maruse ilmaga meremehed ei lähe merele siis vene viskab neid külite


Jõhvi


`peikmes pani siis obuse ette ja võttas isame `päälä ja `läksivad `kõsse (kosja)
`suure seletamisega `kõsse ei `mendud, kui ei õld `tiada, kas tuleb [naiseks]
`kõssekaup õli sie, et pruut pidi kolm `kõrda `ütläma, et jaa tulen [naiseks]
[pruut] käis ise `kõsse`viina `viemas sugulastele
nied õlid siis `kõssed, kui `kaupa `saadi
`kõsseid `rohkemb ei `pietud

maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb

veri `seisab, siis käsi on `ilma elota

ei ma‿p tia, kas ühäl `aastal sis üheksa `päivä - - `käisin `sõnniku `talgul `järsku

`esmispe `ommiku siis `suendeti pühäbä `õhtane supp

`estest lase piim `kiema, siis lase `manna `sisse

`viimast nägima et üks tuli `iilub, siis `läksima tule `päälä

no tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas

(surnu mälestuseks peetav palve või jumalateenistus) `iŋŋe `palve `tehtud `vällä, siis on jäänd `vällä [kodukäija]

`jõulu `laupa `ommiku, siis akketi õlut `juaksetama

`leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele

tämä pani `kaardi ja, ja siis on inimestele pidand `ütlema kõhe et kas se varass on ligi vai `kaugel

õlema tuand leppiku alt neid kadikuid, suve aig, pali siis seda kütti kulub

siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka

niit tuli `panna kahe`kõrrute, siis jäi tugevamb

kakku pidi `murdama, `lõikada ei `tõhtind, siis `leivad `ahjus ei `saaned `küpsäst

no siis `õtsiti sii kirn üläs ja `kaŋŋudetti vits päält `vällä

siis õlin `üöse `karau·lis

ku `karnituur `peksas, siis tä (vili) õli puhas ja ikke kuiv

`enne tien `karsin`täied (kraasitäis) `valmis, siis akkan kedrama

karu äkkega `ääseti `einamal, kisuti `sammel `lõhki, siis akkab `jälle `rohto `kasvatamma

kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka

`süögä kered täis ja siis `tüälä

`sülgädi `pihu ka, et siis ei saa [labidavars pihus] `kieruda

kilk pias, tarvis viel `saada, ega siis enamb saa pidada

naereti ja `kilgeti siis sääl `reietuas `valgeni

`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast

pane `kuerust tegema, siis on jalad küll

`pehme tie pääl, sis `vanker `mutku kohiseb aga

läks `mõisa sis `lähker `kolksus taga, märss ies

sai `kindrali au sis läks `Suome`maale sai kamendandist

`saunas `auduti ja viheldi siis `kondid `pehmest

on `ästi ja kenaste `riides, siis on `kriksis ja `krõksis (pidulik, uhke)

`enne `pandi `süüliga `eini `päälä et aud (haod) ja `vaiad `saivad `kinni, siis `kuhjategija läks `õtsa

siis `pandi viel üks `kulbitäis `piima ka `päälä

tuli siis `jälle `metsast `vällä, `kullerkuppud (aasalill, kullerkupp Trollius) pihus sääl

`saivad `vorstid `valmis, siis `pandi pada ja `keideti (keetma) siis sual ka `pehmest ja siis `taŋŋud ka viel, sie õli siis kuppastamine

`kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse

sie pidi siis `võõra tiumehe `palkama, kes `mõisas käis `ümbär `aasta ja kuumehe, kes tegi suvekuud

kõhm tuleb pähä, siis piab sugema `vällä kõhm
pia on `kõhmane, piab siis sugema ia tiht `kammiga `vällä

rebase `kärru, jahi pääl `käidi `nendega, `aeti `luomad ette - - `kieritati, siis kärises

tämä läks kükkile (häda õiendama), siis on oma `asjad
kükkikalli siis `õiendeti seda `asja

tule `juures `üöse siis säl sai külikile `õlla

suve aig, pali siis seda kütti kulub

siis juba akkas se asi vähä ladusammast (ladusamalt) menema, ei õld enamb vaja `rehte üless `ahtada

sääl `puuriti `augud - - siis `pandi `sinne lahingud `sisse

`marju puhastan, siis `jäevad ka lajud (jäänus, kübe, raasuke, lible)

`kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä

`taevas `lamba`rasva `pilves, siis `vihma ei tule

kui [sukad] - - vanemast `lähväd, siis `langevad `lonti

larib `vasta üäd, siis `jällä `vuade ujub

`sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta

`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`leivapala ei `tõhtind järälä jättäda, siis jättid oma ramu järälä

