enne 1890. a-t kogutud Lüganuse ja Jõhvi regivärsside keele vahelised erinevused

https://www.ester.ee/record=b1348158*est

http://www.ester.ee/record=b2468115*est

Jõhvi ja Lüganuse khk regivärsid

Kõige varasemad (1882. a) Jõhvi khk regivärsid puuduvad andmebaasis , kuid on “Vanas Kandles” avaldatud.

Jõhvi päriskoha omanik Aleksander Reiska on värsid üleskirjutanud eesti keele päraselt.

Lüganuse laulus on Leipzigi ül võrdleva-keeleteaduse doktorikraadiga keeleteadlane Mihkel Veske märkinud diftonge ja vokaalharmooniat (aga ebajärjekindlalt).

Kui hoida hiirt * kohal, siis saab näha sama värsi erinevaid üleskirjutusi samast kihelkonnast.

• Millised on erinevused enne 1890. a-t kogutud Lüganuse ja Jõhvi regivärsside keele vahel?

Jõhvi		Lüganuse
49. Haned kadunud (9. 163)		14. Haned kadunud + Suur tamm (1. 28)
Minu ella eidekene andas muile muuda tööda, sulasille suurta tööda – mulle tööda õ*lbukesta. 5 Andas aned oidaseni*, pardid paari pann*aseni, luiged ära lugeda.	Aean* ma aned vesile, kuldasiiva*d koppelije, 10 varvasjalad vainule. Tuli kulli, kurja lindu, tuli augi alta vetta – aeas* mu aned vesilta, kuldasiivad koppelista, 15 varvasjalad vainuja*lta.	Minu ella eidekene, Ansi muile muida tüödä: Sulaselle suurta tüödä, Palgulisele parempa; Mulle tüödä albukesta: Ansi aned oidassenna, Luiked lugedessenna, Pardid paari pannessenna.	Ain mina aned vesile, Lugin luiked laine'eie, Varvasjalad vainiulle, Kuldasiived koppelie. Tuli augi alta vettä, Pää musta muda siesta, Ai minu aned vesilta, Lugi luiked laine'esta, Varvasjalad vainiulta, Kuldasiivad koppelista.
Mina kodu ikk*edessa, aladessa alla õue. Küsiteleb eidekene, targuteleb taadikene: 20 "Mis sa iked, tütar noori, mis sa, ainuke, alatsed, mis sa, viimik, veeretelled?"	"Tuli kulli, kurja lindu, tuli augi alta vetta, 25 pea* musta muda seesta – aeas* mu aned vesilta, kuldasiivad koppelista, varvasjalad vainulta!"	Mina itkedes kodoje, Alevessa alle õuve. Vasta eite, vasta taati, Vasta nie vanad mõlemad: "Midäs itked poiga nuori?" Mina vasta vastajeli: Minu ella eidekene Ansid muile muuda tüödä Sulaselle suurta tüödä, Palgulisele parempa; Mulle tüödä albukesta: Ansid aned oidassenna, Luiked lugedessenna, Pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, Lugin luiked laine'eie, Varvasjalad vainiulle, Kuldasiived koppelie.	Tuli augi alta vettä, Pää musta muda siesta, Ai minu aned vesilta, Lugi luiked laine'esta, Varvasjalad vainiulta, Kuldasiivad koppelista.
Eite muistis, taati kostis: 30 "Ära ike, tütar vaene, ära, ainuke, alatse! Eit saadab orjad otsimaie, lellepojad leidamaie, tädipojad täädamaie!" 35 Mina kuulin, kostin vasta: "Ei ori anije otsi! Ori otsib kirvesvarsi, tädipoeg nugipäida." Läksin ise, neitsikene. 40 Leitsin kümme kündajada, üheksa äästajada, viisi vitsaleikajada, kuusi karjakaitsejada. Ei see kündaja küsinud, 45 äästaja ei teinud äälta, vitsaleikaja vilistand, karjakaitseja kõnelend. Võtin kündajalt kübara, äästajalta obuse, 50 noa vitsaleikajalta, lehma karjakaitsejalta.	Siis see kündaja küsis, äästaja tegi äälta, vitsaleikaja vilistas, 55 karjakaitseja kõneles: "Mis sa otsid, neitsikene?" "Minu ella eidekene andas muile muuda tööda, sulastelle suurta tööda, 60 mulle tööda õlbukesta – andas aned oidaseni, pardid paari pannaseni, luiged ära lugeda! Tuli kulli, kurja lindu, 65 tuli augi alta vetta, pea musta muda seesta – aeas mu aned vesilta, kuldasiivad koppelista, varvasjalad vainulta. 70 Mina kodu ikkedessa, aladessa alla õue. Küsiteli eidekene, targuteli taadikene."	Eite vasta vastajeli: "Äla itke poiga nuori! Tallid on tua tagaja. Latterid on lauda iessa, Tallis on tasased ruunad Latteris on laugud ruunad. Võtta alli allesa Võtta kõrbi kõrvajasa Musta muidu juoksemaie
"Sõida sinna alla õue, 75 kus see paistab pardisulge, anesulge aljandeleb, kuresulge kuu*maeli!"	Mulle juua toodaneksi – pääl oli vetta, all oli verda, omani* aneni verda. SKS, Simm 59/63 (73) Lehtepea k. – J. Simm < A. Reiska < Kadri Mägi 1882,	Sõida sinne mõisa'aie, Kus see paistub paavelsulgi, Anesulgi aljendeli, Kuresulgi kuumendeleb. Sõidin sinne mõisa'aie Kus see paistus paavelsulgi, Anesulgi aljandelli,	Tuoli alle tuodanesse, Patja pääle pandanesse Eneni ane-sulista; Tuvvi mulle süiessenna* Eneni ane lihake; Tuodi mulle juuessenna Eneni ane vereke. Vei mina vere vainiulle, Valin suure saare alle, Säält sie kasvi suuri tammi,
5.Suur tamm (1. 30)
Tamm oli suurta Tartumaal – tamm oli suuri, latv oli laia, tamm tahi tõus*ta taevaeie, oksad pilvese* pugeda. 5 Võtsin tamme raiujada, puu pitka lühendajada. Läksin linna, sain ma Narva – uue linna uulitsalle, vana linna vainule.	10 Leidsin oma vennakese õbedada õstemasta, vaskie vahetamasta, kuldie lunastamasta. “Minu veike vennakene, 15 kelle sa õbeda õstad, kelle sa vaske vahetad, kelle sa kulda lunastad?” “Kelle muile, mu õeke, kelle muile, kui sinule. 20 Poolest sulle, poolest mulle, poolest poolele õele, poolest minu vennale.”	Suuri tammi, laia latva Tamm õli suuri, tamm õli saari, Tamm oli üheksatahune, Kaheksama kandiline, Tamm tahi tuissa taiva'aie Õksad pilveje pugeda Õtsin tamme raiujuida Puu pitkä lühendajuida	Leisin velje linnastani Õbedida ostemasta Kuldija kulutamasta Vaskija vahestamasta
“Minu veike vennakene, tule tamme raiuma, 25 puud pitka lühendama! Tammest saad sina tarbepuida,	tüvist saad sina tünderida, õtsast õllepoolikuida, vahes*t viinavaatisida, 30 ladvast lapsekätkei*da.”	Mina velje palve'elle: Minu ella veljekene Tule tamme raiumaie Puud pitkä lühendamaie Tamm tahab tuissa taiva'aie Õksad pilveje pugeda Säält saab tuba viie velje Kammeri kahe kälisse	Tüvist saane*b tünderida Latvast lapsekätkisida Vahelt viinavaatisida Otsast õllepuolikuida Mis säält langeb liiga laastu Säält saab pappi laululauda Luukari luetuslauda Kerik-erra kirjalauda.
	SKS, Simm 45/6 (66) Lehtepäh. – A. Reiska < Kadri Mägi 1882, saadud 1903.		Veske kad., 61/2 (8) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Weske (1875) K. Krohni ärakiri 1883.

Ära veeri tähti! Loe sõnu!

seal mul juua tuodanesse

H II 1, 390/4 (548) Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. – M. Ostrov, O. Kallas < Mari Räbin 1888

juua mulle toodanesi

H II 37, 346/7 (13) Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. – T. Wiedemann < Mari Rebin 1892

juua mulle toodanessi

E 8735/8 (25) Jõhvi khk. – J. Seland 1893.

Mulle juua toodaneksi

SKS, Simm 59/63 (73) Jõhvi khk. Lehtepea k. – J. Simm < A. Reiska < Kadri Mägi 1882

toodi mulle juuessanna

H II 8, 744 (4) Jõhvi khk. – J. Petrowitsch 1889

Niisiis:

Tuleb taas tõdeda, et ei saa regivärssi paberilt maha lugeda ilma kohalikku keelt ega laulupärimust oskamata. See ei ole kaasasündinud oskus. Me saame ainult oletada, mida rahvaluulekogujatele tegelikult lauldi.

Vanimate Lüganuse ja Jõhvi kihelkonna värsside vaheline keeleline erinevus on väiksem kui Jõhvi kihelkonnast kogutud sama värsi erinevate üleskirjutuste vaheline erinevus.

1. Üleskirjutatu täpsust ei saa usaldada.
2. Keelepiir ei ühti kirikukihelkonna piiriga.

Jõhvi viisid

Lüganuse viisid

Jõhvi kihelkonnast üles kirjutatud värsside laulmine

"Vana kannel VIII. Jõhvi ja Iisaku regilaulud"

(Tartu : Eesti Keele Instituut, 1999)

https://www.ester.ee/record=b1348158*est

Kõige hilisemad regivärsid (1940)

• Milliseid kohaliku keele jälgi on säilinud?

ERA II 279, 171 (12) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Hilda Veski, snd. 1925, Pagari algk. VI kl. õp. (1940)

Tuleb see õnnis õhtukene,

vilets videvikukene,

kui lähen mina magama,

igaüks (läheb) omaga,

iga koos oma kanaga.

Isa läks minu emaga.

Õde läks õemehega,

vend läks noore noorikuga,

teopoiss läks tüdrukuga.

Kellega mina vaene?

ERA II 279, 170 (11) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Hilda Veski, snd. 1925, Pagari algk. VI kl. õp. (1940)

Kirp oli kõrki ei kõnelnud,

lutik laia ei löönu lõõri.

Mina võtin ja vihastin.

Riide sülle ja minema,

läksin lakkaje magama,

põhku alla, põhku pääle.

Säsi ümber sääreluie.

ERA II 279, 169 (7) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Hilda Veski, snd. 1925, Pagari algk. VI kl. õp. (1940)

Minu tütar neitsikene

rukkivälja roosike,

odravälja õieke,

kaeravälja kasuke.

Kuidas tohtsid meile tulla

meie õue ja osata,

meie aiale angusse,

(meie) suure(je) su'use.

NB! välted ja vokaalharmoonia!

Kõige varasemad regivärsid andmebaasis (1885)

• Milliseid kohaliku keele jälgi on säilinud?

EÜS X 74 < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud); 1913 (ärakiri))

kiri:

Eessõna.

“Vana vara on kuldne vara”

Vanast rahva mälestusest.

Meie peaks hoolega

Seda kokko kogoma."

Mull on korda läinud mõned vanad rahva luuletused üleskirjutada, oleks küll kalles asi neid enam kokko korjata aga aeg on väga kasin, sellepärast jääb minust palju laulusid üles kirjutamatta. - Neli esimest lugu olen ma püüdanud vana rahva keele murdes üles kirjutada, on küll juba see keele murre rahva suus kaduma läinud, sest kooliõpetusega ühes on ka nõnda öölda peenem keelemurde asemelle tulnud aga minu arvamise järel oleks vana keele murde loomulisem, aga mis senna võib parata, mis on läinud on läinud, tagasi meelitada on mull võimata. - Teised laulud olen ma püidnud nüüdse kirja keele järel kirjutada, nii palju - kui mull võimalik on olnud, on küll puudulik, aga senna ei või parata, sest ma ei ole palju kooli pingil istunud. Selle pärast need - kes seda raamatu loevad lepigu sellegagi sest mull ei ole paremad pakkuda.

• Sama mees on sama laulu kirja pannud kaht moodi. Millised on erinevused?

EÜS X 74/5 (1) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud); 1913 (ärakiri)) Vt. lisaandmeid leheküljel 74.	ERM 5, 55/6 (1) < Jõhvi khk., Voka v. - Mihkel Elias (1885?) Vt. lisaandmeid leheküljel H III 1, 188/9.
Kui mina hakkan luulemäijä, Luulemäijä, laulemäijä. Mõni mies jääb mõtlemäijä, Mõni naine nauramäijä. Poiss jääb puole kuulämäijä, Tütrik tiele sõisämäijä. - Kuulämä minu sõnujä, Lapse ullu laulueidä. Ei see tütär teinud tüödä, Linnike ei lüönud heinä, Kabu ei kangastä kudunud. Sie on õllud õpimässä Virus viisi võttämässä Järväs sõnu jätkämässä Harjus sõnu arvämässä. - Mina kuulin, kostin vasta: "Tahad ma juhatan paigä Asemed pia annan tiädä." Kus ma õppisin sõnuja Panin kokko palve'eidä, Lahotasin laulueidä. Kodo kangastä kududes Kodo sängi säädätessä Peeni patju peksätessä Palaka lahutadessä. - Kääd mul kangasta kudusid, Jalad talsid tallerpuidä, Suu mul säädis sõnujä Lahotelles laulueidä.	Kui mina hakkan luulemaie Luulemaie laulamaie Mõni mies jääb mõtlemaie Mõni naine nauramaie Poiss jääb puale kuulamaie Tütrik tiele sõisamaie Kuulama minu sõnuja Lapse ullu laulueida. Ei sie tütar teinud tüädä Linnuke ei lüänud heinä Kabu kangast ei kudunud Sie on õllud õppimassa Virus viisi võttamassa Järväs sõnu jätkämässä Harjus sõnu arvamassa Minä kuulin kostin vasta Tahad nee juhatan paiga Asemed jua annan tiädä Kus ma õppisin sõnuja Panin kokko palve'eida Lahotasin laulueida Kodo kangasta kududes Kodo sängi säädädessä Peeni patju peksädessä Palaka lahotadessa Kääd mul kangasta kudusid Jalad talsid tallerpuida Suu mul säädäs sõnuja Lahoteles laulueida
Minä laulan, miks ei laulä, Mina lauliku su'ustä, Luetäjä tütäristä. - Isa laulab, ema laulab, Laulab veike vennäkene, Eit käis pulmassa mõnessä, Taat käis saajossä sajässä Tuhantessä tuatämissä Sadamissa saatevissä. Juatäs loijästa küiustä, Pitka kaulä piekäristä. Sest'äp sai lauliku minustä Luetäja tütärista. - Mina laulan, miks ei laula, Laulan laudäd õue päälä, Tallid pia tua tahajä, Talli jo sõdihobone, Selgäjä sõdisadulä. Saduläijä saksa poigä Kuljulä kuningä poigä. Kuhu minu hääli kuulunessä. Sinna metsa murdunessä, - Sääl kasvasid kased kõveräd Suured kuused küiräd seljäs. - Sääl mina raiun rattäispuidä, Kõlgutan kodärapuidä, Emä lehmä lüpsikuidä, Vennäle verävä puidä Isä härjä ikkepuidä, Õele õletuspuidä.	Mina laulan miks ei laula Mina lauliku su'usta Luetaja tüttäristä Isa laulab emä laulab Laulab veike vennäkene Eit käis pulmassa mõnessa Taat käis saajassa sajassa Tuhandessa tuadamissa Sadamissa saatevissa Juatas laiasta kiusta Pikkäkaula peekeristä Sestap sai lauliku minusta Luetaja tüttäristä Minä laulan miks ei laula Laulan laudad õue päälä Tallid jo tua tahaja Tallije sõdihobone Selgaje sõdisadula Sadulaje saksa poiga Kuljula kuningapoiga Kuhu minu hääli kuulunessa Sinnä metsä murdunessa Sääl kasvasid kased kõverad. Suured kuused küüräd seljäs Sääl mina raiun rataspuida Kõlgutan kõdarapuida Isa härjä ikkepuida Ema lehmä lüpsikuida Vennale veräväpuida Õele õletuspuida.

• Sama mees on järgmise laulu kirja pannud “peenemas kooliõpetuse keeles”. Katsume seda kohaliku “vana rahva keele murde järele” laulda!

EÜS X 76 (5) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud); 1913 (ärakiri))

Vt. lisaandmeid leheküljel 74.

