Sunday, October 12, 2014

mii midä mine





Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


menest (mis puust, missugusest) puust sie laud on, kas `kuusest

menest sie lattu õli `lapsel

(imestuse, põlastuse, kohkumise puhul) tule jumal appi, mii pagan sa nüüd õled tehend

nisukese keguga (elav, kärme) ei maksa mis `rääkidagi, `vaata kas `ütleb teregi

kui `saksald midagi (mingit) `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima

`kuulasin küll kikki`kõrvu (tähelepanelikult, teraselt), a minestki ei saand aru
midä ~ migä ehk õsa-aluss


mida liig, sie liig (liigne, ülearune), ülekohos ei `seisa kottis

sie on juo `kuude `kaupa (haaval, viisi) maas õld, midä (millist) `rõõmu täl viel on

kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on

kie sedä tiäb midä `kuukurid (peidukoht, panipaik) senel on, kuhu mattab

`eile `alles `preiliga jagasimma, midä nied käsi tahud õlivad

tämä on viel `lapse`ohto, midä tüötegijä tämäst on

midä `iirtel viga, ku `kassi põle kodo

midä `selgib `sinne (nõu põhja) jahu kõrd `niskene, jahu `iuhka (õllepärm). `iuhka on juo ära arenend - - saab `käinest

`juure `viljad, midä `aias `kasvavad, `porgandid ja

midä sääl `kolksastas

midä sie muud maiusse asjad on kui ko mpvekid ja sia liha ja kana munad

vahi krõõn`kaula, midä `passib `nuorele, ei sie vanale `kõlba

sääl (kapis) õli siis `lendava `kulda (lendvahaiguse arstim) ja `musta `jaaku ja ülekülä kurati ja, neid `rohtosi siis midä `nõiduse `vasta kõik õlivad
siduv


`tõine `loutsib suust vällä puha midä `sülge suhu tuob

sie on `lehmä nõgelane (emanõges), `tõine on puu nõgelane, midä `kõrvetab

(linguga viskamise) `liŋŋu kivi - - nied õle õhukesed pae kived, midä `lennäväd

nied õlivad [mulla] kämäkäd, midä `jäiväd `künni `pääle

(keelikas) langpuu, midä `keskelt läbi `joakseb õli kahest tükkist

on üks loba kalts ~ lobakas, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb

(latramisest) `loksid kõik sõnad `vällä, mida `sülge suhu tuob

kas siis `juodu `laual - - küll `niiskesi `leivä kämikaid ei õld - - ei mäletä mida`muodi `juodu`lauas õli

`kaalumajas `kaaluti midä asi tuli `kaaluda

tie midä `tehtud ei õle, `juuriklane (vilets) ja vesi `aukusi täis

[mustlased] õliväd kõha pääl ja `vahtisid, midä sääld `suurest küläst näd `juonistada `saivad

midä pada paned (keema), sie on `keidos

kivinäre `lõikab, kõik midä kana süöb `katki ja tieb `pienest

`õli üks kraan (karm) mies oma `asjaga - - tämä midä sõna üttel, sedä tämä enämb tagasi ei võttand

kuningal on üva elada, saab iast `süia ja saab kõik, mida tahab `saada

maja riistad on kõik mida majas tarvis läheb püttid astjad kausid vaagnad põllu riistad atrad äkked ja tõised riistad

lehma`naurid on nied, mida `lehmidelle saab `andada
millist


(tülist) mida maajagu nüid piata
-gi (~ mingi)


kui ei kihu, egä siis ei õle kärn, sie on midägi muu `aiguss

`aine õli tämal `kaagutaja, `enne ku midage sai `õsta, sada `kõrda `rääkis

sie on kade, ei `anna `kellegi midägi `asja

on `niisuke kahe`kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä

akkasivad nied majad põlemaie, `meie ei `õskand siis midagi enamb kaht lugeda

sie õli `mäŋŋu asi muud ei midagi

(tühja jutu rääkijast) pika `kielega, midägi `kuuleb sis `räägib `kõikidele, valestab viel `juure

(saamatust inimesest) on üks `kohmokäpp, midägi asi kättä ei akka

kompo käpp on, ei saa midägi `tehnest

midägi ei `märkä, ega saa `asja ajanest, on `niisike komopää (kirumis- või sõimusõna tuimast inimesest)

nüüd vist põleb midagi et kuma on üleval

`tehti `kuulu jutt juo `vällä, ei `õldki midägi

nied pered kes ei `õskand - - midägi `kõrvalt `tienidä, nied õlivad `puudusses

sie on `õige kõva `piaga, ei sie saa midagi `tolku ega rehenu

sul on juo `laiskus `külles, sa ei `viitsi midägi tihä

vili on lamakalli maas, mädäneb `vällä, ei saa midägi

on `kallis asi, `annab midugi `leiust (-sse leiutasu)
eitav


(mustlased) `ulkujad inimised, midä (Soome: mitään) kodo`paika neil viel õle
mingä ~ miska


(kollane) `kõllane `väävel, `mingä `pitski `õtsast tuld võttab

karu äged õlivad miska kriipisid maa mulda lahti kui alet tegid

(käävevarras) `kääve varb õli `surnukas (surnuka sees), `miska sedä `kaŋŋast `kuuti
miks


