muud'ku muist' mõjalle

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(vastupidist väites) kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid

kuski mõjal ei tia `niisikest kivi`rahkajada maad kui siin - - aga `viljad `kasvavad iad

`enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta, minu `muistamisi on kerissega

(kaelakohus) kaelkohos sie `muistas Siberi, kie `suured `vargad õlivad ja `tütrikud kie `lapsed ävitäsiväd `vällä

valitsus `muudeti, `keiser kukkutatti (tagandama)

`ilma `muudab teist `kanti `jälle

ei õle enamb `mieles neid `enne`muistasi (ennemuistne) juttusi ega `laulusi

vanemad inimised `ütlivad et `enne`muiste tegima kõik tüö oma `jõuga

`vällä `kuivand , muud kui inimese kuju on järele jäänd

`naabrieit piab lihakanad - - nied munevad vähä, mukku `rasked ja liha täis `vaide

ehidettud maja ilusast - - `ruosid sies ja muud ilu `asjad

ingastamma `ingastamma = ingatama [hobune] `tõmbas `kõrvad taha, ning muud‿ku `ingastas `kõrra

sie `itsi `ammas `muidu `lorgotab

vähäse aru `saamisega, ei `muista ega akka tüöd. `muutku aga piäd taga `johnima (sundima)

`muidu ei saa kohot edesi `kaibada (kaebama), piäb `kontsijuńni (kautsjoni) `sisse `maksama

(kaenlalapp) `kainlatilt, neli`nurkne lapp mehe`särgil, `kainla`tildu pidi panema, `muudu revestäs `särgi `lõhki

`puhta kanermumets, midägi muud ei `kasva

suur kanermunõmm, muud ei`kasva ku kanermud

`muidu ei saa kohot edesi `kaibada, piäb `kontsijuoni (tagatissumma) `sisse `maksama. kui `kohtos `võidab, saab `kontsi`juoni raha kätte

(`kiisklemäie = riidlema, tülitsema) ärgä `kiisklegä `ühte `puhku, kas muud `ammeti ei õle, ku `ühte`puhku `kiiskletä

kirimiri , surimuri , `muidu sõnad

`kirsi`marju saab `muitu `süia, `neiest ei `keideta `muosi

sie õli vast `kitsik , `sandile muud ei `andand kui `leivä tükki

ega kuer `karva ei `muuda

küll on sie `kapsa pää `kärriständ ja kohokalli, `muidu lehe kohokkas (kohev asi)

kui vihane õled , siis on nägo `muidugi `kortsus. põsed on `nõnda `aukus ja `kortsus

vana ka, ja `muidu kribustand (krimpsus) - - ei sie õle enämb `niitaja

(kuhjaala) `kuhjamaa kõhe `vasta `teie raja on viel muist `niitamatta. tämäl õli kahe `kuhjama `eini `kuivatatta. kesk`ommikust `niitasima juo `suure `puole `kuhjamaa `eina maha

(vandumissõna kurat lausumisest) teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies

`kurdiga ei saa midagi `rääkida `muidu kui `näita käsidega

küll on sie `kapsa pää `kärriständ ja kohokalli , `muidu lehe kohokas

`kärriständ (sagris) pää ja abe ku `lühter `õtsas

(suur lusikpuur, möll) `käämriga `muidu `auku ei saand kui pidi pisikene auk ies õlemaie

`küiriku ei paranda muud, ku aud

(viimistlemata või kehvast tööst) `kirvegä `raiudasse `suurest `laastust `vällä , `üövel pakkuga ei `jõvva `muidu `üöveldada

`eini `pandi `lauda lakka, `muidu õli laut külm

vie sies `liudetta `saapad `pehmest, `muidu ei saa `jalga

`karjamal muud `metsä ei õle kui leppästik (lepamets, lepavõsa), on päris leppä rägä kõhe. `niisuke paks leppästik õli `enne, nüüd mehed `onvad maha `raiuned

avaus veskitammis kui on vett pali, et akkab üle `tamme `käimä, siis `tõmmetasse liigsilm lahti, `lassasse muist vett vähämast

[kosja] kaup õli `enne `valmis, nüüd muudkui `liigudetti (liiku jooma). kas `müügid on `liigudettud

`mustri tekkid `tahvad `lõime voli , `muidu jääb kude nägima

kui sasis `lõŋŋatükk (lõngaviht), sis ei saa `muidu tõsest jagu kui pane keri`laudadele ja keri keräle

(lüsi, vikati vars) vikkasti lüöp̀uu `vestetasse `viltu, `muidu jääb [vikat] `lennu teräle

