kee kedä kene

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`vanker `jälle, kie ei õle enäm `täidläne, käib `loksati-`laksati

(distributiivne pron: mõni, üks - - teine) `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm

(asjadest, nähtustest) mis neid `kellasi (~ `kellaid) õlen nähnd, kel on kolm `raaga

igä emäse `luomal on emäku kie `poigivad. [lehmal innaajal] emäkust `juoksevad `nilvad, tämä puhastab siis oma emäku `puhtast. kolm kuud on emäku suu `kinni [enne sünnitust]

kie tegi `kuski pahandust, siis `üöldi - - pane puu `käisse ja `saadan oma `valda

kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma

no `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis

(vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) kie seda enamb tiab
no `kiese `mulle õppetas
no kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada

kie `iljast (hiljaks) jääb sie `ilma jääb

kie vanast `engamise `päiväl (hingamispäev) tüöd tegi

sedä `üietässe `itsi`ambad (itsitaja, irvhammas), kie `ühte `puhku `itsitäb `naurada

kie ei õle jalust vigane, on arust segane

kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga

kie `lamba pääd `õskas `niitada ja `mieste `püksi `jalguvahet lappida, sie sai mehele `mennä siis

`viina januline (janune), kie on sene januline

kie pali `räägib ja kõik maa`ilma `asjad tiab, `üöllä: sie on aga `jõutsa juttuga

siin on pali ke usuvad `kaardi `nõida (kaardimoor)

`kahju `välgud (purustav välk), kie säuh ja sauh lüöb, süttitab põlema

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

sie krants ke käib `karja üvast, eks sie õle `karja krants (karjakoer)

kie `õige `suoja tahab `saada, sie tieb kasuka `vesti, nahast `tehtud kõik `seljatagused ja `rinnaedised on nahast

`katlassepp on sie, kie `katlasid valab ja tieb. nagu `linnades on `massina `katla tegijäd

(pahatahtlikust inimesest) kie tõist `nahmab `ühte `puhku, siss `ütlevät kuradi `kaula `lõikaja

`teine inimine on `kiele kuer (keelekandja), kie `räägib tõist

`kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

kie on lühükese kubemega, [on] umb kehägä obone

keksjalg, kie `keksib ühe jala päält `tõise

`kingi`pulma `pieti kaks nädälä `iljemb, sis nied, kie lubasid `pulmaajal `kinki `tuua, tõid senel `päiväl `kingi ärä

keriku `sandid, kie `kõrra `saavad keriku `uksele, siis kerikumies jagab `leiba ja `võid ja

kie on `partis `nuored mehed klappivad kokku, `seltsis `juovad

kie tuleb `vankriga, `vankri klõbin juo `kuulub

kie `kange `kartama, sel `käisiväd kodokävijäd, kie ei `kartand, ei nähnd kodokävijädä ei kedägi

(saamatu inimene) üks `kohna on vade, kie ei saa `miski `tehtust, `kõnnib `ninda samate vade ja vahib

(suurest, kondisest olevusest) kie on `õõne `kontidega `üöllässe `nindakui `kolgispuu

kie sedä `kuolasuud tahi

kie `nuore `naise võttas, tegi `kuondla `lavvale sakkid `servä

(peitusemäng: pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) `peitumäng õli, koppa`pulka sai `mängida - - sis `teiväs maa sies kepp `juures - - Kie koppa`pulgale ei `jõudand, sie ois `silmi (jäi otsijaks)

kie on `aige, saab `tervest juo, siis `uvvest `kõrdab (haigestub) ja sureb maha

(mõisas korrateol käiv tüdruk) `kõrra `tütrikud, kie õli `lautudes ja kie õli `välläs tüöl

igäs `veskis on oma kotti kärr (kotikäru), kie neid (kotte) `seljäs vedä (Eesti: kes neid seljas veab ~ Soome: kukapa näitä vetää)