Jumal hoidko, Maarja kaitsko,

Seda lasta sündimista,

Marja maale tõusemasta. -

Kes lääb noorelta mehele

Keset kasvu kaasa'alle -

Kaas ei pane kasvamaie,

Mees ei meelta võtamaie,

Kaasa küsib kanga'aida,

Mees jo meeli riide'eidä

Peigo peeni särkisida. -

Kui ei ole särkisiidi

Kui ole särki selga mööda,

Õlalap' õlade mööda,

Vikel viisi säärta mööda,

Siis ju tuigub toomikane,

Siis ju paugub pihlakane,

Ja siis vaarub vahterane,

Sinu peenta pihta mööda,

Hoikode õlade mööda. -

Niisiis:

1. Nagu ei saa prantsuse chanson-i hakata noodist maha lugema ilma prantsuse keelt ega prantsuse laulutraditsiooni õppimata – nii ei saa ka regivärssi paberilt maha lugeda ilma kohalikku keelt ega laulupärimust oskamata. See ei ole kaasasündinud oskus. Me saame ainult oletada, mida Mihkel Elijasele ja tema kaasaegsetele tegelikult lauldi.

2. Lühike Mari Musta koostatud tutvustus Jõhvi ja Iisaku kihelkonna murrakutest algab Vana-Kandle VIII köite 11. lk-l.

3. Kuna kohaliku keele hääldus oli eesti keelest väga erinev, siis ei saa seda õppida ainult raamatutest, vaid selleks tuleb hoolega harjutada salvestusi kuulates. Sama moodi kui soome keelt õppides. (EKI fonoteek https://www.eki.ee/murded/fonoteek/index.php?khk=J%F5h&leht=1&s=&r1=0)

Viisid:

1) https://www.youtube.com/watch?v=HMp_JSLS7h0 DO-RE-DO-RE RE-DO-DO-RE MI-RE-MI-RE RE-DO-DO-DO Collage “Käokiri” (1978) A3. “Loomine” (Jõhvi) (andmebaasis puudub)

2) https://www.youtube.com/watch?v=VTXnW4Ljeao DO-DO-FA-DO RE-DO-DO-DO FA/MI-DO-MI/RE-DO RE/DO-DO-DO-DO Veljo Tormis “13 Eesti Lüürilist Rahvalaulu Segakoorile” (1972) 6. “Härjad Ootavad Pühi” (Jõhvi) EÜS VI 1078 (246) < Jõhvi khk., Järve v., Käva k. - A. Sildnik & P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909) VIII Vana-Kannel lk 314

Märkused:

H III 1, 188/9 < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas (1888) andmed

Paar aastat tagasi antsin ma dr. Hermanni kätte 40 vana rahva laulu, selle sooviga et need Eesti Kirjameeste seltsi kätte toimetaks, aga nagu kuulda, ei ole tänani veel soovitud kohale jõudnud, mis tõttu Herra Dr. Hermann neid ei ole ära annud, on mull praegu tiadmata.-

Auupaklikult

Kaupm. M. M. Eljas.Vokas 6/6 1888.

era äraje

H II 3, 609 (156) < Jõhvi khk., Ädise m. < Kadrina khk. - H. Prants < Kai Jahimann (Meijeri eit) (1890)
See viib koiduksi kojuje,
Ämarikuksi äraje (väljale)

EÜS VI 1169 (69) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k. - A. Sildnik < Poemees Vaher (1908)
oma küla nuored mehed
tapsid ärja äraje

EÜS VI 1089/90 (265) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k. - A. Sildnik & P. Penna < Maarja Ots, 79 a. (1909)
Tõmman katki köied kierud,
arutan õhjad äraje

Eesti regilaulude andmebaas

era 1 Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit
Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür;
2. lisa(tulu) – Trm Kod Vas Se
Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod;
3. eraldi (mõõdetud) maatükk
[arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv
era 2 Hlj Jür eraldi; oma tarbeks
kalitsad olid era, `naistel Hlj; Teen einagi veel era oma `lammale; Ulgub aina era `metsa `kaudu Jür
eri 3 era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha Jä, Kad Plt, ärä- KJn;
(hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev
egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh;
2. eraviisiline; isiklik
erä õdrad [sulasel] Kod; 

3. eriline; eriotstarbeline
`ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm;
4. isesugune, imelik
igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod Vrd eri- era|asi
 1. isiklik asi või küsimus
Sie tema ära asi Jür;
 2. lisa-, kõrvaline
Sula põld on kus ei õld `rohtu. Ei `kasvatand `miski era `asja, õras`rohtu ega `miski Jõh
era|inimene
1. teat rühmitusse mittekuuluv isik; eraisik
`Loksal oli `vaprigus `laua`veski ja siel siis `saeti neh erainimistele ka `palkisi `lauduks Kuu;
2. abiline
siis (vorstitegemisel) peab õlema üks erä inimine, et sa `oiad nüüd neist `suole `õtsidest `kinni ja‿s `teine `niidigä ja `kuiva käsidegä siub [vorstiotsi] Lüg
era|isik tsiviilisik; mitteametiisik
säl (Jõhvis) pued õlivad `vaide ja vähä neid majasid ka, eraisiku majasid Jõh;
-kaupmees eraomanikust kaupmees
Ära`kaupmed said vanaste vahel `satsi mõne kaubaga Han 
erakond Vän Trm, ee- Juu; erä|kond Räp, pl -konnad KJn; ärakond Pöi Vän JMd Kad Plt, g -kona Khk (hrl poliitiline) rühmitis; partei
mis ärakona mees sa siis oled ka Khk; neid usu eera`kondasi on nii paelu Juu;
era|kool mitteriiklik kool
[köster] pidas oma majas `ühte era `ku̬u̬li Pal
era|koor
1. (kohakäänetes) lahtilöönud pealmine (leiva)koorik – spor RId I, Äks
leib kohotab erä `kuorele, kohotab `kuoriku üles Lüg; Leib, sai, seppik kõik `võivad erä`kuores `õlla; leib tuleb erä`kuorde Jõh; Leib tuli erä`kuores, kui `naine tegi pattu `leivategemise ajal IisR; Kui leib on apnemisest mage, ahi küpsetamisest nõrk, siis - - ööldasse, et leib on erakoorel ehk erakoorde löönud Trm; leib on eräkuaren, viss pere lääb `lahku Kod Vrd erakoorik
2. piruka pealmine koorik eräku̬u̬r on kartulipudru piirakal kua si̬i̬ ku̬u̬r, mes piäl one. eräku̬u̬r on ise magus Kod
era|kooreline lahtilöönud koorikuga
(leib, sai) erä`kuoreline leib. leib `tõmmand erä`kuorelisest, on magedast jäänd; ku [leib] `liiga `kauast `ahju jääb lähäb ka erä`kuorelisest; [leivale tehakse kahvliga vaod peale, muidu] jääb era`kuorelisest Lüg Vrd era|koorene, -koorine, -koorne; ära-, äras|kordne -koorene = erakooreline Erä`kuorene 

jäi [leib] seneperä, et õli vähä appanend Lüg -koorik = erakoor
leib oo eräkuariku `tõusnud. kuarik ku lõõts Kod
-koorine = erakooreline
[ahjust võetud leiba] ei `tõhtind põrudata, et siis `jäävad era`kuarised Jõh
-koorne = erakooreline
Pialt oli leib era`kuorne, alt ei old; Kaks `leiba `jäened era`kuarsest, `saivad vist `väĺja`võtmisel mudida IisR
erakult Lüg, erä- Nõo Rõu Plv Vas Räp/-o-/ eraldi
Sie (inimene) on `ninda iseeneses, erakult, ei sobi `tõistega Lüg;
era|laps vallaslaps
sohilaps või oora laps, si oli nigu ropust räägitud, aga ike era laps Ksi
eraldama Koe, ee- Var, ä- LNg Lih Hää Kos JõeK; eräldämä Kod Trv/-a/ Nõo, -mmä Har; tud-part eräldet Urv; ärältem(e) Krk u (tervikust) lahutama, jaotama (hrl maad); lahus hoidma
si̬i̬ (maa) eräldite kõhe [talu] kruńdi küĺjess Kod; ku üks ennast testest paremass piab, on äraldamene Hää; lehm tuleb teesest äraldada Kos; lappe liha - - on sisikonna kopsu ja südame vahel, äraldab teised `teisele JõeK;
eraldane, ε- erakordne
eraldane asi Muh
eraldi spor RId, Mih spor TaPõ, Pst, ee- Juu, erä- Lüg Jõh Trv Hel(ls) Kan; eralti Pal; äraldi spor Sa, Rei Lih Kse Aud spor Ha Jä, VMr Trm Plt, ärä- Var Lih Tõs KJn; ärälti Krk
1. lahus, lahku; omaette
pekki panema eraldi `suola ja tai, kondiliha eraldi; akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi Lüg; `lammastel on eräldi veräv Jõh;
2. eriti
kevädi äräldi on rohumaetse [piimal] Tõs
eraldine eraldi olev
εraldine koht; εraldine pere Muh
erale Jõh Jäm, -lle Vai; eräle Nõo Kam Ote V(-eʔ Urv)
eraldi ta (leivalabidas, selle lauad) õleks mend erale (lagunenud) Jõh;
era|leer eraldi leer
(rikkamatele) erali̬i̬r õli si̬i̬, mes rikkamad [leerilapsed] õlid, `maksivad õpetajale Pal;
erali Lüg Jõh IisR; eräli Lüg(-lli) Ote San; äräli Lüg Ote; -ärali
Lai eraldi `krundid lahudatta `vällä, igä mies läks eräli [elama]; `vatsa alused [villad] ikke pannasse erali ja `selja`päälised ja `külje`päälised erali [lambaniitmisel] Lüg;
`Reietuast erali elumajad tulivad vabaduse sõa ajal Jõh;
 || kuda nämäd (murdekõnelejad) `asju `ütliväd ikke eräli `muodi (isemoodi) Lüg Vrd erale
era|lina (hrl sulase) oma tarbeks külvatud lina – Kod spor V
si‿o [sulase] kaaba si̬i̬s erä lina ehk kaar Kod;
erali|ne g -se Lüg Jõh; eräli|ne Har, g -se Lüg, -tse San; -eräline Krk Hel Ran Ote Krl eriline, eri-; iseäralik
`sienidell on ka erälised nimed; [juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi; tämä (ternespiim) on `niske erälise `maitsega; aga `katri`päiväl ei õld küll midägi eralist [sööki] Lüg;
era|maa (muust) eraldi olev maatükk
nied (linasarrad) `seisivad nist (niisugusel) era maal mida ei takkistand teist tüöd VNg; peremi̬i̬s tegi enele ärä ja si̬i̬ servikene jäe sulasele erämuass; tämä (tütre) erä mua, isä ańd. si̬i̬ eräldite kõhe kruńdi küĺjess Kod;
era|mahti
1. eraviisil, eraldi
oli last koha era`mahti ära `mõeta; küsisin seda `asja era`mahti järele Kad
2. eraldi hoidev (inimene, loom)
tu̬u̬ sääne erä`mahti mi̬i̬st - - kes ei taha˽tõsõ aśast osa võttaʔ Kan
era|mees eraisik
`kuhtu majan ammadimihe `oĺli kõ̭iḱ kokku tullu, üt́s erämiiśs ka oĺl Har
-naine armuke – Kod Ksi
eränaene, si̬i̬ ei õle laalatet; tõene eränaene on kõrval, õma naene eläb Kod
era|nimi hüüdnimi
Piu on `Luuka eränimi Kod
-pooletu -pooletu Krj Muh Kul Amb/-oa-/, -õtu Har Räp, g -pooletu Kaa Vll Kse Rap Koe Kod/-ua-/ Plt Puh, -ma Khk; -`puoletu Lüg, -du g -tuma Kuu u mitte kedagi eelistav, asjasse mittesekkuv
ma õlen erä `puoletu. ei õle usuinimine egä‿i õle ka `ilmalikku Lüg; ti̬i̬b ennäss kõhe erapuoletuss, et ei tiä kedägi Kod;
era|poolik, -pooline -poolik erapooletu
si̬i̬ tegi ennäss eräpuolikuss [teiste tülis] Kod
era|riided
1. seisuriided era`riided ~ tagavara `riided Lai
2. u tsiviilriided
soldatid olid era`riides Hag
eras ära, puudu
paar `espät õli eräs ~ eras Lüg 

era|seadus Baltimaade eriõiguslik kord – Kos Pee
Paĺdi ära`siadus - - nägi ette, et talud tuleb `kruńti `panna Kos
-sugune eriline, eri-
midagi kas kakstei·st vai kolmtei·stkümend [põllu]lappi igal majapidamisel - - kõik `niisukesed erasuguse nimedega Jõh
era|töö vabast ajast tehtav, eraviisiline töö; kõrvalteenistus
ää sa sial ot́si ära `tüesid (mittevajalikke töid) `ühtigi, katsu et suad karduli`muale Kad; si‿o erä tü̬ü̬, süägituńnidel ja milla rabab tehä Kod; [külasepp] põllutööriistad parandas moona eest - - eratöö eest sai raha Lai;
erälde erälde Lüg Kod Krk T Rõu Räp, -eʔ Urv Rõu Räp; ärälde Mar, ärra- Ris; -erälde Plv Vas eraldi
kui saab tulise `leivä `pääle rõhutud siis kuor läheb erälde Lüg; [tabalukk] erälde käib `sanga pidi obadusess läbi Kod;

[EMS] Eesti murrete sõnaraamat (eksutama-ihes)

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
 ← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
 ● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja  -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd  soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak',  eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev',  eriti ← soome erittäin 'eriti, väga',  eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka  eru.

[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eräretkeily
vaellusretkeily erämaa-alueilla.

erämaa
1. asumaton, metsäinen seutu, salo, korpi, kaukainen takamaa. esim. Koskematon erämaa. Lapin tiettömät erämaat. Erämaan rauha. Vanh. aavikko, autiomaa. esim. Saharan erämaa. Hiekkaerämaa.
2. riistamaa
3. varsinkin Historia kaukana rintamaista sijainnut nautinta-alue, eräalue. esim. Hämäläisten erämaat.
4. kuv. yksitoikkoisesta, ikävästä, ankeasta maisemasta tms. esim. Kaupungin kivierämaa. Kieliopin kuiva erämaa.

Sivistyssanakirja - Suomi Sanakirja

erä
1.yhtenäinen rajallinen us. yhdellä kertaa käsiteltävä osuus jostain (sovitusta) määrästä
2.pelin määrätyn mittainen pelivuoro tai jakso
3.eränkäynti, metsästys
4.kerta
Ei nyt tällä erää keritä.
Wikisanakirja

õma keele auvu-päiv

2. kuu 21. päiv on riikije-ülene õma keele auvu-päiv

paremba keeld ei õle ku õma ^11]
õma keeld jo ed unesta ^12]
kuda maa ninda taba, kuda rahvas ninda keel ^16]
igall linnull õma laul, igall rahvall õma kiel ^3]
ilm eläb tavallasa, lind laulab keelelläsä ^18]

keelell õhja ei õle ^8]
keelell tapeta enämb inimisi ku kirvell ^6]
sõna magusamb hammaste taga kui keele pääll ^15]
keeletomad kõigist enemmä teeävad ^10]
keelell luud ei õle, keel taivub kõigite ^7]
meeless mõtele, midä keelell kõneled ^17]
kene meel lahke, sene keel kerge ^19]

keeled suus, teed lahti ^5]
küll keel-meel tee johatab ^13]
egä keel koormast õle ^4]
keel söödäb mehe pää ^14]
kõik on keele pääld tehtü. keel lükäb kõik käimä ^9]

"Eesti vanasõnad, Proverbia Estonica" Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum

• 1 ↑ 12850 A g Alutagusse
• 2 ↑ 13914 A2 a1: Lügänüse
• 3 ↑ 5896 U JõeLähteme
• 4 ↑ 3522 Risti
• 5 ↑ 3523 Lügänüse
• 6 ↑ 3525 VaskLinna
• 7 ↑ 3527 Seto
• 13 ↑ 6455 KuusSalo
• 14 ↑ 3534 VaskLinna
• 15 ↑ 11108 B b ?
• 16 ↑ 5909 G Lügänüse, 6455 L Tarto, 6455 M Laiusse
• 17 ↑ 6459 Grents. 1815
• 18 ↑ 5925 B, C KuusSalo
• 19 ↑ 6455 KuusSalo

"Vepsa vanasõnad. 1. : eesti, vadja, liivi, karjala ja vene vastetega" Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut

• 8 ↑ 498.(2) a1 Soks
• 9 ↑ 499 a1 Tihvinä
• 10 ↑ 501.(3) a1 SõudJärve, Kalajõgi
• 11 ↑ 504. Vilhal
• 12 ↑ 505.(2) SõudJärve

kogo maa-ilma algu-peräste rahvaste auvu-päiv

8. kuu 9. päiv on iga-aastane riikije-ülene kogo maa-ilma algu-peräste rahvaste auvu-päiv.