`lõhkusin puid, `tundsin, miks sukkas sue, veri akkas `latjama (verd jooksma). veri `latjas ja `kinni ei jäänd

(haigus) sie kuer õli maru taudi miks tä siis ma peremelle kallale läks
mida tahes


(suur) `loigas, on asi `jälle mida `tahtes, inimine või luom
midäs(iis)


midäs nied lukku `krõpsikud pidäsid viel



midä imet ma nüüd tegin, kus mu arud õlivad

mida sa `kullakene nüüd õled tehnd, palu aga `andest, siis jääd `ilma `vitsata

midä `vaide sa `iisid (luurama, piiluma) sääl

`juobunest pääst tiä midä `räägib

midä näd viel `jummerdavad (mässama, hullama). midä sa viel `jummerdad ehk jupperdad

midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta

midä sie jöllsilm siin käis

kangekaul, akkab `vasta, midä tehä `kange`kaulale

midä `asja `silmist `ninda `kieritäd (ringi käima, pööritama) ja vahid

mis sa kurat `kempsled (praalima, ärplema) sene obose `rondiga

istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema, kängitsema) ja ehid `ninda pali

`ütlin `naistele - - midä te `kiksite (kiksiga kartuleid võtma) sääl

midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas

süö paremmast, ärä `oia, mida sa kiratsed, kui et süö

keriku `vaine `ongi midä `sandi kõas `müüri pääl `istub ja lueb [salmi]

mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad (silmi vidutama) `silmi

(maan)tee sie on kivi tie midä kivist on `tehtod, muna kivist, nagu `linna `uulitsad

midä sa vana koni `õtsid siit. vana luom ehk vana inimine. vanu obose konisi laseb tappada kanudelle

midä pagan sa `koprad sääl ja `õtsid

mida sie kass kribistab nüüd, tahab `õue `saada või

mida sa sääl kromistad (krõmpsutama, toore aedvilja söömisest)

mida sa nõnast `nõnda `krõmpsu (kortsu) `tõmbad

mida sa krädistad (krigistama) `liiva suus `amba all, `sülga `välla. `kärro, sedä krädistäsiväd (krigistama), siis obosed `kartasivad. krädistäväd (kräunutama) `piigada sääl `küögis

midä sa krägised

midä `asja sina `sõisad `nindagu `kuovitus (kummitus), `kuovituse `muodi

midä sa kuppitsasuu (lobamokast) pragised

(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud

midä sa `kärvendäd (vähese riidega külmetama) sääl `külmä kääs

mida sa `istud käsipõsakalli

midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä

mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis


Jõhvi


midagi kas kakstei·st vai kolmtei·stkümend [põllu]lappi igal majapidamisel - - kõik `niisukesed erasuguse nimedega

küll ta `vahtis ja `limpsas kielt (himustama), aga `kiegi ei pakkund

mis ta `kihnas seda `kuoli`penki, `ainult raha raisk

`laulaga, mida te kiriseta

ema `anna seda, ema tua seda – [siis] `üäldi, mis sa `kiunud (nuruma, manguma)

sene koi kääst ei saa `miski. `ahnussega `ninda koist mend

`ennemast ei õld `kraani ega midagi, siis õli puu pulk `augu ies

siin on neid puu krabelid küll(puupuru ja hagu) , mida võib `ahju `panna

niikui [hobusel] midagi (vigastus) `kriima on, siis sie lähäb kõhe menema, `müiasse maha

hulgus sie on nagu üks vana kulasnik, `otsib mida saab

mis sa `kulged, mene akka `tüöle, `kulged ühest kõhast `tõise

mida te kuliseta (lärmama) sääl

õli ilus elamine, nüüd ei õle enamb midagi, kõik lagastas kõrist `alle

midä `reialas `pekseti, midä sääld siis tuli `peksamisega, nied õlid `latvaalused

kui leib õli `õtsas ja midagi, siis `tehti `leiva `kuaki, sai `ennem `süia

tuleb säräkas `vihma, `liiva`maale sie tie midagi, aga savimaal võttab `pinna ligasest

`kaera õras - - mida `rohkemb sai lomistatud, seda vägävamb vili `kasvas

`londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas

midagi lukkulist `asja sie aig ei õld tuas

mida [ta] `lõõderdab (hulkuma) `käia, kui ei ole `paigal


põhja-Iisaku


eva, eva mis ta teeb. eva mis sial `paistab

mene sa tia, mis'se `ilberdus `tütruk `linnas tegi

ei `naine tohi `seele `jõuramile midagi `lausuda

nisukese keguga ei maksa mis `rääkidagi, `vaata kas `ütleb teregi

miks siin teha ei old, `terve päev sai `köhmida (saamatult midagi tegema, kohmitsema)

ei tea, miks see (loom) nii - - `kööbats (vilets) on

tahab `teisest midagi `tiada, siis akkab küsitama

(ampsama või lonksama) `lõmpsas `jälle midagi suhu







No comments:

Post a Comment