`vahtiga kie sääl `ukse taga kolistab ja krobistab

kie õli `ästi krõks (traksis, nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab

ke `nõnda `vaisest ja põdejast jääb, `üeldasse et kudeneb `vällä (kiduma, otsa lõppema). no sie lehm kudeneb küll `surmale `vasta

kie ei `õska tehä, sie on käppitu

`sõisab `põnnis, `kässis ja `kärlis (kängus, kössis [laps või loom]), kie `vaivane on

küla`kupjas õli sie, ke külas käis `käskusi `andamas

`põllumies ke `külvab on `külvimies. sie on `külvi põld, tuleb rukkis `külvata

kie `mulda ei `künnä sügäväst, sie kõrt ei `lõika

veneläsed tulid külä, küsitasid (küsima, küsitlema) kie tegi `jaanitule

(söömar, õgard) `larka magu, kie `kange `süömä on, kie `lõikab `sisse `ühte `puhku

lettuska `üeldi `tütriku `kõhta, ke õli inimise `suurus, aga `lapse tegemine. suur lettuska, aga `juokseb `ninda samute `ringi. `piiga õli lettoska, igale `puole jõus, ei sedä lettoskat `jõudand `kieläda

`ühte `puhku leverdab (lobisema) `rääkida, kie pali `räägib, sie pali valestab

kie `laulatammas `käiväd, siis `naisel on luor

kie pali `räägib, siis `tõine `ütleb, õled va loppakas

kie pali lobiseb ja `lotrab, sie valestab ka

kie mu `kuuleb `laulavaie, `laulavaie, `laskevaie, sie `luuleb (arvama, ette kujutama) ilul olema

nied õlid rohkem nied maata mehed ke mässasid talumehi õli vähe

kie tappas siis sie oidas jälle sene puu ehk keppi ehk `alles - - `miska maduuss tappeti

eks sie õle maias ke armastab magusa süia

kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]

maja emä kie maja piab pere`naine

(hellitatud) ell inimine kie sittast `asjast vihastub

kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa]

kie tädä `süödab

(väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga)

midä tämä sab jala`vaiva iest, `kiese tämäle `maksab jala`vaivad (selle eest saadav hüvitus, vaevatasu) `vällä

üks kuradi `juomar (ahnelt jooja), luom ka kie juob pali

(taipamatu, juhm) `jurmakas, kie ei saa kenestki `arvu, ei tie `õiete kuda käsin

see ei õle `täie mehe jutt, sie on `poisikese jutt, [öeld] kie `neskest `kerget juttu ajab

sedä `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimese `sõrme `katki ka

kie (kaardimängus) `ühte `puhku `kaotab, eks sie saa `kahju siis

kie suri `vällä, siis `üöldi, sie on juo `luoja `karjas

kie `veski kive `ümber ajab, võll, `ambad sies, ajab kive rattast `ümber

`tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on

õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases

`rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob

(esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti

kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta (ümber pöörama, kaarutama) ja `kõrjada (heina)

kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie

`kellasepp, kie tieb pajas `luoma `kellasi

kie `kerge `mieline (ebavooruslik) on, sie iga `tühja `asja `pääle `naurab ehk `irvitab

`tuule `kierandane ehk `tuulispask

nüüd on neid inimisi pali, kie ei õlegi õppetaja `kirjas (nimekiri)

(kirikuline) keriklised kie tulivad kerikust

(nöörima) aagerdab kie `püiab kõik oma kasust `kiskuda

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

kie on `kange `käimä, `ühte `puhku `klambib

(põiklema, vassima) kogeleb, kie tahab valestada, ei tule sie vale `vällä

(kartlik) `kohmetu kie ei saa kedägi `tehnest, `kohmetumad puha, üks ei õle `targemb ku `tõinegi

eks sie `maksa `maksud kie `langeb `kohtoga

kie õli `kõrgema `kuoli pidäjä, sie õli `kuoli `erra (linnakooli meesõpetaja)