     Ühtüneije-Riikije-Organisatio Secretarius-Generalis Ban Gi-mun (반기문, 潘基文) õlevada üteld: "algu-peräisi-rahvaste hooled piäb saama uuve maa-ilma harenge kava õsast, et mei sene töö elädessgi kõrda saisesimma. [...] tunnistagamma nüüd ühess-kooss ja pühütsegämmä kogo maa-ilma igi-põliste rahvaste kalli-hinnalist ja õma-näolist perändüst. julustagamma neid kõvemmaste ku kõõsgi enne ja tuetagamma neije paremma elo tõivomisi."

     2015. vue mõte-aine on "algu-peräs-rahvaste tervüsse ja hüvä käe-käigo kinnitamine 2015. aasta järel"

     auvo-päivädä pietä mõnell tavall ümbär kogo maa-ilma, ninDa ka Ühtüneije-Riikije pää-majass New York'iss - esmis-pä 2015. vue 8. kuu 10. päiväll kella 15:00'st kunni 18:00'ss-saate ECOSOC kõne-saaliss.

     tänä-vu võeta käsille algu-peräste rahvaste pääsü tervüss-hoijo ammetije hoole.
algu-peräs-rahvaste tervüss on ühä Ühtüneije-Riikije Organisatio, Ühtüneije-Riikije valitsussi niinQ muidugi algu-peräisi-rahvaste ise-henesä tõsine mure.
täpsembä arvo saab auvo-päiväll esiteldäväst "maa-ilma maije algu-peräste rahvaste õlo-kõrra" teedostusse II järgost.

     pido saadetasse õtsete (webtv.un.org) võrko kõigi kuulla ja nähä.

pane Soome keele

arvatussed

õiget kostust näed, ku hiire sõna päälle ajad.