`lörrima sadama `tarvis `kiirest `menna linamale, `muidu akkab `jälle `lörrima

riik lüöb raha (müntima), ei muu lüö `kiegi

kimalane maa mesiläsed - - neid on kaht seltsi tõine on valged valge savaga, muist on `mustad
siis õli kreissitud sie põhjad [mesipuudele] `alle - - muidu magus lähäb ju läbi
ku on ilus aig, siis mesilased `saavad pali magusa


Jõhvi


`enne `muistine laul (rahvalaul)

ämärikkul `istusivad `muidu, kui `talgud õlivad, siis `ketrati

sie mies räägib pali enne`muistasi juttusid

ega `muidu tutti ei saa teha, kui `juukse `nõeltega

mis sääl muud, `karsis savad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust

muud neil teha pold kui `kassi ja `koera `kiusada

`ennevanane `rahvas `ütläs `neie `tütrikute `kõhta lehutus, kes `poistega muud ei `tehned kui `klaaberdasivad (ringi ajama) `müädä külä

`mutku `mendigi sene `suure `koljatiga (suurt kasvu inimene) `rindupidi kokku

lina `kitkuti `ülesse , siis `muidugi tulivad `siemned ära `otsast `kuprada

kõhus ei õle muud kui sitt ja `suolikad

`viskaga aga muudku `riidest `lahti

`määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti

akka parem `tööle, mis sa `muidu `leessid (tegevusetult ringi hulkuma)

kes `poistega muud ei `tehned kui `klaaberdasivad `müädä külä, nied `üäldi siis lehutused (kerglane, liiderlik)

pane suu `kinni, `muidu südä `liistub

eks ta üks pual `lolli õle, aga `muidu tüä mies

ega ta (hobune) ei `ammusta, ta `muidu ludutab [kõrvu]

lugu järälä neid ikke on, aga muist on `alles `issudettud

las `jäägu vähä vajaga , `muidu akkab `läikima


põhja-Iisaku


(kaelushakk) kirikuakkisi mina mõjal põlegi näind kui `Iisaku kiriku `tornis

kus sa, elajaluom, `täidad , kas mõjal `rohtu viel vähe

`ihma, `ihma (aeglaselt või vaevaliselt tegema) ega me `muidu tüöd `otsa ei saa

muud ku `tiibamas ja kabistamas aga

iest ära, `muidu `niidan `kannad maha. ei `jõua sa `mulle järelegi, `ammus siis viel `kandu `niitada

`oitku seda tüdruku kekkerdust, `muutku `kierutab `poiste ies

(viletsusest) pueg juob keik maha, isal ei jäe muud kui kepp ja kot́t , `kellega `kirjama `menna

`muudku `klõpsutab teist (uuri) `lahti ja `kinni

(vana valge linane pikk-kuub) komuselile sidusivad mehed kusakid `piale. `naised ka `käisivad komuseliga, mudkui `kitsukese `vöega `votsid `keskelt kokku

`kouguga `tõmmatasse `sõńnik `ennemb `laudas `lahti , `muidu `anguga ei saa alati kätte

`raske `krańni (ülipuhas, pedandselt korralik) mehega elada , muudku `kraabib luud pihus `müöda `nurki ja toriseb

(helist) lumi sula nigu vaht, rie jalassed `mutku `jäevad igal pual kriginaga `kruusa `piale `kińni

üks krookslattikas (konn) oli rüsas, muud ei õld

`muidu [ei] oleks `riideid `selga saand , kõhu `küllest ole võttand

(löömisest, karistamisest) sul vaja `kõrvad üles kütta, sa `muidu ei `kuula

`naised `muidugi kuhe `kätsatama (kiiresti rääkima, vadistama) `jusku arakad. `kätsatab nigu arakas aja`teibas. ei `teine `jõuva täma `kätsatuse vahele `nohki `üelda

sul vaja `kõrvad üles kütta , sa `muidu‿i `kuula

sie muud ei `mõistagi kui `sõimusõnu `lautida

sie vanast ja lottakast jäend `kaabu `kõlba enamb mõjale kui rehele. on üks lottaka paledega laps

`luisu kott pidi vüöl olema, `muidu ei saand vikkasti `luiskada

muud kui lirista ja lurista [lurri]

(suurema töö lõpusöök) lõppepudru `keedeti ikke paremb kui `muidu

`muidu maast `lahti ei saa , kui aja `uovad `alle

malgad vajutasid eina ehk ärjapä ehk suvi vilja kärbikul kinni muidu suure tuulega leks lendu läind