mõni `tütrik on ku va lattakas `poiste jalus, kie `ennast ei `korja

`kiegi `kuihkas (salamisi teatama) `poisi isäle

ei saa magada, nagu `kiegi näriks, siit ja seält kuderdab (sügelema)

kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll

vahi kie sääl `ukse taga kõpputab (koputama)

kõva `kääga, kie on kõva, alastamatta

ku sie kie `võlga võttab ei `jõua tasuda, siis käämehed (käendaja) `maksavad

(lodevast või lohakast inimesest) mõni tüdrik on ku va lattakas `poiste jalus, kie `ennast ei `korja

kõik, kie vie `linnud on

kie `õige `kange on sene `pääle, sie on siis `litside lits

kie pali lobiseb, sie valestab ka

(loodimisvahend) luod laud on igäl `meistril - - kie `raiuvad `seinä üless

(loksutama) lüöb `leiväd üless - - kie on tugev `naine, `peksäb nii et `taigen vahutab

kie lühikeselt `kõnnib, on tihu `jalgudega [hobune]

õlut võttab maha. kie liiast juob sene võttab pitkali maha



uus `kussak (nahkrihm, pikk lai meestevöö, mis käis üleriiete peal), `kellega pühapäiv kirikus `käidi

egä ma sinu jala alune (alamaks peetav inimene) õle, kedä sa `naurad `ühte `puhku

poiss kukkus `jolksti `kaura `kõrde, emäl ädä kedägi (sünnitamisest)

`juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi

ei mina kuuld `kuhki ei `kahki kedägi

(ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie, sest kedägi `vällä ei tuld' nagu kerissele `viska vett

(eelmist väidet kinnitavalt) miski kaks liha`raasukest õli vie sies `keidetud [pulma ajal tangusupis] õld sial `saia ei kedä

(puhaskesa = põllukultuurideta põld, mis sageli küntakse juba sügisel üles ja haritakse vaheaegadega talivilja külvini) `sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäs

`meie `keskes ei õle `riidu kedägi

kihitus (mürgitus) õli juo `kaugele mend, enämb ei avitand `tohtri usk kedägi

ei õle kedägi `kindlad tüöd tehä

mina ikke `koigotan (küünitades vaatama) kodo `puole, kas tuleb kedagi appi

kui inimine ei õle `arjund sene `ammeti `pääle egä õppind' siis ei tiä kedägi' piäb `kuoldumaie

(mitte midagi, ei kihku ega kahku) ei `kuhki ei `kahki ei `kuulu kedägi

kana `kõõgab (kähisema) ku lähäb kõri kedägi

(vaskussist) `liiva uss `üöllässe, see on vask madu - - egä sie ei `ammusta kedägi egä'i `nõela

lamba maoalused villad on sitta pampaluid täis senest villast ei saa kedägi



kelt sa sene said

`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei

kel siis vähämb süüd, senele `anneti siis ihu `nuhtlust (peks)

`meie peres ei õld `iire`krapsu (lohuke lõua otsas) kenelgi

kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä

kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose. senele `kasvab üks paha juur `sisse. võttas tuos `pitski

ei sie jõhvard (jõhkard) `uoli kenestki, ei `naisest ei `lapsest

`ennemb `õtsiti `neskesed õja`päälised `kuused üles, kenest maja `tehti, jõve `kuused (kõva, tiheda süüga)

kenel `silmad `jüllis, `kutsutasse `jüllis`silmast

`valgesabaga `katri, `valge serv `otsas, ega neid `valgesabaga `katrisi (100-rublaline paberraha Katariina pildiga) vist enamb kenelgi `alles õle

kenel `einämad vähä, sie tieb kaha `einä, mõni pidas `luoma ja tegi igä suvi kaha `einä (poole saab tegija, poole maaomanik)

neid `taotab vähä `õlla neid `üeksmä `ambalisi `lehmi - -, aga `kaeksmasi (kaheksane), neid on `suuremb jago, kel `kaeksa `ammast suus on