pane Eesti sõna Soome keele

hästi loetav, nähtav jne; uhmer; pidutseda, tähistada; iniseda; järele vaadata, hoida; jäänused, riismed; hülgenahk, millest tehakse tubakakotte; nõbu; seitse; eksimus; tuur; diskuteerida; pomiseda; varsti, kohe; vaene, õnnetu, raske saatusega; ümber; kirik(uhoone); teadvus, meelemärkus; langeda; hankida, soetada, osta; veniv; saam; (purje)raa; kristall; tume, hämar; sekkuda; süüa; kinni haarata; alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; ais; uppuda; johtuda; noorhobune; vusserdada, saamatult või halvasti teha; pahempidine, segipaisatud; välk; vaar; riputada, puistata; tugi; suurvesi; haigus; vares; tuututada, pasunat puhuda; hulgas; lõnksutada, kolksutada; teistsugune; ankur; sulpsuda, solksuda; kärkida, karjuda; lima; rahakott; eestlane; paju; pingutada; rõõm; loomatäi; lohakalt, halvasti koheldud ese; tall, voon; kume, õõnes, kõlatu; üles otsida; künda; meeldiv (inimene); alles, alal, hoiul; tänada; raev, viha, vimm; (kellegi peale) turtsuda, (kellelegi) ninna karata; kapp, kibu; võida, sobida; jääkirmega katta (pakase kohta); laita, näägutada, sõimata; kühm, muhk, paksend, paise, pahk; ahmata; kriips; ergas, elav, vilgas; laast; pidada; kiduda, kiratseda; möll; tõmmata, kiskuda, tirida; sopp, nurk; (naise, emaslooma) suguelund; uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda; kohendada; (kellegi v millegi) vahel; raskused, mured; lima; võlu, veetlus, hurm; sihistada; muhk; Rootsi; varras; tagaplaanil kostev muusika, saade; teib; kartulikonks; paberi-, ajaleht; vars; püstkoda; kärsahais, kõrbelõhn; natuke paista, vilksatada; sündsusetu, siivutu; raba, sete, (kohvi)paks; rahaühik; õõnes, tühi; jõud, vägi; kohmakas, lombakas; puuhalg; kaljueend; laduda; käpp; ööbik; kasvav vili; maitsev, magus; jalatsi sisetald; imbuda, immitseda; raske küsimus; raskus; kimbatus; ruhe (paat); tuisk; näha, soovida, tahta; tegutseda, toimida; sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu; õõnsa varrega taim; toriseda; viletsakasvuline oras, puu vms; neljakäpukil käia; püüelda; kiinduda; põrn; pilgata; hämar; konutada, kükitada; pahur, morn; kiim; lähedal; raskust välja kannatada; pista, panna; rõngas (nt kuu ümber); lible; vähese viimistlusega, raskepärane, suur; juhuslik löögiriist, kaigas, kepp; voog, vool, hoovus; (vesi)vill; lepp; needa; iriseda, viriseda; võru, rõngas; serv, veer; osutada, näidata; ämber; küünar; koos; tipp, ots, tila; mõistuse juures; sõnelus, tüli, vaidlus; auk; vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu; tamm; keskel, keskpaigas; painik; väike kulunud nuga; tuulevarju pakkuda; halb lõhn, hais; närida, järada; kaseriisikas; hõõruda, nühkida; raudese; närbunud, kurtunud; mütsatada, potsatada, prantsatada, mürtsatada; lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme; praht, rämps; jääkristall; ritv, latt, teivas, varras; küünitada; jõllitada, vahtida; koidik; liivas soputada; isoleerida, eraldada; riietada, riidesse panna; vilistada; kaks; ninast rippuv tatt; tala; nõrk, õrn; hõrgutis; nipp; õõtsuda; labidas; laiade aastarõngastega, ehituseks sobimatu puu; ümber, kummuli; väikese poisi munandid; hüpata, karata; sõidelda, pragada, kiruda; õhuke kate; hani; jaurata; pinev, pingeline; orbiit; karm, vali, järsk; lahter; sopp; õõs; liiv; vana vilets masin; pista, torkida, suskida; närvitseda; põdur, nõrk, abitu; ümber lükata (nt väidet), eitada; must sõstar; kajada, kõlada; tingitud olla, johtuda; tagada; kelm, suli, lurjus; purustada, muljuda; märgata, leida; kiiresti, ägedalt v ebaselgelt rääkida; määrida; uje; ära hirmutada, hirmu tunda; pada, pott; segada, kloppida; kujutlusse kerkida; katuseviil; pudi-padi; säär; segi ajada; riivata; iha; tee; liikuda; tolm; ümber ajada; ohver; ime, imelik asi; kesa; loovutada; irvitada, nalja visata, naljatada; oras; kirst (kast); alus; tagakiusamine; üleujutus, suurvesi, uputus; viht; põrunud, nupust nikastanud inimene; lõhki minna, lõheneda; toriseda, nuriseda; piiksuda; käpakil liikuda; kõdi olla; pakatada; suhkruvatt; kindlasti; kusagil tuhnides otsida; endamisi v kiiresti rääkida; krigiseda, kriuksuda; auk; õõs; õnar; koobas; ablas, maias; niis; haru; sea lõualuude külge kasvanud näärmed; lünk, tühimik; vastutada; kurivaim; parandada, korrastada; mingi põdrasarnane loom; kõlada, heliseda; eile; raatsida; erandit teha; lärmitseda, pragada; kõrk, ülbe; pikaldane, muutumatu; võlv; vehelda, vehkida, vibutada; koletis, peletis, metsaline; varemed, rusu, ahervare; rühm, seltskond; leinata; kõlbmatu, vilets; tavaline; takistada, tõkestada; kaaluühik; sein; minek; erinevus, vahe; kohev, kobe; plank; sügav org, mäekuru; tärn; põld; jäik karv, harjas; hüpelda veepinnal (kala kohta); vari; anda, lubada; ahnitseja; rumal; roheline; suguti, peenis; mõte, mõistus; tasane, lauskjas, madal; sõtkuda, segada; jalarätt; (tuule)vari, varjupool; kirs, kelts; suur, tugev; aas, lagendik; mossitada, põrnitseda; kõver, keerdus, rõngas; leem, supp, magus supp; ääreni (täis); mõru, mõrkjas; kakuline, öökull; kuningas; jändrik; armetu; küna; lina; põuavine, -udu; pahk; kana; tiksuda, naksutada; osi; kiiremini; pigem, ennem; pime, tume; must; sünge; sekkuda; midagi lohakalt teha; (kahest) teine; tõsine; vaibuda; sügeleda; sisalik; karp; kangutada; (välja) laduda; lobiseda, lorada; laevasõidutee; vist, võib-olla; püünis, pael, silmus, rauad; lummata, hurmata; triip; veri; jalgvärav; laanepüü; külvata; kibe, mõru; maha matta; osa; paks, tüse; mõtiskleda, (järele) mõelda; haihtuda; kahvatuda; laiselda; käepide, sang, vars; peaaegu; hõbe; vuliseda; songida, tuhnida; üheksa; klatšida; trimbata; koib, jalg, sääreluu; serv; tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); hõljuda, liuelda õhus (nt röövlind); sale; jätkata; lohk, süvend; roomata; niisk; kari; võllas; nalja teha, meelt lahutada; seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; lõuna; ahing, västar; hiilgav, hõõguv; klii, sõkal; valutada; iriseda; treenida; virre; ohakas; sõlg; vene, paat; pehme, sile; väherda, püherdada; julgeolek, kaitse, vari; aurukatel; hiir; paadi prunt; alustada; söösta, viskuda; meel; üdi; lahja (nt kohv); ämblikuvõrk; kaldus; värske; kõht; lõim; songida, tuhnida, sorida; tugev, äge; saatus; leebe, kurblik; käperdada, näperdada; kohev; libastuda, vääratada; tõeline, õige, päris, ehtne; paisuda, tursuda; rebida, kitkuda; kärntõbi; keere, säie; suliseda; kanarbik; läikida, helkida, sätendada, hiilata; saada, võida; halbade kommetega; sitke, vastupidav; kott, paun; sihiseda, sisiseda; kurat; rebida, kiskuda, katki kiskuda; lobjakas, lörts (teel); (materjali, eseme) vastupidavus, vorm; võistlus; noaga torgata; suusk; turi; pidulik talitus; säästa, kokku hoida; laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; harjas; auk, mulk, eeskätt väravamulk; kartul; sõrm; võlu, veetlus; mitte vale; kujutleda; katet paigutada; kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; juua; turse; kerjata; kulles; tegelda; kali; tipp; tilk; kõlvata; kohmida; linapeo; viltune; vapsik; viimane; kasvama hakata; habras, rabe; (katuse)palk; kiire, rutt; seib; lehm; seanahk; kae; viin; tsiitsitaja; tihane; uinutada, kussutada, kiigutada; pasta, võie; viljavihk; lukusilt; lima; suund, külg; vaadelda; nukk (mänguasi); seisukoht, suhtumine; turg, kauplemiskoht; selis, ain; segu; mõmiseda, pobiseda; laisk; keeda; nõtke, painduv; kimp oravanahku; suur loom v inimene; kummaline, ebatavaline; (hobuse) lakk; õrnalt kosta; rumal, loll, juhm, lihtsameelne; passida, kõlvata; teguviis; libedik, libemagu; teravaotsaline nokk; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus; aeg; kaapida, kraapida; häving, hukk, kadu; kaltsakas; koristada, puhastada; tegemisel olev ese; pikk ehitis; nukukest, kookon; ronk; suremas, põdur; loomade ajamiseks kasutatav vemmal; nõrk tuulepuhang; virvatuli; liiga ääre peal, kukkumas olev; juur; uhmrinui; pikkade sammudega astuda; lõigata (natuke); hapnenud; hea; süüfilis, luues; tilk, piisk; kints; risti-rästi, risti-põiki; vemp; põlveõnnal; röhatada; torm; süda; sobida; logu, kolakas; võrgunõel; kottpime; pruun-, põisvetikas; väreleda; juhtida, sõita; madal; suund; kõhn ja nõrk olend; miski seda meenutav; meel; laskuda; sääsk, kihulane; jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd; tulelõõm; vanduda, tõotada; õlg, õlekõrs; viibata; aken; (viletsad) rõivad; lääs; odav, kerge, lihtne; poisipõnn; pindala, territoorium; möirgamine, röökimine, kisa-kära; kinga paelaaugu metallääris; vitsavõru; pragu, lõhe, rebend, mõra; tihe, tihke; tooli v sohva käetugi; vähene, napp; nõuanne; see; vähe, natuke; naast, nael, tihvt; hääbuda; tee; agan, kõlu; kaelkoogud; ümber v kummuli ajama, kummutama; udar; (akna-, ukse-)leng; preester; vestelda; pime, tume; juhe, traat; mahe, leebe (loom, inimene, ilm); virge, ärgas, toimekas; abi, toetus; mühiseda; vinguda; äka; võll, rull; värav; tüüne; kohata; joosta; poisike, liiga noor mees; habe; kiikuda; helves, ebe; hahk; värvikas; kera; juhatada; eelnevalt; tohtmärss; ratsutada; kirnuda; männaga võid teha; libiseda; laiali minna, hajuda; sump; kiire; voolata; ving; vankuda; habemekarv; mõisaomanik; mõisavalitseja; humiseda; habesamblik; plärisev, põrisev; viir; paluda, taotleda; troll, tont, koll; tõsi, tõde; suund, siht, kurss; tomp, klomp; mis; kest; nurk, kolgas, sopp; muru, muruplats; aed, tara; häda, takistus; valutada; too; valvaja; hallhüljes; edel; täiesti; harimata maa, sööt, kesa; kosta, kõlada; (tasane) maa; kahlata, sumbata; väheväärtuslik, tühine; röhkida; õel, tige; uudishimutseda, nuhkida, välja uurida; külmakangus, kohmas olek; kaheksa; ühetasa, ühtlaselt; naba (kehaosa); onn, majake; tuhnida, songida; tige; rusikas; lajatada, plartsatada; peategelane; tema; plaan; rabiseda; nõgu, lohk; nõrkeda; hüljata, tõrjuda; kohev; mure; tirin; pihk, peotäis; toonesepp; vald; kale, kalk; kogeda, läbi elada; kõrvale tõrjuda; nool; reekodar; sasida, segi ajada; aimata, ette näha; käratseda, riielda; kube; (üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; seista; taotleda; püha, pühapäev; osata, teada; hakata, alata; (talvised) teeolud; segadus; hunt; okaspuu kasv; parempoolne; küüt; kitsi, ihne; julgeda, söandada; Soome; mürtsuda; ila, kool; lahiseda, pahiseda; kivi-, kaljuplaat; sületäis õlgi, vihtu, puid vms; (jalatsi, suka) laba; voki lühipostid; järv; virn, pinu; lämmatada; sukk; harakas; nisa; aga, ent; edasi kaevata; maks; koorimisraud; soriseda; rääkida, lobiseda; rind, põu; tuhmuda, mustaks jääda (riie kehval pesemisel); erksavärviline; nirk; labakinnas; julge, kartmatu, vapper; suur puuanum, tünn; laev; värvus; rahe; tallata, sõtkuda, trampida; lurjus, kelm; aul; õhtu; katk; käepide; nösunina; kärmas, nobe; lollpea, juhmard; vastuhakkaja; petlik; pime, nägemisvõimetu; viibida; sundida; tipp; kang, tugev varb; vaht; arvamus; jämeda otsaga palk; abielu; püsti panna; kiirgus, hiilgus, sära, sädelus; väike, napp; sapp; vilistada; maakirves, kõblas; inimene; ainult; harras; kalamari v ujupõis; eremiit, erak; juhtida; langetama, maha raiuma; abielunaine; usaldada, uskuda; topsel; puruks muljuda, puruks pressida; (puu)põrand; kass; hauakoht jões v meres; vähenõudlik; kaitsetu; punkt, täpp; jätkuvalt olla, säilida; liivatüll; kukk; vanker, kaarik, käru; takjas; väike, madal, tühine; toimuda; voolata, voogata; (puu)süsi; (mõnest kohast) läbi; virutada; pöör, vints; kiskuda, katkuda, napsida; rida, rivi; selge, puhas; varastada; varras, varb, telg; pütt; vägisi keerata; jõudeaeg, vaba aeg; saun; lubada; närida, järada; tungida; võim; munand; leebe; nõrk; märg nõgu, kitsas org; tarretis; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; vinguda; lobiseda, meelitada; kühvel; sogane, hägune, ebaselge; armetu olend; kõrk; räppen; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; näksida, näkkida; üleliigne; millekski valmis; kaunis; vastu vaielda; purjus, joobnud; segamini minna; tirida, tõmmata; hõlm; linnu rinnak; peitel; panna; juurviljapealsed; vuriseda; puhmas; suure looma suguliige; mustus; tihata; sälk; paakspuu; mänguasi; uhk; kiin (putukas); kerjata, nuruda; paise, muhk; onn; andumus; taevas; vilets, vaene, kehv; (eitavas kontekstis) viletsavõitu; vasikas; köhatada; odav; väike latikas; roomata, aeglaselt liikuda; hämar, tuhm, ähmane; tahkuda; tige; lõhki minna, lõheneda, puruneda; välja nõrguda, niriseda, välja voolata, üle keeda; hoolitsus; nädal; kiim, armukihk; niiske, vintske, toores; tael (süütematerjal); kurat; käil; katsesarv, tundel; viina võtta, napsitada; muutuda; emasloom; kruusane maa, klibustik; kiud; liigelda; vahemaa; koristada; saavutada; lihtrahvas, maarahvas; innal (emise kohta); peavari, eluase; ärrituda; puhkida; asjad, kraam; kull; valvata, jälgida; idaneda, kasvama minna; käre, kärts; kõva ja keerdus süüga, näsu puit; võrgutada; õhuke nahk, kelme, kile; hapupiim; koliseda; lakkuda, limpsida; tihe, kompaktne; udu; mühiseda, sahiseda, kohiseda; võida, suuta, saada; tagasi; põlatav, halb naine; ujuda; tagumik; kirbe, kibe; julgeda; näpistada, võtta (külma kohta); vähendada, kärpida; vingerdada, rabelda, sipelda; ots, tipp; näidata; valgeks minna; mütsuda, müdistada; viga; tihata; liha; sula(ilm); leek, lõõsk, lõõm; kummitada; rätt; palju; hapu; jäme; tallevill; lapse juuksed; küllus, piisavus; niriseda, nõrguda; võõras; peenike kepp; (viletsad) rõivad; harjutada; võmmida; tema; sool; napp; hüpelda, karelda; nõid; talutada; nuriseda, toriseda; mesilane; räbal, kalts; surnu, kadunuke; nõrgeneda, kiduda, valulikuks muutuda; jälg; einet võtta; tekkida; petta, alt vedada; potsatada; pehme (maa); põlvkond; katsetada, proovida; mütsisirm; tahke, tihke; kirg; pehmelt rääkida; podiseda; kange, jäik, paindumatu; norg, viril seisund; süü; libe; püüniseid järele vaadata; soriseda, loriseda; tohust kulp, kapp; taraga ümbritsetud haritav maa, eriti humalaaed; hõõguda; rull (põllutööriist); jagelemine; x-jalgne, lonkav; tagant kiirustada, tagant sundida; lillakas, linnumari; raag, (kuivanud) oks; soosing, poolehoid; kukal, turi; kirp (putukas); punuda, põimida; võrku nööritada; sikutada, tõmmata; küngas, hunnik; kirpvähiline; kutsuda, paluda; puudust tunda, vajada; kahmida; avavesi; kuljus; nüsida; hulkuda, vantsida, tatsuda, sumbata; toht; niiske, vesine; sumiseda, podiseda; juhtida; idee, aade, vaade; lõuna; habras; vastik, ilge; libiseda, liuguda; pilv; abielurikkumine; madal väin; õhuke, kehv riie v riietus; askeldada, kohmerdada; humal; suur, rohke; maha raputada; puu-, kasemahl; kuldnokk; kui; pilliroog; kurat (ka vandumissõnana); järada; nood; sulgeda; varandus; põgeneda; kanduda, ulatuda; lima, röga, sülg; (villu) vanutada; piinav, hell, piinlik; järele anda; väsinud, jõuetu; hammas; midagi rippuvat; veereda; nurjuda, äparduda; sügis; viia; mull; auk, mulk; paljas; uimastada; häll; uure, soon; luud; pärl; tünn; neelata; kühm, muhk; puhastada tolmust luuaga, vihaga vms; lõbustada; alatu, põlatud; maitsta; söödataim; võistlus; vabiseda; väike laine; vägev, võimas; hakata; kiirata, särada, helkida; marrasnahk, pealmine õhuke kiht; kaitse, vari, varjualune; halb, paha; äke; pahur, tõre; saabuda, pärale v kätte jõuda; libe, limane; lüüa, taguda, raiuda; püha, jumalaga ühenduses olev; voolata; plagiseda; kõrv; saada; terava otsaga, otsast kitsenev; hoogne; sinikas; kädistada; tiliseda; koon; mõrd; loll, rumal; nurruda; rihma hoidev nahkaas; venida; määre, võie; toonekurg; voolida, uuristada; joosta, kiiresti liikuda; palk, töötasu; (alles) hoida, säilitada; vettinud puunott; uriseda; nülgida; ädal; vaim; joon; kuivetuda; nali; taibukas; lainevirvendus; võida, määrida, õlitada; raske, vaevaline, tõsine; loodud