nii(gu)

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kigiseb ja kägiseb `niigu `kapsakott

(äkilisest inimesest) on üks kuradi kadakas, äkkine vihastumma
nagu kadaka rägä lähäb põlemaie

`tuores kase puu nii valusast põleb

majad nii ligi ku sie, vähä `kaugemmal ku se saun

kaur sai maha `niidetud, sis jäi `kaurakõrs. `kaurakõrt sai `riisuda. mõni lahutas lina[varred] `kaura`kõrde. `kaura`kõrres õli `ärjapä ädäl

siin külas ühes peres mehed `käivad nii kui `arssin keres, `sirge `seljaga

tämä (metsis) akkab `este `kergest `pääle - - `õige `kergeste tämä nii, tasa `laulab

tuas on nii `tuska `õlla, mina `kondan ikke `õues. siga `tohnib ja `kondab

nüüd `sõitsin `nõnda `vankriga nii`kaua kui `läksin kukker`pallu

sie kulipää (kiilaspea) tieb [inimese] nii `ilgest

`sääred `niigu kana jalad, `lestalised (soomuseline, krobeline)

ega nõnda suurt maatükki jõua niisutatta

mai põrnikaid õli siin üks õhta nii pali ärjäbä redemete ümber. sügise mai põrnikad tulevad valgetest tõukudest

mina olin `aige, aga ikke nad nii `kaua manasid [kuni tulin kaasa]

üks nii `laiukene ja õhukene `lüödud, et `piira pii vahelt läbi käib


Jõhvi


`rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid

ta `ootagu vähe, `ärgu `õlgu nii `kannatamatta

`enne `süödi juo `kaun`vilja `palju, ega nüüd inimesed enamb nii`palju ei süö `kauna`vilja

kõht valutab nii kibedast

`silmad `lahti siis nii iast ei nää, aga ajan `ninda kilukali (pilukil) siis on nagu `selgemb

`lähme juba, mis sa `ennast nii`kaua klanid

ei tia, mis see vanaema viel `kohnab sääl tuas nii`kavva

nii `kavva kui isa ike vähägi `kondav (kõbus) on, `saavad kõik tüäd `tehtod

nii `nuarel inimisel `sõrmed `kriksuvad (naksuma). ärä `murra ega `kriksuta `sõrmi, `jääväd `aigest

ei `kuiva`konnast (hobuste haigus, künahaukamine) ei parandanud `ükski arst, `üökis nii `kaua kui suri

`ärga `juokska nii ruttu, kukkuta kõhuli

tuba õli `kärse`aisu täis, nii et tuli `aknad ja uks `lahti teha

`külmä värin ja `kange `kondid valutavad, nii nagu nüüd `ütlevad kripp

tule juba, mis sa `küünid (kohmitsema) nii `kaua, mina `uotan siin

`räägib nii `kiirest - - `räägib `ninda lodinal

`süämä`lauva taga ei tõhi `ölpida ega `kuerust teha, ei tohi löristada nii `ilgest


põhja-Iisaku


käib `piale kui luu`painaja, `naagub emalt `viimase koppika `inge tagant ära

laps `istub `saanis `niigu kegu (kössis)

vahib alt `kulmu `niigu tige obune

ei tia, kas peretab, mesilased nii elisevad

mis sa sõid, suust tuleb nii magusad `aisu, `inge`aisu

ega `teisi `talvel maja `juure nii ei tule kui tihased ja `kaera`süöjad (kaerasori)(

nii `kauva kekkudatasse (edvistama, uhkeldama), kui on pill pikka ilu järele

ega seppalt nii ruttu tagasi saa, `korralisi `paĺju

vahi‿ku `kärmest `pohli `korjan, näe nii kui `krauhti ja mättas tühi

`õunad appud, kuda te neid nii isuga krädida `võite

kirik `rahvast täis nii et kubiseb

kui piad `kulkast (nudi, kiilas) `tehtud, saa enamb nii `õlpsast sigineda [täid]

kurg tieb kurluu·ks, kurluu·ks, nii`moodi `kurluu·ksub kevade

mis sa nii vara `ommikul nii kõhevil oled

suur piimnõges ei ole nii vihane `kärsetama

elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old

`võtsivad `vartad ja hakati ladet `lööma, kaks inimest `vastamisi, üks `liikus edespidi, `teine tagurpidi, nii kahel `korral üle lademe, neid teri nimetati ladesmed (peksandus)

(rukkijahu) `leiva jahu nii vähe `võitu, tia kuda läbi saab

üks šlof - - `selle pani vel `pienikese toru `augu `sisse, sis `juoksis `piiritust nii kui mahl `lähkri

`istus `teine `pengi pial nii ludus, tia, mis tal oli

on `sellel `naabril küll `loomad nagu ime `lõustikud (lahja)

`sellele virutan nii, et `jäebki `lüöbakille

`üksi ia `süüa, võid suppi läbi `ammaste `lürtsida (luristama) nii`paĺju, kui tahad

ilma püörand üö juoksul läind nii marusse et kole

Lappimaa kuĺl on suur, nagu vana kottakas (suur) `istub lume pial, nagu puukänd