kene sie siga õli

kene aig (= kaua) `uotada, pitk aig

kene|gile

inimine, kel varandust ei õle' on `kehva

küll sis akkas `õtsimine, kenel midä kadund õli. poisid `kelminahad `viskand kas `ahjule vai `parside `pääle (pulmanaljadest)

kurat, õled ka kenegi inimine

kesk`õhta ka [anti], kel õli pali `leibä

kel on `niiskesed `tallad all ja rattad, sie on `kiiguobone

siin ei õle pali, kenel on `kirsipuud (Prunus cerasus)

sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi

kel sisimine värk on segamiste' siis süö üht `toito kogo aig' `muidu tieb siest `lahti

kel `põlvest vai `keträluust jalg ei `painu, sie on `kriipsu vedäjä

kel õli pero obone `kartas kuluskaid

sie `üellässe tige kuer õlema, kel vali karv ja must `kurgu lagi (tagasuulagi)

kel kõri sõlm vägä suur' sie pidi õlema `viina `pääle `maias

(`laigas = laegas, rahakassa) kenel pali raha on, `viivad `laika (panka) `oiole

kel obone on `laisa segane - - siis senele `lüässe `piitsaga alt `aisa

lakkub ennast täis' tia kenestki egä `määrä

lappandane [on], kenega `kuhja teräväst tehä

`laulumies on sie, kes on ia `laulaja, kel on ia `laulu ääl

kenele `lieted akkavad, on ikke `aige

punase lappiline vai pläkkiline on, kui on `lieted

mul ikke `enne õli ka oma leiblabidas, `kellega leib `ahju `pandi. leiblabidaga visati `leivad `ahju

on üks leppimatta inimine, ei leppi kenegagi kokko

nied `linnud on kõik vie `linnud, kel `lestes jalad on

kene `pääle liisk `langeb, sie läheb `posti järele

küttidega läheb kuer ka `kaasa, kel on `niskesed `linnu `kuerad, `targast õppedettu

ei taha kenegagi `rääkidä, `kõnnib `silmad `lonkos (longus)

kel puudu õli sie võttas magasi aidast (tagavaravilja ait, kust talupojad said vilja laenata) sügise siis vei asemele


Jõhvi


südame rabandus, ken nii äkkiste tuleb

no kie pagan sene menema vei

(kolarik, kollar, kolar) kolard luom, kie kolab `ümber

kälid [on need], kie `onvad `vennaste `naised

(nõid, posija) `lausujad `naised, kie neid `kuntsisi `tianed

(lipitsejast, keelekandjast) oh sa liba unt, kie `teise kääst `uurib ja `teisele edesi `räägib

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä

sabastikku `mängimine: üks õli ies kie `püüdas, edimane õli ema kie `oidas `poigi, kull kie `püüdas `kinni

`õtradest `tambiti `uhmris kied `vällä, `kuussadest `kiedeti `putru



siin pole idikagi (mitte kedagi, Soome: itikka = sääsk) näha

sie `kiisa (kass) on üks laisk `kiisa, ei `otsi `iiri omale ega kedagi

ei sadu kedagi, vähe kübetab (peenikest lund sadama)



`uatasin ja rüttitasin `külmä kääs juba kene aja (= mõnda aega), ei tule ega tule

`uadeti kene aja, `enne kui `viimast tuli

kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan

kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub)

kui `süämä ajal kenegil läks pala `iŋŋe`kurku, siis perenane õli `pierestand `süämätegemise ajal

`kaasik, `naine vai `tütruk, kel kuda `juhtus' jagas [veimi]

kenel õlivad `jällä `kalmu`kindad kääs, sie suri `nuarelt

kel (vastsündinul) õli `jällä `kalmu särk, sie suri `jällä vagaselt siis, sie õli [sündides] ülä keha lumi `valge

kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris

(muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure

`lonkurist `üäldi seda, kel õli üks jalg lühämb

luda on luutükk, kellega `võrgule `korkisi `peale `pandi


põhja-Iisaku


kel õli nii et mehe õde õli [”sellele kingiti pulmas”] `kaivu kouk `kõrrast ja `tuorvi puu `puolest



emakuer oli küll kedagi `saksama `tõugu, a isa oli va `karjamuri

kui tämale kedagi `annad `pruukida, siis jätta kuhe jumalaga. ei sie enamb tagasi `anna