olend, koduloom; viitsida; tüübel; rahulduda, rahul olla; hirnuda; teha, toimetada, täita, sooritada; ihukarv; vilets, armetu, sant; kade; hõõruda; häbelik, arglik, tagasihoidlik; naiste lumesukk; vältida; kinnitusvahend; piht; argpüks, pelgur; võlvi, silla kaar; kogemata; (kõrgelt) hinnata; võlts; pudi-padi, tühi-tähi, sodi, rämps, kolu; harali olev; müriseda, koliseda; ära arvata, mõistatada; vaikne, tasane; piirkond; kangaspuude tallalaud; ving, karm; põuavine, udu, aur; tuhk; (saba) liputada; segadusse, eksiteele viia; tõusta; vohmida; tugev; pähklituum; koliseda, kõliseda, kliriseda; renn; karm, range; katki minna, murduda; kummitus, viirastus; turvas, turbasammal, turbaraba; vangla; lahti rebida; kilklane; uuristada; kas (siis) ei; vale; happeline; sadul; loksuda, pritsida; jugapuu; kõikudes pöörduda; kiiresti matsutavat häält teha; rämps; tossama panna; toru, tõri, rull; viimane, viimne; loik; edu; munandikott; rähn; ving, karm; veri; staadium; aparaat; naksatada, sopsatada; oletus; madal; töökoda; pahupidi pöörduda (silmadest); alandlik, kuulekas; vanamees; hõigata; puhas, pelk; läbi (mingi ajavahemiku); ennustada; suusakepi rõngas; pärit olla; musträhn; põuavälk; kõpsuda, klõbiseda, plagiseda; kiire, nobe; sõlm, lüli (taimel); reis; kadakas; seep; nohiseda, puhiseda; rägastik, tihnik, padrik, võsa, põõsastik; pöörane, metsik, taltsutamatu; ära harjuda; ree painard; mäletseda; ära tunda; lahusolek; mari; õhtune koosviibimine, öised istjatsed; karistust kanda; lõhkuda, purustada, katki teha; rasv; rämps; kõrval; mustus, sopp; jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; ära hoida, takistada; rebida, kiskuda; ristumiskoht; loomatoiduna kasutatavad aganad; ajavahemik; veoloom; kägu; (õrn rippuv) lehtpuuoks; paitada; end lahti rebida, valla pääseda; jälgida, luurata, piiluda; vankrirattaid ühendav puu; prügikala(d); laplane; aasta; sõtkas; liiklussoon; naaskel; kange, äge, vaevarikas; vait olla; renn, uure; ehitise palkkere, karkass; jõumees; puhkus; rahu; oivaline; küna, mold; pehme (ilm); lesk; hätta jääda; pundar; kraapida; joosta; veetlus, võlu; tela, rull; nõrkeda, minestada; tahe; kannatada; (kandle) häälestustapp; grimasse, nägusid teha; puusärk; näppida, lahti harutada [?]; usaldada; asukoht; ilma; viljatu v pehkinud (puu); parim; kole, hirmus; krobeline puukoor; sees; tööriistad; tüdida; peale sattuda, kätte saada; mudel; kerkida; pladistada; kitsas; käepide; mõte; oskused, kunst; säie, keere; pakiline; kõver; koit; luksuma ajada; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta); räim; riielda, tõrelda; vigiseda, krigiseda, nagiseda; puutükk, -kild; (heina)saad; töötlemata; vabaneda; naksuda; santida; tants, lust; toit, söök; hakkida; koor, kest; eksimus; lõpetatud; eeskuju, näidis; süvend; valmistada, kokku panna; mure, hirm, kibestus; tülitseda; okslik puu, okslik teivas kuhja tegemiseks; taluda; harrastada; nurk, sopp; saavutada; nimekiri, register; mesilane; rehepeksuruum; niiske, higine; vadja keel; kobiseda, kõbiseda; põud; pooleks raiutud puupakk; lubi; ära arvata, mõistatada; lame, lapik; vilgas; puududa; äsja; kihar, lokk; kera, pundar; mõistust kaotada; klibu; juhm, loll, napakas; kangapoom; kraav; närbuda; pöial; välkuda; edendada, toetada; mina; vits; luua; kasu; ähkida, ohkida, oiata; ülesanne; kõrvaline koht; parajasti, parasjagu, just sel hetkel; jahvatada; paugatada, paukuda, naksuda; edeneda, laabuda; hommik; vähese aruga; päris; sõlg; kääbus; kiim; lehk, hais; lobiseda; väriseda, vabiseda; veis, lehm; ratas; pulk; paraneda; lakk, laepealne; jämedast kangast (naiste) särk; niitja v viljalõikaja tööesi; arvata; elu; kuhelik; iga, vanus; lühike, jässakas, tönts; laimata; saputada; haab; vankriratta jälg teepinnas; raske, raskesti liigutatav; härgmullikas, härjavärss, noorveis; huul; harva; tugev, kindel; kiiresti v ahnelt süüa; jõuda, mahti saada; leelis; nuriseda, toriseda; raas, kübe; mäkerdada, plätserdada; kimalane; noor siga; karjuda; valguda; kelme, kile; läbi; puunõu küljelaud; veer; ära tulla, maha tulla; säriseda; ilus; käskida; kurat; leib; lind; alatu, nurjatu; purjetada; isik, inimene; kippuda, tikkuda; rõõm; kolada; kasvandus, farm; libastuda, libiseda; krõbiseda, krabiseda, krõpsatada, praksatada; surm; etapp; lehetäi, kirp, toomingavõrgendikoi vastne; sõstar; vähene; viiksuda; raiuda; kõmiseda; löga; kangekaelne; täkkida, kopsida, toksida; jässakas; lahti kerida; tüdrukutirts; naksatada, naksuda; lüüa; tera; sujuv, nõtke; askeldada, rahmeldada; hirmus; teivas, varras; peamees; äge, kõva, raske, metsik; hämu, hämarus; nõrk, vilets; üks; kange, tugev; (kellegi) nimel; raiskamine; lugu; (tera)vili; suur paat; serv; koib, jalg; püünispaelad, silmus; maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis; vask; piibitada; linakimp; müüa; tahapoole kaldus v painutatud; siil; võnkuda; õun; krigistama, nagistama (linnu häälitsuse kohta); kobrutada, kohiseda; liikuda, käia; Venemaa; pungis, jõllis (silmade kohta); ketas, ratas; kühm, pamp; kola, vana kraam; kaubatehing; pude, õrn; lobiseda; millegi vastu asetada v toetada; noor; hein; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks; kurnata; platsenta; nõiduda, võluda; ree v vankri äravõetav külg; jupp, tükk; oma; sobitada; oks; pilvitu; suur avatud purjepaat; tang; tuisata; tarkus; voolata; joosta; kindel, usaldusväärne; kinni jääda, takerduda; abielumees; osta; palju kaaluv; puus, külg; karm, vali; vaba; voli, volitus; nurruda; popsuda, popsutada; metsavaim; punane; vöö; pruunvetikas; piimanääre; siig; viibida; suur; mull; käepide (nt sirbil, vikatil); vilja rabada; jalgevahe; voolata; kuumus, päikesepaiste; käperdada, näperdada; lõbus, lustlik; katuse kandepuud; olla; puri; uus; langetatud puu; vaikselt kõmiseda; märg; hõre; kinga kontsaplekk, kontsaraud; väljaminek, kulu; rätt, tanu; udune; matk; raam; häirida; tuli; nektar, mesi; piisk, pisar; pootshaak; näsiniin; roomata; vaatamas käia; pesta; astuda; tugevat madalat põrisevat heli kuuldavale lasta; luik; vali, range; jänes; vagu; põletada; lahusolek; särada, hiilata; paista; sätendada; tsiitsitajaline; poolt; nõustuda, möönda; laid; kana, lind; napp, kasin, piiratud; seas, hulgas; liist; herilane; kämmal; koonal; riivida; varem, vanasti; metsarada; ahi; haarata; ratsu; kume, madal (hääle kohta); leevike; ritv, latt; (miski) tõsiselt võetav; salguke lina, villa, lõnga vm; elujõud; sõna; vihjata; saam; kipakas (paat); mängida (pilli); elujõud; hõõgudes ja suitsedes põleda; kuu (ajaühik); (pea)kolu; karu; abikaasa; okas; kohev; õõs; vähese viimistlusega, raskepärane, suur; kummardada; kohupiim; isa; laristada; tüdruk, neiu; ainus; mööda, möödas, läbi; laast-, kõrkja- või õlgmatt; vaikset häält teha; esitada, esile tuua; kukkuda; vakk (mahumõõt); lonksata; karv; üks kahendik; sina; lavakujundust teha; lavastada, sepitseda; vahetus; jäme (koostiselt); tugevasti leegitseda, lõõmata; ebaaus võte; koger; juustuvesi, vadak; kiigata; taibata, ära näha; -kond; jõllitada, vahtida, põrnitseda; vanasti, ammu; karusnahk; turvas; surnut riietada; tald; alistada; vähese aruga; halvasti põleda, kõrbeda; ripneda, nookuda; ema v isa õde; kallutada; haav; peksta, lüüa, taguda; väike haug; kajakas; õhuke kasetohu kelme; juba; loomulik, normaalne, rikkumata; laud; tursk; palk; müksata, tõugata, lükata; muhk; ülespoole liigutada; madal puust piimanõu; endas peita, sisaldada; kange, kibe, mõru, liiga soolane; õõtsuda, kõikuda; loobuda; põhjalikult; piibel; rõõm; tilgutada, piserdada, pritsida; pori, sopp; selge, pelk; kinnitada; öökida; hiilata, särada, sillerdada; nõuda, küsida; lamandunud; kärbes; loriseda; aiavits; rohke; nõgi, tahm; aistida; vallutada; konnasilm; tulla; järgmine; leek; krigiseda; ääres; tõugata, lükata, torgata; kõrgemaks muutuda, kerkida; niiske, rõske; võrgu liitekoht; katki kraapida; peale sundida, peale käia; kägistada; tagumik; visata, heita; vahisõdur, tollivaht; jäik, kange, kõva; tekkida; kerge (öö)külm; kena; hoor; rahustamine, kaitsmine, hoidmine; lõugutada; himu, kihk; nõu pidada; kogu, kõik; palu; kiil (putukas); auk; külavahetee; paluda, küsida; kedrata; küdeda; (taime)leht; põrm; sitke; mahtuda; paista, särada; talv; pulst, tuust; põrsas; surmaenne; reht peksta; mürk; võbiseda; jõhker, metsik, tahumatu; nõrguda, valguda, imbuda; karjaaed; karv; jõud, vägi; pingutada, punnida, rügada; rannik; ehtne; vits, millega kinnitatakse ree külgpuu; poom, põikpuu; käepide, sang; viljapea; võrgujada; kinni võtta, kinni haarata; võrra, jagu, määral; mõhn; nüüd; hüpata, karata; küünlajalg, lühter; läbilaskmatu; vilistada; (väike) poiss; imelik, veider; kuri olla; prassida; viia; vuntsid; kirikuteenrina tegutseda; tundlik; võsu; temp, vigur; esile kutsuda, ärgitada, ajada; õhutada, ergutada, julgustada, üles kutsuda; tõsiasi; kosuda, terveneda; hulk, kogus, määr; ripptelling; hunnik, kivik; kõndida; tihke; vanametall, vanaraud; kiusata, õrritada; lai, avar; mahukas; üle viia, ümber paigutada; meie; kiiver; hõlpus; pärm; väita; kurvameelsus; tiksuda, toksida; kohmakas; reibas; lähtuda; arvata; summa; raiuda; janu; õige; juurtega üleskaalutud känd; lüüa; hiire jäljed; lõikader; koer; roherähn; tõlkida; lühike sukk; kiire; heliseda; loos, liisk; aluspõhk, pahn; külastada; lauk; armastatu; nimi; langetatud puu; põllusiil; kõrvetada; kõver, lookas, kumer; tõugata, lükata; õiglus; välja arvatud; pärmiga kääritatud magus sidrunikali; kogemus; põdeda, haige olla; hakk (lind); liikumine, hoog; vastu; puue; vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); peigmees; kulm; (raku)tuum; ümber piirata; heie; eba-, mitte-; rahutu olla; sete; naarits; puru, raas, pude; haigus, tõbi; puine, kange; jahiloom; kühm, muhk, pahk; rõõmus; vaha; raas, kübe; mõrra tiib; pähkel; või; pähkli tuum, puuvilja süda; leegitseda, lõõmata; lõkendada; välkuda, sähvida; luuk; lössis; käia, vaevaliselt liikuda; armetu olend, niru; rüübata; kade; pori, muda, mustus; laulatusel noorpaari kohal hoitav kate, baldahhiin; terav; peita; tugev, kindel, kõva; täriseda; küünis; lai, avar; murjan; viletsad küttepuud; võileib; sattuda, juhtuda; koovitaja; mittekristlane; vana kulunud ese (eriti jalats); nõel; veendunud, ustav; virelda; viin; kummardada; ära tuua, järele minna, kohale toimetada; kõmiseda; loksuda; terane, tähelepanelik; häda; toores; segada, liigutada (suppi); rändmoosekant; jutuajamine; ots, lõpp; taibata; räme (hääle kohta); imal, lääge; tarn; madrats; vajuda; pisar; jutlus, jutlustamine; vastutada; käkras, kõverik; koer; korrale kutsuda, hoiatust teha; uhke, tähtis; tekkida, ilmuda, sugeneda; vasak käsi; kes; piisav; potsatada, matsatada; kassikakk; kräunuda; riidekraam; köha; taga; süüdistada; lutt; ristida; piiga, neiu; (metsa, tee) serv; kõrs; rida; asju kokku koguda; lont; paheline, liiderlik, siivutu; ümbrus, keskkond, põhjus, ajend; isa; tohutu, määratu, ilmatu; parras; täpp, plekk, laik; vorst, tanguvorst; näksata, kinni haarata; kohus; rõhknael; lallitada, trallitada; läkastada, läkatada; malts; kuiv ja sitke; kirg, iha; meelepaha; olend, olevus; nime panna, nimetada, kutsuda; robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; käänak, kurv; ülistada, tunnustust avaldada; külmast kohmetada; mitte millegagi täidetud; passida, kõlvata; toppida; mure; saaki anda; eitada, vaidlustada; paha tuju, mure, kurb meel; hajuda; uure, soon; talje, puusad; serv; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu; soohein; pahk; libiseda; aitäh; riiv (sulgemisvahend); liiati(gi); ülespoole, kõrgemale liikuda; juures; nagiseda, naksuda; kauplus; sügav; pohl; oder; küsimus, probleem; huilata; pealagi; pilet, pääse; needa; kopp; rukis; jaotada; mitte haige; koliseda, kolinal liikuda; viiruk; helendada, helkida; tugevus; taga olev pind, tagapõhi; lirtsuda; anda, tekitada, produtseerida; kangakeha; suur koer; kumada, paista; muserdada; õhuke viil, helves, kübe; armastada; tagurpidi aerutada; umbrohi; soostuv; rähm, silma eritis; inetu, ropp; mägi; kiiresti liigutada; räbal, kalts; pilkamine, teotus, rüvetus; ässitada; suuta, jõuda; rull; (nt eseme) ääre madalamaks voolitud osa; labidaga süvendit teha; ürt; lohk, nõgu, soo; usuline ekstaas; sõrmitseda, tuhnida; kala; jalakas; looma kaela- v seljakõõlus; praguneda; tugev, kindel; õõtsuda; tiine; temp; kiire, elav, vilgas; kobiseda, kopsida; suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; teritada; sõel; kaka; lobiseda; aasta; kahiseda, sahiseda; pista, torgata; asustatud ala, haritav maa, küla; nüri; jääkuhi; laen; tasuda; pindmine kiht; lõhnhein; lipsata; valge joon hobuse v lehma seljal; soriseda, loriseda; aldis; saada, minna, sattuda; tige, kuri, pahur (eriti hobuse kohta); taganeda, taanduda; kusi; märgata, tähele panna; häbelik; värdjas; taimevars, tüvi; huilata, hõilata, rõkata; puruks rebida; koriseda; koon; sületäis; hetk, moment, viiv; katusemalk; kärmas, nobe; jah; jorutada; teder; närida; laip; põrgata, tonksata millegi vastu; külmetada, külm olla; hirv; piisata; niisugune tee; emotsioon, tundmus; tihke mass; suutäis; kohtama; kõik pulmas olevad sugulased; sõja puudumine; müdistada; mühiseda; õlg; lomp; sumiseda, suriseda, põriseda; pahe, halb komme; toppida; kaugemalt lähemale toimetada; väike ümar inimene; vilets ese; tüüne; halvata; rühm, ringkond; pime, hämar; küünal; tander; keder, ketas, ratas; soo; kibe, valus; näkkida (kala kohta); lakata, lõppeda; hädavaevu õnnestunud, napp; lukukeel; võrgumaja; masseerida; libiseda; uks; leida; kalts, räbal; pigistada, pitsitada; hurtsik, onn, hütt; kalasi; nali; võrk; suga; ehitada; päike; nisu; ärritatud olla; väljendada, avaldada; turske; visata; jäik, kange; hoogne; kiirustada, joosta; kurjategija; sadulakolju, sadulakaar; koht, kus on selliseid nõgusid; passida, konutada, tolgendada; sidistada, siutsuda, vidistada; räim; möirata; jõgitilder; valguda; pidada, korraldada; pealmine kiht, koor; hellitada; nauding; tupp, kest; eseme vm osa; sepikoda; niit, lõng; kärme, kiire; udu; positsioon; painduda, koolduda; hoida; suhu napsata; mökitada; kiire, äkiline; lehvida, hõljuda; roostehaigus; lüüa; väike nõgu, umbjärv; ringi käia; eend; nääre; küüdik; rippuda, ripneda; orav(anahk); pöid; tee; kokku kukkuda; kellaaeg; isa; rinnaesine, esiosa; teada; kärn, koorik; see, too; viljatu; vilets maja, hurtsik; laaberdis, logeleja, joodik; pilge, naeruvääristamine; väin, merekitsus; nüri terariist (kirves, puss); tunnistada, välja v üles näidata, avaldada; süsi; naine; kontrollida; hammustada püüda, kõrvu lidutada (hobuse kohta); (luulekeeles) ema, emake; loik, lomp; vusserdada, pusida, kohmitseda; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; kihlvedu; sööta; naine; raiutud okslik puulatv; siia-sinna, sinna-tänna; lendav tolm, lendliiv; sigituda; püdel; järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; haljas; raiuda, purustada; valevanduja; märgade okstega summutatav suitsev lõke; (kergelt) lüüa, ropsida, rapsida; vaev, kannatus, ahistus; ader; soov, himu, kirg; härm; kavatseda; kasulik; tõttu; jalas; toode; manguda, nuruda; vaevata; kõmiseda, tümpsuda; kirves; kurta; jahu; lüüa; räme; juhatus, õpetus, soovitus; palkehitise tegemine; kaotus; tuigerdada, tuikuda, tuiata; vistrik, väike paise; kutu; maltspuit; valjusti rääkida; nõrguda; tasane; kolksuda; reekate; mühiseda, sahiseda, kohiseda; kukemari; valgusrikas; ohkida; mugul; tuhm, kõlatu; seelik; popsuda, põksuda (nt mootori kohta); sahiseda, kahiseda; irvis; taotleda; vuliseda, soliseda; meritint; tüli teha; aher; astel, piik, oga; viitsida; kinni olla; aeglaselt jõnksutades või lonkides edasi liikuda; oodata; lahti