`õhta siis `pandi tulele, siis valati sie liuvesi (leotusvesi) `vällä ja `pandi uus puhas vesi ja siis tuluke `alle ja `putru `kiema

`aigest jäi, siis õli lesentkal

no kui õlivad nied levendased `valmis, siis perenane vai `tütrik `istus siis vokki taha, võttas siis levendased `põlvile ja - - lasi siis sene levendase siis `värtna `päälä `niidist

ikke `määret `pandi ka `sisse, sis [vanker] libedammast (libedamini) ikke `kierab

`esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku

`vanker `loksotab, sis on tie `ruopaline

siis sai neid (usse) `vällä `pühkida ja kanudele ette `luapida

säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks)

süäd `tõmmeti [ahjust] `vällä ja siis akketi `luudima - - `musta `ahju `leiba ei `pandud, `enne pidi õlema `luuditud

südä `aige, siis ajab `lõõtsutama

(kustutama) `kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse

`naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt

maake vesi on kõllakas lõng pandi sinne sisse siis saigi maake lõng (punane tikkelõng)

eks nad pidand kõrvalt ka tienima ega sie maalapp - - neid siis elatand

`taŋŋud keideti pehmest - - siis pandi sibulaid ulka ja maa müntisid (taim) lõigeti ka ulka natukese ja siis jahudeti putru külmäst (vorstitegemisest)

säl maha laskeja (sõnniku koormast põllule kiskuja) õli väljäl üks ja sis kaheksa tükki õli lautas kes sääl sõnniku päälä tõsteti

siis anti aŋŋuga malga topp (kuhjamalga alla pandav heinatuust) ja sie siis toppiti `malkude `alle

kui akkasivad jua taŋŋud pehmest menema - - siis pandi rasva raasuke vai võeti piima päält siis sie mandi ärmätus (koorekiht)

siis kõrjeti mant päält vällä puu lusikaga vai `kulbiga ja pandi mandipütti (Soome: mantti = koor, galego-portugués: manteiga = või, Nedderdüütsch: smant = piima koor, saksa murdeis: Schmant = piima koor, Pohla: śmietana = piima koor)

marla sie õli sis pantud põlvist `saadik `sinne [kleidi] `alle


põhja-Iisaku


`katsu sa `iitsatata, siis saad sugeda

`tarvis `teisele nattukke `itsi teha, siis saab `targemast

`viina võttab, eks siis jää `jommi (purju, *juomiin)

`pruovi sa `sellele kedagi `üelda, siis `kihvatab (vihaselt ütlema, nähvama) `ninda
las `kihvatata, kui tahab, ära `kuulagi

(mürkmadu) `kihvtiuss `nõelub, siis sie koht `paistetab ülesse

(matkib koodiga rehepeksmist) pimedikus `kostas rehe alt kilks-kõlks, siis `lüödi juba `viimast ladet

võtta vett, siis `jäevad `kluksud järele

`keldri võtti `kergeste ei `kiera, kaks `klõpsatust `kuuled, siis on lukk `lahti

kodu`käija `näitab `ennast, siis tahab `miski `teatada

`vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud

vikasti tera tuli koppida `enne, siis `luiskada

`märtsis akkas lumi `kandma ~ `kandama, siis `lapsed `käisid kridinal-krudinal üle lume

kell `pandi `kulbi `külge ja siis kelistas: `ämmäle `kulbi raha

isa käe alt `päeses, eks siis olnd `kuraa·si küll

kevade vara `lassa `sipelgaid kusetada, siis `päike ei põleta

kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha

vanad `ütlesid `kõllakas (kollane sipelgas), kusitab, siis on `kange valu

tökati, `rasva ja `kreolii·ni segamine `keitasid, `sellega `määrisid, siis parandasid obuse `kärnatõvest (loomade nakkushaigus)

ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi (väike hunnik, saad, kuhi, koorem)

`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks

küttistatti, kolm `algu puid, mättäd `pääle, siis `pandi küdema

lamp (lame, tasane) maa, siis ei õle `vierdo, vie `kallaku ei õle

[kui on] mittu lappandast, siis saab `seljatäis `einu

elada `mõistad, siis oled alati `leiva `otsas

maja pidada `mõistad, siis oled ikke `leivaline

nattuke vähe `liigutab, siis `jälle kohe tagumik `õhtal

linaligu ei `tohtind mudase `põhjaga `olla, siis tulivad `mustad linad

`teise `persega `liugub, siis oma ei kulu

piip läks `proskust `umbe, lurises, siis puhastasid pikka `piene `orgiga

oli `ihnus pere, siis olivad `kuerad kole `lurtad (lahja)

kisuvad `piibunosu, siis sülitavad maha, põrand lärakil `sülge täis

võtta lusikatäis magusa siis praavid

tahab `miski `saada, siis akkab `mainima