`meie kahast tulnd kedagi `väljä

mis ta õppib, nisukese kana`piale jäe kedagi `miele

sie uus `reńtnik ei saa `õhta viderikus enamb kedagi teha, ei näe' on nisuke kanapime

sel `liivasel mäe `küljel ei `kasva kedagi muud kui `kannusõnajalad

`uuris ja `rihtis neid `massinaid küll igate `kańti, ei `targema kedagi

keda me suurt `saime, `veiked kegud ikke tegime. mis `kuhjad nied on, nied on kegud

nisukesi `laisku kehuta (õhutama, ergutama) `mutku taga, ega nad `muidu kedagi tie. ema kehutas `puega, et võtta `naine

suur poiss, sie võiks kedagi teha' mis ta niisama jalg persses' keks keks `ümber `kargleb

ega ned `suured `saksad kibi·´tkast kedagi pidand, nävad `sõitsid `tõllas

`kinnise `käega (ihnus) on' ei siald `na´ljald kedagi `pueta

kaśs majas küll' aga kedagi ei tie - - muud kui et kaśsi `kirjas on

ei ole enamb `kirsi maas kedagi' maa päris sula

ega sie `kerge ole `kiustliku inimesele kedagi ära seletata

mis sest `tühjast `viina`klaasist kliristad, kui kedagi sies ei ole

ma'i `mõista `kitsa `suuga pudelist `juua akkab klugisema, aga suhu ei saa suurt kedagi

sie kobakäpp (kohmakas, saamatu) sul kedagi `mõistab

sina kodu `naise `persse taga õppind konutama' keda sina `ilma elust tiad

kragistas kedagi `süüja

kraks, kraks, kraks, `kuulsin `metsas kedagi `käima

`järsku akkas `amba all kedagi krõgisema

(leebe kirumissõna) keda, kuram, sa `kohmitsed tuas `ninda `kaua

vana muld, ei sie `kuule ega näe enam kedagi

ta on kole `uudisimulik' kui kedagi `räegi omavahel' siis täma `kõrvad kikkis `kuulab

noh siis `korra nigu `kõssas kedagi

keda nied `luomad `karjamalt `saavad' käest `anna muudkui `juure

keda sie kösu (väike, vilets olend) enamb tegi

suur poiss juba, sie võiks jo kedagi teha, mis ta niisama `müöda küla `küöberdab (tarbetult ringi hulkuma, kooserdama)

ei enam näe sügise `külvi`kurgesi ega kedagi = (soo)kurgi

`sinna `ämbri või kedagi `kallada - - ladinal laseb kõik läbi

`nuorematel piad `laiali `otsas' `nende `uolest või kedagi jätta

`meie mehed ei pia `piimasuppist kedagi, `ütlevad et eks ta üks laks (lake, lurr) ole

`meie nigu puol lippu-lappulised (kontvõõras), ei `meie saand säelt suhu ega `silma kedagi

suve logas maha, tia keda ta `talvel tegema tahab akkada

`tuorest puust tohi kedagi teha, `kuivab ära¦s akkab logisema

`aita kedagi kui on nisuke `luomus, ta võib `teiste `kallal jöriseta `ommikust `õhtani

old sääl suurt `jaani`päeva tuld kedagi' `veike lõkke oli

keda sest `lüöberdusest ikke `uotad' nisuke `lötva olemisega

oli meil keik oma ilus elamine - - aga näed siis tulid õnnetused ja pole enamb maja kraamigi kedagi suurt alles

`kaunikese rukki`saagi `saime, saa `kurta kedagi



mis sa `sellele `lapselise perele ette `annad ja `kellega kattad