pakkida; võimaldada; ääs; määrata; läbi astuda; eeskuju, juhis; nuhkida, sorida; vist, küllap on; palksõrestik; tupp, ümbris; kutsikas; võimusesse võtta, vallutada; valdkond; liikumine, hoog; askeldada, sekeldada; oja; kagu; parm; nõrgalt; lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp; kulutuli; kellukesekujuline ese; nutta; tuulevaikus; täpp, tähn, plekk; rakendada, kohandada, kohaldada; hagi; (vilets) õlu; pesta; liig; meheõde; õlu; teatud pinnamõõt; sogane; peenar; pikk ja sirge, sihvakas; hüüatada; pull, sõnn; päkapikk; lill; lastimisvene; paadimees; pori, löga; õhuke pilv; torbik, tuutu; kõrgem koht maastikul, maakitsus; meski; lihvida; koriseda, nohiseda; kurikaval, salakaval; nutt; joovastada; üllatada, hämmastada, jahmatada; lubada; emand; pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks; parandada, edendada; rattakumm, rehv; arvutada, arvestada; kipras asi, kobar, salk; päkk; ähkida; harilik puju; võrdselt; ulguda; välja sõeluda; ignoreerida; elatada, ülal pidada; ülesanne, töö, töökoht; anda; suits, aur, soolegaas; hoolas, usin; tõugata, pusata, lükata; juus; heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; imetleda, jumaldada; raagremmelga õisik; aeglane ja laisk; mähkida, mässida; koperdada, komberdada; leivaahju põhi; rikkalikult; lobiseda, rumalusi rääkida; kodu; lüüa; ime; auk, süvend; taotleda; song; ujupõis; ilmasammas; inimmass; lirtsuda, lartsuda; hinnata, hinnangut anda; nagu; merisk; loriseda, lora ajada; kumb; silm; käratseda, lärmitseda; katusehari; kübar; neiu, preili; kimeda häälega rääkida; hõre; tasane; nõrk, väeti; ohata, õhata; tõugata, lükata; kerge, hõlbus; mulla- v sõnnikukamakas; tuisata; pliit; palju; peenike, sale; oga, okas; kallakas, veerjas, liusk; haldaja; loitsida; suur metsane saar; palkseina nurk, välisnurk; vilja parsile kuivama panna; pundar; kamakas, tükk; kivi; tahtejõud; võrku lahti harutada v kokku panna; nõtke, paindlik; pihta minna, puutuda; heita, visata; sõuda; sai; mull; lisaks, peale; lõuna; karjaaed; kopsik, kapp; välimus; napp, kasin; nukker, kurb; väsitav, roiutav (ilma kohta); nõgi; taldrik, vaagen; jõekäär, laiem ja sügavam koht jões; tainas; lapp; võrdne olla, vastu saada; kohitseda; kaevelda; kalal-, jahilkäik; lüüa, peksta; ahnitseda; kalamari; konnakudu; külm (talve)tuul; lame, lapik; liiklussoon; hoog, kiirus; titevarbad, liigud lapse sünni puhul; süttida; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark; hooaeg; elav; lai; kohmitseda; loss; süvend, voolusäng; püüda, tahta; mure; uuristada, õõnestada; ristida; ebemetaoline seen jahu pinnal; noolida; klobida; torm; mägi; põhi; lumekamakas (kabja all); krõbe; küngas, kõrgendik; paha, halb, kuri, ebameeldiv; pilt, kujutis; halb ilm (eriti tuisk); lämbe; kaljukass; väita; muuta, teise olukorda viia; mahl; kõnts, sopp; korv; morn, pahur, vihane; laoplats, puuaed; kanga otsast üle jäänud lõimelõngad; koormata; kiikuda, õõtsuda, võnkuda; müksata; taguda; maismaa; kehtiv; aimata, taibata; vana; orav; rase v tiine olla; vapper, uljas; hirmus tahtmine, ind, rutt; leige; tilk, piisk; iga; (põllumajandusloomade) kari; pehme; peretuba (talumajas); (suur) hulk, summ, trobikond; soomus; lihtne; külg; kihelda, sügelda; vaikset häält teha; vaga; varjuline, kaitstud; sokk, kaljukits; asjatu, mõttetu; visata, toppida; pajatada, vadrata, jahvatada; raksuda, paukuda, koliseda; labane, nilbe; muretseda; maasikas; unine, uimane; oleskelu; meri; keerdus, liiga tugeva keeruga; alles; valmistada; (laeva)tekk; ninatubakat nuusata, ninna tõmmata; renn; hääletult, vaikselt, tasakesi; pahupidi pöörata, segi ajada; juua; kimp, (õle- v lina)kubu, -vihk; pahandada, väga kurvastada; paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; tagavara; kehv; külma taluda, külmetamata olla; vastuvõtlik; ettetähendus, märk; tünn; rahvas; sookurg; soliseda; igatseda; muu, teine; õhtu; puhkeda; juhtida, suunata; (katki, peeneks) suruda; soputada (lindude kohta); sirge, sile; silmadega tajuda; veovanker; pärani lahti olev; kõnts, sopp, praht; rada; kaabata, haarata, krahmata; käpp; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; ringkond, valdkond; käratseda, lärmata; arglik; ida; jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas; röökida, möirata; kivihunnik; vaen, vihavaen; kiilas, paljas; noor kask; looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht; karistada; puu; aju; raskelt sisse hingata; laiendada; kinderkont, tagumise jala koodiots; uss, madu; kummitus, tont; ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); paisata, visata; tige, kuri, vihane, ärritunud; sinine; arvata, mõtelda; karm, kõva, kale; pärineda; lumevaip, lumehanged; luua, rajada, arendada; hinge tõmmata, puhata; näkileib, kuivikleib; marakratt; korrektne, veatu; vesiroos; arusaamine, taip; kokkuhoidlik; siblida; puhas; sääris; kiivas; meelde tulla; vaht; värav; siristada, siriseda; kurivaim, sunnik, lurjus; kurvits, nepp; puunagi; lauguga loom; vaimustus; segi, sassis olla; lõpp; sealaut; vahelduda, muutuda; kilp (ka kilpkonnal); kuke lokuti; saarmas; rullata; (hobuse)hari; traalankur; jää; tööd rügada, rassida; tööriist; karge; põlismets; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; vantsida; mure; pooleldi seeditud toit looma sisikonnas; (paberi)riba, tükike, pala; paelataoline taim v taimeosa; kajada; üles sulada, pehmeks muutuda (või, rasva kohta); loksuda, pritsida; peidus olla; mänguasi; sihiseda, sisiseda; soov; mullitada; vilksatada; pere; nupp, ots, tipp; kohelda; ängelhein; töbi, tömp, tölp, nudi; neljarealine uuem rahvalaul; regilaul; kõõrdi; nisa; suvatseda; rohttaim; nõksuda; helmes; vedeleda; mähe; kollane värv; mehe- või naisevend; koerus; südamlik; lampjalg; ring; sale, kõhn; noodavedu; keelt meenutav detail; metsloom; lõhkeda; lauge, libajas; praksatada; sooritada, korraldada, ajada; ravimtaim, maarohi; kuhi; meelitada; roisk, mäda; pladiseda, pladistada, trummeldada; uriin, kusi; (puruks) pressida, purustada, lömastada, muljuda; kõnnumaa; pärineda; angervaks; naerda; lõoke; sai; raske, keeruline; sepik; nokkida, taguda; vantsida, tatsuda; vaene; seltskond; halb; vaheaeg; täi; tuim, kangestunud, tundetu; kurvastada; elevil v õhinas olla; käsn, soolatüügas; näsakasvaja; ilmuda, nähtavale tulla, puhkeda; unustada; harv; hajuda; püsti; osundada, tsiteerida; nõrk, kõhn, kahvatu; maha suruda; pärituul; vääratada; (seadusi v määrusi) anda, kehtestada; abiellujate vanemad omavahel; pada; imetleda; vahendusel, abil; esiosa; rand; jääkuhi, rüsi; koht; terariista tera; rong; kuu (taevakeha, hrv ajaühik); vool, voolus; kalts, räbal; küttepuud; pikk; käsikähmlus, kaklus; kidura kasvuga puu; virn; kukerpall; pagan; hunt; mõrsja, kihlatu; limane kiht (vedeliku peal); kapp; värske; teha, valmistada, koostada; kobrutada; narmas, tups; silmatera; kaklus, maadlus; jõhker; ulguda; valge; kelk, saan; külavanem; karjuda, kisada; valmistada, teha, luua; kohitseda; ahju ja seina vaheline nurk; pakkuda, anda; oivaline, suurepärane, võrratu; saada; kõlada; silmi pilutada; ringi minna; usin, virk, agar; säinas; (vastu) kajada; lahja; säde; vältida; raamat; püünispael; saksa keel; luik; kõht; töö tulemus, teos; hoolitseda, hoolt kanda, hoida; suue; liidrlik naine, libu; hassetada; osaks saama; viriseda, nuriseda; jada, rivi; teada, tunda; tallata, trampida; leida, näha; kahmata, krahmata; enne, ettetähendus, märk; loodud olend; ainult, vaid, üksnes; (adra) vannaspuu; suguti; magus, maitsev; (ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda; mahtuda; sobida, passida, kõlvata; keskosa; paeluss; vorm, kuju; nägu; viis; laiselda, ringi lonkida; ekskursioon; vöökoht; tuikuda, vaaruda; äiutada; laugas, veesilm; mähis; võim; (taeva)täht; lebada; kõle; rügada, rassida; kätte maksta; niriseda; rõngas, võru; vilgas; soovida; inetu; auk, ava, süvend; järi, pink; näljas olla; märg, libisematu (talvetee); uinuda, magama jääda; süli, rind, põu; reeta; kassikakk; tundlik, hell; kiire; metsis; piniseda (sääse kohta); mustus; süld; maha v surnuks tallata; tähelepanu; suure häälega nutta; liige; lõtv, loid, lodev; vaenulik, tõrjuv; nõgiseente kahjustatud viljapea; lobiseda; (paks) sodi; rootslane; lemmik; läbi; laast, liist, väike tükk (nt leiba); seljak; kelme, kile; hoolimatu; kirglik soov; läbeda, kärsida, kannatada; elatus, toimetulek; kõmiseda, müriseda, tümiseda; tragi, otsiankur; latikas; hajuda, haihtuda, lahtuda; täiuslik; tilk; rauast v puust pajaahelad, pajakook; joriseda; kümmelda; (täku) munand; tükk, lapp; jääkuhjatis; üha; vallaslaps, sohilaps; tipp; päris, lausa; õnn; haiget teha, valus olla; mõhn; uhi-; teetähis; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi; vannas; märss; tugev, massiivne; eraldi olev; üksi seisev; vembumees, võrukael; aine; soo; õeke; koor; magu; ait; pärmseen; nõukogu; küpsetada; tüssata; maitse; ööbida; jutt; puravik; tatt; mulksuda, muliseda, vuliseda; vigiseda, viriseda; harjumus; pomiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta); koita; kruus; nuuskida, nuhkida, luurata; lümfisõlm; korv; püünise v lõksu kinnitusnöör; hämar; kedervarre või voki ratas; viia, sundida; välkuda, vilkuda, sirada; pleekinud; kanaõrs; õu; ääreni (täis); kimp; komps; puuanum; välja uurida; piir; raske, vaevaline; hooldada; sõõr; kurd; möönda; mõju; ajavahemik, periood, järk; kokku tõmmata; ärritunud; virvatuli; peenis; udu; või (küsi- ja hüüdlausetes); lesida; ülemjooks; jääkirme; varjata; vilets ese, räbal, risu, rämps; kalaluu; ammutada, tõsta; purjus; asuda; laieneda, levida; koskel; mahtuda; hernes; õhk; lihtne; põhjustada, kaasa tuua; rikkalikult; külm; venida; jäse; käänak; hargnemiskoht; kiud; õhv; pakitseda; krabiseda; väli, põld; ise hakkama saada; tolm, sodi; lõigata; hiirehernes; kaaluda; lobiseda; vahetada; pehkinud, pudedaks muutunud; liikumatu, muutumatu, püsiv; joriseda; praktikasse viia, sisse seada; palmik, pats; lima; kuum; vuliseda, suliseda; heatahtlik; kask; lehvitada; söövitada, uuristada; vilja tuulata; matused; kanderaam; põhjus; (maas lamav, kõdunev) puutüvi; sisse (märjaks) kasta; rõdu; lakata, lõppeda, järele jääda; sulailm; irevil; kamakas; pühkida, luuata; kinnitada, kinni siduda, ühendada; karjuda, röökida, lärmata; vepsa; vahustada; rohuga kaetud rand; ihne, kitsi; elada; süsinik; paadi v ree küljelaud (v -lauad); peale käia, manguda; pekselda; haavatüvest tehtud paat; tuba; vinguda; sepp; koorem; tee, rada; soosik, lemmik; lobiseda; vehmer; mähk; lava, platvorm; võim; kavalus, trikk; varikatus; tulusepüük; tukkuda; reekaust; maitsetaim, vürtsitaim; pöörelda, tiirelda; (linnu)sulg; välja; tore; lasta, päästa; kaduda; sahiseda; kategooria, järk, aste; põll; korsata; riba, pikk kitsas siil, liist; tahm, nõgi; segada, tülitada; trikk, kunsttükk; tasuda, mõtet olla; lima, röga; jõhker, tahumatu; süüdistada, peale kaevata; jõulud; hingeõhk; andunud, kirglik; taltsutada, tagasi hoida; kett; segi ajada; kott, sekk; valvur; teivast teravaks teha; majutada, korterisse paigutada; paukuda; linavästrik; ennustada, ette kuulutada; olend, kummitus; suriseda; pressida; liblikas; väherda, püherdada; peksta; (lahja) õlu; uriseda; tuleneda; õiglane; vaba; laita, noomida, häbistada; võrukael, vigurivänt; praht, jäätmed, raasud; sepistada; kuhi; valguda, nõrguda, niriseda; kõikuda; pilli lüüa (kõrvade kohta); kahekorra minna, murdudes katkeda; süstjas; sarve pehme sisu; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada; elamine, viibimine; lüpsik, kapp, kibu; energia, teovõime; pilbas; kaubandus, kauplemine; eemale minna; sulg; room; kevadised põllutööd, kevadkülv; reuma, luuvalu; mädane, mädanenud; kolistada; kürb; hoog; puust karjakell; korda seada; (hrv) abielunaine; saajanaine; aurata; riidetükk, riidelapp; vedel väljaheide; sula, sulailm; karistada; sarve sisemuse moodustav luutapp; metskits; ladiseda; külm, tormine; jälestada; kobada; haigutada; ropp, rõve, nilbe; kukeseen; tilaga õõnes helitekitaja; mäng; tross; ammendada; paik kingatallal; hinnata, arvestada; lahti, valla, vabaks; suguvõsa; kisada, karjuda, röökida; kohiseda; jalga lasta; lõppeda; tirida, kiskuda; silmapilk; pärn; asi, ese; lõhkeda; (lapik) külg; loputada; pannal; puhkida, lõõtsutada; (naise)rind; vaarikas; kaigas, kepp, pulk; vandenõu; köögutada; (kirjutus)sulg; hommikusöök; vallanduda, alata; sulistada; tahta, soovida; aur, toss; kahvatu, kahkjas, valkjas; neiu, neitsi; minema lipata; vastumeelne, tüütav; vill, villane riie; johtuda; rääkida, toriseda, vaielda; tihtimismaterjal; nuuksuda, nohistada; hüljes; elling; läbi kuluda, sööbida; oinas; ümmargune; võlg; lätlane; läti; kuslapuu; Suur Vanker; töötlemata; king; vaibuda; müriseda; satikas; lonkur, lombakas; ärritada; täke, sisselõige; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; hakata (nt paha, kahju); suu (mokad) töllakil; õnnestuda; kumiseda; harilik härjasilm; imestuda, hämmastuda; kobrutada, kihada; haud; leostada; sisse pakkida; kõõrutada; kiiluvesi; puhata; valdus; soov, tahtmine, himu, isu; märge, sälk, täke; sassi v segi minna; mehe suguelundid; köha; labakinnas; siil, riba; kiikuv, õõtsuv; selts; lõõts; vastik, vastumeelne, ebameeldiv, eemaletõukav; painduda, koolduda, kaarduda; niit; lõng; teguviis; kõrbeda; äiutus; kärn, koorik, korp; virge; karp, tops, toos; näidis; kõrvalise v põhjapoolse ala elanik; kulp; meeldiv, kena; serv, äär, külg; urgas; jändrik; ebaõige, laiduväärt, alatu; ägiseda; vilgas; helisev; taga ajada, taga kiusata; loid, ükskõikne, hingetu; kumedalt; heliseda; sirp; naeratada, muhelda; vara, omand; kopsida; loksuda, lõtkuda, praksuda; liuglemissuusk; luste; lamanduda; kate, tekk; areneda, küpseda; armas, kallis; ärritus, erutus; neid, neiu; hunnik, kuhi; röökida; sinder; kolu, kraam, asjad; mossi, tujust ära minna; vajadus, tarvidus; viltune, kallakas; lukukeel; jäätmed; vokk; nüüd; koorida, nöörida; ärkvel olla; mölder; kindlaks määrata, ette näha; jäme kruus; summutatult; kõrvale lükata; minna, minema hakata, lahkuda; pistrik; maha jätta; hiilida; põriseda; puhas, korras; pressida; rämps, praht; noomida, pahandada; võimsus, tugevus; torgata, pista; ladestada; kõlav; harjamisvahend; tasuda, mõtet olla; (linane v kanepi)niit; kiud; kuiv; köis; visata, heita; virmalised; tõeline; manala; tuli, leek; vili; viriseda; matkida, järele teha; saiake; solvata; mõõdukus, parajus; jultunud; kasvada; võrgukäbi; pudel; (savi)pott; longata, vaevaliselt liikuda; suvi; kopsuhaigus; väikelind; (ree) raam, sõrestik; täpselt; jupp; kukkuda; suriseda; piserdada, pritsida, piisutada; süli; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; urvaoks; hammustada; lõtv, rippuv; mätas; toomingas; lauda katta; kiilas(pea); nina (kehaosa); samm, aste; kild, tükk; tugi, kõrgend (nt lauajala all); tahuda; lumi; renn; mänd; ind, suguiha; kapp (tõstmiseks); sahistada; silmatorkav; heinasaad; mahtuda; juurde; käsitada; praht, rämps; sööta, toita; muutuda, (millekski) saada, jääda; pahur; laiaks litsuda, lamedaks pressida; reguleerida, seada; ultus; loogelda; vai, kinnitusteivas; purskuda, pursata; paks mass, puder, leem; varn; lõimelõnga ots; kulu; kinni jääda; nahk; saan, regi; tekk; lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; prilliraamid; ähvardus, oht; (puust, kaanega) tainanõu; parv, salk, trobikond; puruks tampida; komps; rulli keerata v kerida; äkitselt välja ilmuda; jagelda; sagin, rüsin, riid; sunnik; suruda; pika puuvarre otsa kinnitatud konks; võrgulina ülemisse ja alumisse serva kootud äär; habetunud v sagris juustega inimene; kindlameelsus, julgus; väimees; mähkida; vait jääda; mäenõlv; särada, paista; noor lehtpuumets; kiirustada, rutata, rabada, rassida; luisk, kõvasi; piirikivi; tagasi lükata, keelduda; räbal, kalts, näru; võrku v püünist kontrollida; laterdada; väin; reibas; ränk, kohutav; tore, uhke; tuju; kõbus; torkida, sorkida, näppida; ammutada, tõsta; kaabakas; jaurata; kosk; tihe, kompaktne; sõda; keevitada; pärn; silt; katkestada, lõpetada; viljapea; väin; kruusahunnik; õde; juuksekarv; kare, krobeline; tormata, söösta, joosta; esimene; sool; katel, pada; mootor; nüsida; haugata; kõrvetada; irvitada; vedelik; neli; heinakuhja vms siluda; ühendada, (kokku) siduda; nüri; käbe, kärmas, liikuv; katsuda kätte saada; hurtsik, hütt; mõista, aru saada; tark; hunnik, kuhi; müdiseda; õnar; põikpäine; kõhelda, kahelda, kahevahel olla; vikerkaar; jõgi; kratt; mõnus, meeldiv; lahkumine; selge, puhas; rääbis; kant, külg, suund; küürus, kumar, kühmus; vaja olla, pidada; taltuda; lumesulamisvee tekitatud auk räästa all; longata; nukker, kurb; saak, loomus; vastne, tõuk; pehkinud, õõnes puu; viidata; ind; sarapuu; kare, kärisev, kähe, ragisev; eemale hoiduda, vältida; räästas; lohistada, tirida; nõmm, palu; vaat; lõunasöök; nõges; need; suurus; kola, vana kraam; surra; äss, tuus, boss; väike ümar kivi; kärss; omanik, valdaja; võrendik; lollpea, juhmard; nakata; tuisata (lume kohta); vene; partii, kogus; jutt, joon, triip; lusikas; ronida; ree kaarduv esiosa; võik (hobune); karu; kusirautsik; tihe, tihke; surnu; loota; kumiseda; juurtega üleskaalutud känd; kivihunnik; korjus, raibe; luht, luhaheinamaa; välgatada; vihata; heita; käepide; valus, haige; kits; madal (vesi); saematerjal; suur koer; ilge, nurjatu; keeta; saladus; seelik; suurendada, lisada; põrgu; sool; (okaspuu) oks; määrata; põder; süüa, ahmida; aru saada, mõista; lõtv; töö, sihipärane tegevus; saunalava, magamiskoht, kõrgend; šamaan; pael, nöör; tuhakübe; vutlar, ümbris; inetu, näotu; üle ajada, uputada; kiunuda; vingugaas; vinguda; ternes; õlgede, põhu mõõt; pärineda; halb; vimm, kadedus, meelehärm; rääkida; kulp, kopsik; ära v endale võtta; kokku leppida; sogane, hägune, segane, määrdunud; laduda; kibe, valus; vimb; sagris, karvane loom; sõnnikuhunnik; kange, jäik; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; kaduda, kaduma minna; (paigast) liigutada; näpp, näpuots; tava, komme; lüüa, peksta; kärbis; alla langeda; vedada, tõmmata; lukuaugu katteplaat; kiskja, röövloom; äkiline, raevukas; põlv; seinapalgi esileulatuv ots; see; hiilgav, särav, hele; muda; latter, sulg, aedik; üle ujutada; kalts, räbal; mahumõõt; küün; vaielda, riiakalt rääkida; lunaraha; kinni jääda, takerduda; püünisrauad; takune toimne riie; terane; udu; kraaksuda; sigineda, sigida; jääsulp, lumesoga, lumelobjakas; mõistus, aru; lüüa, raiuda; leil; jõllsilm, punnsilm; piiluda; ravim; võimsus, tugevus; hõim; mesi; vihaselt rääkida; lõppeda, lõpule jõuda; vagu, rattajälg; moodustuda, kujuneda, kasvada; tõugjas; krüüsel; valjusti rääkida; võida, parata, suuta; hell, õrn; toos; inimesi ründav kuri vaim; musi, suudlus; lõbu; söandada; kilu; ebameeldivusi tekitada, kimbutada; terake; vire; viljahakk; kastik; lülipuit; koht; mõra; siga; taotleda; ehitada, rajada; hapu, kirbe; vaikida; hobust v põhjapõtra rakendada; koot, eriti selle nui; liigkasu võtta, nöörida; logu, vilets ese; rist; õhata, õhkuda; tihke, pingul; Lapimaa; soo; suvivili; laita, noomida; paadi ribi; hõikuda; pirukas; kõrvale jätta; tekkida, ilmuda; lõoke; mütt; helkida, sillerdada, läikida; lennata; päikese- v kuusapp; libe; põldu üles harida; müüa, müütada; piir; käpard, tohman; tanta; jääda; lõhkuda, rikkuda; taastuda, üle saada; äär; külge võtta v jääda; pikk ja kitsas maariba, neem; agu, hahetus; luba, nõusolek; ratsa; pista, torgata, panna; nuriseda; vastu olla; (hobuste) söödanõu; äär, serv; surnukahvatu; kiiret liigutust teha, viisakalt tervitada; part; praksuda; voodi, magamisase; kahiseda, sahiseda; riielda, kisada; tasane, lame; märjaks teha, niisutada; nõidus, nõiatemp; virutada, lüüa; morn, sünge; lisa, täiendus; vajutada; järjekord, kord; sõkal; kõle, külm; kühm, koeranael; tubli, kõva (mõõtude kohta); mäger; kuluda; inimene, hing; lukk; ilus; rüü; surm; kurat (ka vandumissõnana); kõliseda, kiliseda, kliriseda; põrand; pajukoore riba; vigastada, jõhkralt kohelda; hoida, pidada; tühi; pealiskiht, kile, hallitus; häälitseda (jänese kohta); järgneda; tagasi lükata; ninasõõre; hobune, hobu; ige; poiss; anuda, paluda; kõverik; võhumõõk; tööriistad, vahendid; heinakuivatusredeli teivaste vahe; korjata, noppida; toksida; hüüda, kutsuda; lummus, joovastus, ekstaas; üles võtta, korjata, noppida; suur ala; oluline; kaagutada; õõnsus; taar, kali; raas, kild; sääsk; leevendada; nõrgendada; viha, raev; praht, rämps; kühveldada, rookida; põhi, tald; tuhk; väle, kiire; laast, kild, peerupakk; laht; ots, tipp, teravik; ilm; pressida, väänata; palju, mitu; lõbu; moodustada, endast kujutada; helves; saarmas [?]; hunnik; juut; maksta, tasuda; tagakiusamine, vaenamine; ringi rännata, kõndida; kiiresti sõita; varjuda; rooste; taguda, lüüa; alati, ikka; ajanäitaja; maa; sõimata; nöör; lame, lapik; pädev, suuteline; tagumik; kestendus, ketendus; puhata, magada; oga, astel, teravik; kühm; ringi ajada, keerutada; emakas; haruldane, erakordne, erandlik, ebatavaline; millestki kinni haarata; staadium; ehk; mõnu tunda; vaevata; (vastu) toriseda; välja leotada; kõikuda; higi; pikali, kummuli; kobada; välja kiirata, õhata, õhkuda; kõõm; uudismaa; otsmik; aevastada; värten; küps; linnus, kindlus; valama, tühjendama; kaigas, kepp; napakas; julgeda, söandada; kõrkjas; rõve, ropp; viljasalv; kõnelda, vestelda; kukemari; seljatoega regi, ree seljatugi; jännata; tuur; tööplats; kakand, mingi vees elav uss või putukas; tööpingi teatud osa; peegeldada, tagasi heita; ühenduskoht; sild; veider; rind; aeleda, vedelda; õõtsuda; väriseda, vabiseda, lõdiseda; kord; hämmeldada, segadusse ajada; nudi, sarvedeta; asjaolu; hiis; must, tume; ristpuu, tugipuu; riist; räni(kivi); käperdada; harjuda; vilksatada, välgatada; hobu; napp, puudulik; karjapasun; käbi; nõu anda, manitseda; mutt; hääbuda; võlur; võim; teritada; alus(müür); pea; haiglane, vigane; kõverus; kerge; järgneda; hingamine, hingus; raisata, pillata, (asjatult) kulutada; lähedal olev; tanu; kukkuda, langeda; hunt; kaugel; laita, maha teha; põlata, häbistada, halvaks pidada; abinõu, vahend; alistuda; välja vaadata, valida; kamakas; haak, (ukse)kramp; maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta); rohutirts, ritsikas; teatav pardiliik; meeldiv (inimene); sirge; selge; liist; kuuluda; hõlmata, vajadusi rahuldada; lüpsta; piibupigi; kihutada, söösta; õppida; kohiseda; hiiglane; kasvatada; nahka parkida; säilida; lobiseda, vadrata; unistus; hall; pöörata; jääda; lepitada; karjala; hoog; varastada; kivine v kaljune koht põllul; kalju; põnn, põngerjas; teekond, käik; midagi täitev kogus; jõuk, kamp; lükata; märg, niiske; päkapikk; (vee)keeris, neelukoht; kehaosa; nõiduda, võluda; rull (põllutööriist); säriseda; raha; ilmakaar; tegu; lõikav, kile, läbitungiv (hääle kohta); kartuli- või naeritükk; ämblik; rähn; raputada; peenis; ülesanne; rohke; lill; seostada; kollane; tark; nõrkeda, kuhtuda, kurtuda, närbuda; vuhiseda; vanuda; tagasihoidlik; peenis; välkuda, särada, sätendada; sülg; jäik, kange; rikas; kahvatu, kaame, kahkjas; sõnaaher; esile tuua, tõstatada; huilata; ori; ringi joosta; pooldada, toetada; raisata, ahmida; kerjata, santida; nurk; sörkida; uuristada, urgitseda, torkida; kurivaim; kogu, terve; kaubitseda; võimust võtta; liiv; asi, seik; suur puutüvi; tasa; muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune; kanapoeg; väli, plats; (kala)luu; sõnnik; suusakepi rõngas; müriseda, kõmiseda, kohiseda; lõbus, lustlik; keerata; suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm; trügida; sukasäär; paber kirjutatud teatega; kalts, narts; segaselt rääkida, kobamisi rääkida, kogelda; lina; erk, elav, reibas; erineda, erinev olla, lahku minna; tükk; torgata, pista; (kinni) külmumata, sula; õõnsus; (vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); aer; sahiseda; vastav olla; köita (nt raamatut); tossata, aurata; ajastu; koita; rõõm; palju; kurikas; neeger; sõnnikuhunnik; noor inimene; sammal; suhteline; võrdeline; müra, kära, lärm; mast; sard; lobjakane, raskesti käidav; jäänused, riismed; võll; vigurdada, mängida; koor; kangapool, pool; tarvikud, tarbed, materjal; hüvitada, heastada; (lühike) saba, sabajupp; närvi ajada; poeg; siirduda, minna, liikuda; kord; põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; kuri; soe; ühendada, liita, kinnitada; libe; võitoos; pööraselt juua; veidi süüa; (vitsaga vm) lüüa, vehkida; suits; pastor, kirikuõpetaja; katkine, lagunenud; koobas; soovõhk; kang, hoob; purssida; kõle; tuhmuda; väljaheide; terve, ehe; variseda; naiste sääremähis; peps, toidu suhtes valiv; lima, ila; vetikas; veeta; paraneda, terveneda, tugevamaks muutuda; puruneda; kõrvale astuda; okas, sõkal; köhida; kergesti kuluv; kogeda, läbi elada; eksida; soomuda; külaline, külastaja; kätki; laksuvat musi anda; märku anda; lepitada; välimine; turi; segi ajada; lima, röga; narmas; itsitada; kinni haarata, klammerduda; soo; ema; eelis, kasu; hobusetekk; täpp, plekk, laik, punkt; laisalt istuda, jõude olla; pool, külg; juga; nimekaim; lina puhastada; mähk, kambium; harjuda; ribi (toiduna); piibunosu, tobi; sahiseda; urb; koib; unnata; need; vibu kaar; püsiv, muutumatu; rohmakas, viimistlemata; latter; piinata, vaevata; peita, varjata, katta; kärp; õmmelda; taguda; viibutada; paks, lodev, laisk; latv; sina; viliseda, vihinal v sahinal lennata, lehvitada; arg inimene; tere; kärbis; kaaren; longus; tuisuilm; sisse vajuda; soliseda; väreleda; valetada; valada, kallata; muld; alla hüpata; siputada, rabelda; vali (hääle kohta); karjatänav; ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena; taevakaar; korts, kurd, volt; niisutada; kirn; innukas, aldis; vesihein; toppida; suur tünn, toober; küüt, sõit; pomiseda; käriseda; öökülm; suur lumehang; edvistada; siduda; üla-; lammas; hangutäis heina; väike heinasaad; kitsi, ihne, kooner; härmatis; vene keel; lühikeste sammudega astuda; urb; hapu; jahe; sabajupp; lõhe, pragu, täke; magada; olemus, loomus; haavata; mooramaalane; uhke, kõrk; nõlv; sõtkuda, tallata; pillikeel; müksata, tonksata, tõugata, lükata; kära, lärm; joon, muster, märk; jää peale tõusnud vee ja lume segu; (välja) kannatada; väärida; vajada; kolle, tulease; kõikuda; kraaksuda; kena, kaunis; kelk; puri; rebane; ammuli; järvekaur; katuse tugipuu; heinu kuivatusredelile panna; praguneda; nuriseda, toriseda, viriseda; enelas; jäse, kehaliige; mänd; lehtpuuokste v langetatud lehtpuude hunnik; videvik, hämarik; kädistada, kätsatada; kärsahais, kõrbelõhn; mäletada, meeles pidada; kihulane, sääsk; väike kala, sööt; manala haldjas; ehe, kulin; õngeritv, teivas, vits; latt kalade kuivatamiseks; seeme; raud; ehmuda, kohkuda; nuga; külm; lopsakas; kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; kirnuda; (ära) leppida; mööduda, kuluda; puuk; kaevurakked; soovitada; küna, renn; laadida; paisata, visata, heita; uure; venitada; muulane; ablas; nahk; rutt; habras; (mõne taime) tugev lüliline vars; lontkõrv; nagiseda, kriuksuda, krigiseda; möriseda; ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa; et; nöök; rahulik; toonela, manala, surnute riik; pakkida, toppida, suruda; vemp, riugas; tagasi lüüa, eemal hoida; lutikas; askeldada, sehkendada; liiklusmärk; milline; loog; jagada; reibas, tragi; jäik; näsuline; müra; rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala; kõrguda; raskelt käia, lohakalt teha; tasast häält tegema, vaikselt, hiilides liikuma; sarv; pügal, sälk, täke; ablas, maias; puder; karm, järsk; lokkis, kähar; jõude olla; kasvada, suureneda; roomad; vilets, kehv; kõik; segaselt rääkiv, segane jutt; paista, särada; lembe, mahe; nui; (kinni) lüüa; uruhiirlased; eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda; pael, püünis; mõte; pragu, lõhe, mõra; püstiseisev; sõimusõna, pilkesõna; päris, tõeline; leinata; naeru kihistada; rabahani; riba, liist, põllusiil; võida, suuta, saada; tugev, kange, äge; harjus; kiil; ale; kummutada; loogelda; hägune; kivirik; suvi; välja v vastu võtta (nt raha); terariist; rippu; liikumatu, kange; jutt; härg; sama, samasugune; küünitada, välja sirutada; pehme (ilm); kord; leotada; sõelumiseks kasutatav hõre puuliistudest rest; mood; käli, naiseõde; oskus, võime; rüht, kehahoid; põriseda, vuriseda; nõid; katteks olla; tirida, tassida; niita; vaatajaskond; mets; kehv; panna, asetada; kiik; kuhi; vahepuu, aluspuu; sammas, post, vai; kurtuda; läbipaistev; niisutus; külg, äär; suur volt kleidi küljel; kangas, riie; kurd, korts; ümiseda, sumiseda; paks, püdel; haugas; püksiauk; lõhik; juuksed; täpselt; laps; teivastest püünis; juuksed, juukselokike; sulistada, loksutada, pladistada; kütkestavus; jõudu nõudev, väsitav; vöösuga; (kehaline) seisund; tugi, tugipost; uhm; soosik; kihiseda, kubiseda; nõidus, nõiavägi; (pruunikas)punane; ka(h); imelik, kummaline; usin, virk, agar; pars; igav, tüütu, totter; põdrapüünis; sadam; pilgata, häbistada, rüvetada; kitsas, tihke, tihe; kiire, nobe; elada; lähedale; lärmata, käratseda; ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; kanda, kasutada; patsuda, ragiseda; nokk (linnul); raamat; ladrata; möödunud, eelmine; enne; veetlev; sang; seppel v peapael; mäeseljak, voor; kihlus, kihlusaeg; rike; jumal; porgand; kinni haarata, rebida, lüüa; surm; kube; rohke, rikkalik; lohe(madu), draakon; naise suguelund; (habe)samblik; see kes, see mis; tiir (lind); raiuda, lõikuda; talu; tülitseda, riielda, tõrelda; last magama kussutada; ripneda, longu vajuda; püsti karata; tükeldada, lõikuda; lapits, väike labidas, kaabits; magus; (eesti) kaubanduspartner; sõber; kuju, vorm; kehv; õgard; imeda; käsi; sõltuda, oleneda; soolakiht liha pinnal; ähkida; kruus; põhjustada; aerutull; (särgi) alumine äär, saba; ind, kihk; (heina) niita; alati; selgroolüli; veerispuu; torikuline seen; koovitaja; ära ajada; rähm; viit, tähis; vimpel, viir; äge, kirglik; vaakuda; latt, roovik; paast; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub; teeselda, simuleerida; mõjuda, aidata; hõikuda; ujupõis; meelitada, ahvatleda; litsuda; oletada; heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; sodi, kild, tükk; kare; halb seisukord; kriimustus, marrastus; külm; tume, tõmmu; (ära) leppida; kadu; peen liiv, sete; trobikond lapsi, lapsed; oga, pulk; vilets, hale; püüdlus, püüe; eesmärk; taluda; lurjus, nadikael, kelm; virb; üsna; pruun; noppida; muna; jahe, kõle; (rehe) katuse lai räästas; nagi; saiapäts; lääs, edel, ida; lai, lahe; oletada; kaagutada, kõkutada; teha; ära ajada; raudremmelgas, raudpaju; lämbuda; õhuke; kõva, tugev; äsja; kaugus, vahemaa; kaigas; küsida; vara; proovida; veel; lurjus; vedel väljaheide; hoolitseda; valida; leebe, lahke; latt; nõtkuda, kiikuda, kõikuda; sülg; esimene; põgeneda; just, täpselt; koos, ühes, kaasas; reha; lokkis, kähar; joove; rumal; end lahti rebida, rapsida; voog; valu; ammugi, ammuks; õõnestatud; õrna kehaehitusega; karuäke; hammas, sakk; tüügas, tüveots; elav; mõtlemisvõime; jäme kiil; koor (piima rasvakiht); vahtida, vedelda, aega viita; pinnas, muld; mustus; uhata, uhkuda; karvatuust, -tups; kalts, narts; veri; kaer; öelda, väljendada, hääldada; reis; (jalatsi) kand; kaste; tahumatu, rohmakas; rohtla, stepp; tappa, surmata, veristada; nüri, tömp; eemale hoida, vältida; varas; loksumine; karp; hernes, uba; kõrvavaik; taevakumm; söandada; nali, pilge; rebida, tirida; sõrmenukk; vanamees; vaene, õnnetu; päris; kahiseda; vedeleda; arukas, mõistlik; laisk; naisisik; puududa; surm; metsis; segada, segi ajada; tegutseda, toimida; kaeve, kaebamine; vaba, sundimatu; koovitaja; vinn; peale käia, survet avaldada, ahistada; allapanu; pasknäär; kuritegu; nägu; hõre; vinguda; krõpsuda, kõpsuda; munandid; jalg, koib; kleit; tähtis; kaduda; kergendus, abi; pehme, tüma; niisutama; kuivatustala; magada; last magama kussutada; sisse lõigata; sünge; karupeied; ära vedada, varastada; kõdi karta; väsinud, roidunud, loid, jõuetu; „oh“ ütelda; pehme, lõtv (lõng); ahmida, õgida, kugistada; kõlgas; asi; haug; toimetada, askeldada; jäävaba püsida, lahti olla; odraiva (silmas); istuda; vali, range; ergas, virge; kraaksuda; ihuda; (millekski, kellekski) pidada; keigar, kergats, snoob; käskida; ritv; laiskvorst; isane lammas, jäär; juuksekarv; hale; lugu pidada, hinnata; ilves; äär, serv; vara; sünge; särg; ihaldada; väikesed, kerged ja kõvad terad; tillu (hellitavalt lapse kohta); isasloom, isastaim; (vilja) lõigata; roomata; lähenedes liikuda; nõgus; prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas; jõhv; kiskuda, sikutada, nügida; rahulduda, rahul olla; suhtumine; raksuda, ragiseda; lubada, lasta; soor, suuvalge; rõõmus, hea (meel); kartuli- või naeritükk; tilgastada, hapuks minna; põhk, aganad, viljapeksujäätmed; pilk; looma, linnu poeg; kurk, kõri; köis; kummaline, imelik; kiisk; istmik; väsida; vaikne; äär, serv; traalankur; tarn; muda; hääl; mõõn; kühm; sale, sihvakas; ammendada; hauaküngas; ääris; kohiseda, mühiseda, vuhiseda; pasun, sarv; osa, jagu; pull, sõnn; väga väike; hang; hõõruda; kurnata, laostada; madar; halvata, alla suruda; imbuda, immitseda; tihe, paks; vastu ajada, vastu väita; kurt; abinõu, meetmed; mõru, mõrkjas; pitsitada; lillakas; mugav, sobiv; hõikuda; vanamees; tuigerdada, tuikuda, tuiata; manguda, norida; avar, ruumikas; mesimagus, lipitsev; säde; rulluda, veereda, veerelda; raagremmelgas; vaaruda; ümiseda; süüa, naksata; ragiseda; kube; kübar, kaabu; natuke, väheke (eitavas kontekstis); mütoloogiline olend; võida, saada; nektar, mesi, mahl; segi ajada, ära määrida; ilgeda; kalarapped; kindel; kaotada, alla jääda; oks; jääpank; kahiseda, sahiseda, nagiseda; valesti seotud lõimelõng; kotkas; teos, taies, töö; himu, kirg; lõng; kaug-; päev; kebja, nobe, väle; pääsuke; pikk kitsas rannamadalik; kannatada; armas; arutada; tallata, trampida; sõnajalg; kohtuda; täpselt tabav v töötav; osav; jässakas; päritolu; õõnsus; sõit; rahvas, inimesed; eseme sile külgpind, tahk; kaar, kõverus, kurv; leige, jahe; räpane inimene; tutvustada, (ette) näidata; esitleda; mees; savi; pagan (vandesõna); lumelobjakas; keelitada; ilme; jaksata; lubada; lumesadu, lörts; huuli krimpsutada; püüda, tahta; hauaküngas, kivikalme, kivihunnik; kesk-; vältida, eemale hoid(ud)a; serv, äär, perv, veer; vallatu, muretu, pealiskaudne; nobe, kiire; suur leek, lõõm; punakurkkaur; karta; ratta rumm; käil; räbu, mustus; leegitseda, lõõmata; Rootsi; mõjuda; vili, viljasaak; puuriit; ablas; niiskuda; tina; määrida; raputada; avada, lahti teha; hapnemata, värske, vastlüpstud; tolm, mustus, pori; kere, keha; käärida; käpp; kriiskav, räige; värvilaik, -täpp, plekk; suunduda; pöörduda; nuriseda, viriseda, hädaldada; sugu, suguselts; teekond; pulbitsev, pakatav, ülevoolav; orb, vaeslaps; innukas; vihiseda; kuus; kumiseda; sademeteta ilm; pehme, sile; paat; kiire, väle; aiateivaste vahe; visa; jõgi; mõõt, piir; kiiresti joosta; pettuda; jäine, libe; asjad; käed puusas; rabamurakas; kahl; sekeldus, pahandus; kukkuda; saar; sada; varss; kops; hädavaevu; vigane, invaliid; värske, jahe, rabe; vänt; otsa lõppeda, lakata, seisma jääda; kokku korjata; iriseda, toriseda; jäss; väriseda, vappuda, rappuda; nisa; lämbuda; kosida; sünnitada, ilmale tuua, mingit tulemust anda; jube inimene; alata; peast eemale hoiduvate kõrvadega; eksida; vaher; kütke; vaev, piin, valu; sekkuda; ennistada; restaureerida; parandada; lammas; pomiseda; kangelane; urbne; hõre, harv; looma tagajalg; pakane; karask, hapendamata leib, rõõsk; lurjus, kaabakas, lontrus, vurle; langeda; šabloon, vorm; sookail; sagida; konnakilbukas; hüpata; hõljuda; väiksem kalatõke, tamm; igav; kudeda; püksirihm; pirnipuu; Teie; kõõlus; tüdida, tülpida, küllastuda; laisk; kamal, kamalutäis; jääkirme; taeva märgid, virmalised [?]; nõu, anum; loksuda, kõikuda, õõtsuda; argipäev, tööpäev; hingeldada; kurat; rumaluhke, jutukas inimene; lärmata, käratseda; kiljuda, kriisata, röökida; veidi, pisut; pruutneitsi; hoor; mähis; kullerkupp; korp, koorik; künnis; risti ette lüüa; lõbustused; kopikas; kehv vilja kasv; puhuda; (endisaegne) mitme toaga elumaja; püsti asetada; karjuda, röökida, möirata; kiil; idaneda; videvik, hämarik; sade; peeretada; ere; teatud liigutustega kõndima, kergelt lonkama; lumekoorik; kulunud riietusese; loitsida, esile kutsuda, siunata; hulkuda, jõlkuda; kulp; pikendada; oja; kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kõver; pehme, mahe; hõõruda; kosekohin; vööt; karja hoida, karjatada; ümiseda; kanga vahelike vahele pandav pulk; käbar; hetk, viiv; mure, hool; voolida; äär, külg; rästik; pahupool; kõrts; põhk; tuim, ükskõikne, loid; pillav, raiskav; osa; uhke; pahvatada, paiskuda; vilets, armetu; juust; kiiksuda; äge, äkiline; iva, tera; pahur; tühine, tähtsusetu; turb; segadusse ajada; häbe; noomida; (üles tõstetuna) edasi toimetada; lima, liga, kleepjas kiht; vakk; pael, lõks; suund, laevasõidutee, marsruut; punuda, põimida; pehme, soine maa; palk; kaljukass; kirvesilm; kobe, kohev; suhe; aun; hea; hellitada; kooritavasse puusse lõigatud joon; puutuda; kobada, kombata; jõmpsikas; hämada; kaka; halb, vilets leib; ling; teatud kobarõisik; teivas; luu; pilliroog; rida, rodu; vallatu noor inimene, plikanähvits; paljas, katmata; tõru; pilvesagar, pilvetomp; laiend; kihulane; kuivatusredel; vedeleda; saba; koobas, urg; viha; naiseõde; müksata, tonksata, tõugata; proove teha; tallata, sõtkuda; mõõk; sedakorda; rangid; kogu; kallas, kaldajärsak, perv; kobada; rusuvalt mõjuda; mängida (muusika); vaenamine; piimakulp, kauss; merikilk; aas, rohumaa; igatseda; suusa jalaase; kitkuda, rohida, välja kiskuda; arvesse võtta, hoolida; aeglane ja kohmakas; üle; rakmed, hobuseriistad; viljavihke rabada; kupar; poisinolk; tõugata, lükata; mustaks teha, määrida; ebaviisakas, sobimatu; jalg; suur puunõu, kus lõigati kapsast; paukuda, mürtsuda; (välja) kiskuda, katkuda, kitkuda; vihmapiisk; käru; umbkaudne; kõmu; häire; muhk; kaapida, kriipida; kepp, sau, ritv; kimp; sähvatada; tuua lasta; korvata; kerge; tapp; paaduda, kalgistuda; väljaheide, pabul; laugas; veeta; piiksuda, piuksuda, viuksuda; tihe; ära määrida; ravimtaim; palistus, ääris; soov, vajadus; pead murda; õgard; surra; supsatada, vulksatada; edel, edelapoolne; range, nõudlik, põhjalik; võimsus; seisund; nõrk, kasvult peenike; pool, kääv; kurta, viriseda, vinguda; paadi pära- või esiosa; määgida, mökitada; külg; vastupidav; pahur, mossis inimene; tige olla (inimese kohta); säga; kimp, punt; alata; tiliseda; eriline; põhjal, najal, varal; unustada; kõva; sügav; kange, suur, äge; lahti pääseda; peksta; (metsik) põhjapõder; maakitsus; rügada, rassida, vaeva näha, ponnistada; kalarapped; segane, arusaamatu, ebamäärane, kahtlane; vihik; toru; võreng; kõva, kindel; munandikott; varras; loll, juhm; vihiseda; sallida; kärnkonn; kärn, lööve; koor, pinnakiht, lumekoorik, toht; (tohust) torbik, marjanõu; vanapagan; puit; kube; pahem, vasak; mõlk, lohk; käituda; metsaala; nõidus, nõia lastud „laeng“, nõianool; ratsuti, ratsmed; pori, kõnts; (paks herne)supp; temp, vemp, vigur; vikat; oletus; arvamus; reetald, adratald; aasta; tehas, vabrik, tootmisettevõte; käratseda, karjuda; parandada; kõmiseda, müriseda, tümiseda; hea, kindel; rööbas; kanga koemuster; katki minna; lage, avar; kirvendada; paluda, ihata; koovitaja; krigiseda, kriuksuda; söösta, lennata; äkiline, järsk; maha, kokku suruda; alla suruda; inimene; värvitu, väheütlev (esitus vms); tagaosa; vaist; raske; halb või laisk naine; tihata; kinnitada; supivedelik; sööt; kaljukits; mäda; suureneda; järele jääda; lohk, nõgu, soo; krigiseda; klaar; julgeda, söandada; rase; valu kannatada, piinelda, vaevelda; hõlm, siil, ots; petta, alt vedada; võida, tohtida; soliseda; nõrk, vähene; kõrs; kõpsatada; õhutada; kitkuda, katkuda; õpetus-, manitsuskõne; niriseda; püüda, kinni võtta, küttida, kalastada; odrast või kaerast valmistatud jook; vits, raag, oks; pobiseda; koppel; karjatee; täpne, hoolas; kaldu; pleekida; agan; sõudepink; kahe aia vaheline jätkukoht; külimit; tegelikkus, tõelisus; nobe, kärme; sea indlus; äge, äkiline; krigiseda, kriuksuda; puukoor; paaritusmäng; kärgkastsillasammas; tõmmata, sikutada; katust teha; soliseda; pidev, lakkamatu; visa; reis; kergelt liikuda; tige, vihane; hind; vilgas, elav; kiire; terade koorimise seade v uhmer veskis; lima, röga, tatt; peksta; päästa; dokument; katki teha, ära lõhkuda; õppida; jahu; kes; vedamine; tagune; koita; piriseda, piniseda, tiriseda; lahti hargneda, lahti tulla; mürada, möllata; kõmmeldi; himu; menu; astelpaju; kiil; narr, loll, rumal; nõtkuda, õõtsuda, kõikuda; puutuda, puudutada; ergas, tarmukas; vedel; ülemvõim; ellu ärgata, elustuda, virguda; suusakepp; puuriida kelp; ammutada, tõsta; pääseda, jõuda; hooldada; rulli keerata; seen; naeris; kisada; osa; võhivõõras; õnnetus; väljaheide, pabul; prees; kurt; hüüda; kakelda, lärmata; leppida, kohaneda; katkeda, pooleli jääda; kilksuda, kõlksuda; asjad, riistad, kola; pott, kastrul; korralik, kombekas, viisakas, kena; tõrv; kiruda, vanduda; panna; paha; kandam, koorem; eit, vanaeit, vanamoor; jäär; kammits; esineda, leiduda; ots, tipp; lumekübe; vesine; äsja, hiljuti; veeretada, rullida; ihunahk; masin; käia; ahjuhark; õu, hoov; raam; rõsi; varjualune (karja jaoks); nohu; ilkuda; kihiseda, muliseda; valgma; kivikillustik; pikk painduv oks, pajuvits; hape; tugev, paks naine; pugida; metsatulekahju; välk; väike, nõrk; lopsakas; (vilja)vihk; koht reie ja kõhu piiril; pehme, mahe; mitte lubada; piisata, jätkuda; salmiline puit; haista; tahumatu, jäme; maja; pooleks raiutud puupakk; õhus peegelduda, miraažina paista; sipelgas; lamada, lebada; kahju, vale, pettus; Eesti; hall; kruss, keerd; keerelda, pöörelda (suitsu, auru kohta); kangastada, peegeldada; tossata, tossutada; (vaistlik) teadmine, aimdus; lahja; varblane; lohk, nõgu; org; süvend; idu, idaneva seemne esimesed juured; (vihma, lund) sadada; massiühik; praht, rämps; keerata, pöörata; mardikas v muu putukas; vits; irduda, eralduda; (tükkideks) purustada, peenestada; heli; vasar; pomiseda, segaselt rääkida või lugeda; selline; tabada, pihta minna; arg, arglik; pursata, paisata; oksendada; nuhkida; tund; liist, varb; laast; latt; eine, söök; põleda; rahvahulk, tung, segadus; keerutada; kogeda, tunda saada; tööreele koorma toeks pandav põikpalk; sõlm; ragiseda, praksuda; põld; täpne, kitsi; kraam, varandus; oiata; kitkuda, katkuda; pahiseda; süüa; loe; lagi; jäik; levida; kumada, hämaralt paista; peied, matusepidu; nurm; ind, agarus; soolakiht liha pinnal; labakinnas; kriiskav, räige; liist; vaht; kõne- ja maitsmiselund; kange, jäik, tugev, kindel; kähiseda; Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud; emakas; küps murakas; veskikolu; sahiseda; oletada; õng; luisk; vale; peeneks muutunud aine (muld vms); pomiseda; õgida; raag; hageda; kõrvade pillilöömine; tasandada; nuriseda, viriseda; haldjas, kaitsevaim; saabas; seista; vankri telg; välja ilmuda, nähtavale tulla, kohale tulla; õieli v püsti olla (nt oksa, käe kohta); hunnik; kahlata, sumbata; õu; vihiseda; tööriista vars; just; kumiseda; ahven; kiir-; torbik, tuutu; lõke; lohutada, trööstida; minek, sõit; kuusekoor; askeldada (tasast heli tekitades); kange, tugevamaitseline; jaam; suur täpp; tohust pasun; palk; julm; sirtsuda nagu rohutirts, kriuksuda, krigiseda; selge, kirgas; pehme; järele anda; ranne; kaunis; armas; vart; kümme; maitsev, magus; meisel [?]; koormata; ääristada; oodata; virn, hunnik, kuhi; plekk, kard; pettus, petmine; puurida; sisiseda, susiseda; nälg; saabuda; võrsuda; hitse; tige, kuri; otsmikule ulatuvad juuksed; tainas; liikumisjoon, marsruut, teekond; tapetud looma kere; variseda; rühm, grupp, salk; tundlik, valuline; kihada, kubiseda; röövida, riisuda; juurde; nõrguda; kiunuda; ümar, lopsakas, paks; lühike; esileulatuv; säsi; tagasi astuda, lahti ütelda; vastata; piklik puunõu, tainaastja; puukoore õhuke pindmine kiht; arvata, millekski pidada; vesi; tukk (aletegemisel); peenis; loomatoit (hein); juurde; pihta saada; õrritada, kiusata, ärritada, vihastada; toidu segamise v kloppimise riist; järele jõuda, kinni saada; põhk, risu, tolm; õnn, õnnelikkus; (x-kujuline) rist; toru, tila; sälk, täke; kalauim; õrn, hell; ablas, ahne; matsutada; kinni haarata, klammerduda; tükk, pala, põlluriba, jääpank; soosida, eelistada; minia; lugeda; kerkida (taina, leiva kohta); seisukoht; vajadus, tarvidus; kärin; välis-, väline; nõgusselg (hobune); kirvendada; manala, toonela, allilm; koha; naisevend; ving; väike järv, laugas, soosilm; kududa; segi ajada; tekitada, sünnitada, kujundada; klammerduda, kinni haarata; kevad; viriseda; oinas; vaal; lõigata; jõgitilder; piibunosu, -tobi; halvas seisukorras ese; väärtus; viriseda, nuriseda, kaevelda; tulla, pidada; palkmaja raiuda, ehitada; vastikus, jälkus; vilkuda; hunnik; tihe; laokil, lohakil, korrast ära; jahune; maha jätta; kisada, käratseda, mürgeldada, möllata; ihne; rühm; kuivanud puu(oks); jõuda; kopsik; karjäär; põsk; kurk, suu, neel; loksuda, lõtkuda, kõikuda; meelekoht, oim; (liha)tükk; tee; tagurpidi, valepidi, vastupidi; tulirelvadest laskmine; sõkal, kesi; põhjustada, esile kutsuda, kaasa tuua; korda teha, parandada; kohmakas; koliseda, ragiseda, müdiseda; põis; loendada; õhuke siil v riidetükk, kaunistus, sats; kippuda, tikkuda; eseme sile külgpind; kohevaks tehtud kuiv hein; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta); lämbuda; üksik, mõni; lahti tulla, eralduda; avaneda; kabi; võtta; askeldus, tegevus, toiming; tasakaalukas, ühtlane, kindel; mõtelda; kavatseda; vanaisa; pärm; kauss; kippuda, peaaegu pidada; kõrvale põigata; kott; kangakeha; puutüve alaosa; kiilasjää; vaikselt kõmiseda; urgitseda; jalam; täpne, punktipealne; libisematu, sitke, kleepuv; valju häälega rääkida; ahnelt süüa; mätas; tugi; homme; ära väsitada, kurnata; nupp; lärm; lagesoo, -raba; tundmatu, võõras; aruhein; soolakiht; valivalt süüa; lisada; loota; lüüa, rehmata; tarmukas, energiline; uuristada; kannatada; kinni jääda; pesa; katusesindel; torgata, susata, pista; iha; karjamaa; hell (valu suhtes); tüli; koi; pahur; kisa, lärm; pulk, kepp; soliseda; riit, kuhi; vilgas, tragi (poiss)laps; jätta; vaikselt, segaselt v liiga kiiresti rääkida; vana, kehv, suur riideese; kiim; pladrata, vadrata; kõikuda, õõtsuda; halb, kehv; astuda; metskits; valgus; talutada, juhtida; hinnata, arvestada; lina- v kanepikimp, -vihk, -kubu; noor taim, istik; teenijatüdruk; suhtuda; meeletu, pöörane; ahjupuder; minek; humal; soon; sile, libe; pomiseda, mõmiseda; hulk; lõtv; ere (päikesepaiste kohta); paista läbi pilvede (päikese, kuu kohta); lõbu; pooleli jääda; ahvatleda; pigistada, suruda; meessoost inimene; viis, mood, meetod; vilgas; tipp; kass; rinnak, mäenõlv; avaus; mõmiseda, pobiseda; häbelikkus; koputada; kasutada, tarvitada; vasak; viltune, vildak; tapetud looma tükeldada; kodus; hajuda; risti (kaardimast); uss; ajajärk; kõle tuul; kirve tera ja pea vahel olev osa; pind; õõnes, õõnestatud; lamada, lesida; mõjuda; suure looma nahk; paks; töllakil, ripakil; ninakiinlased; hind; õle- v linakubu; kujutlus; pori, muda; mürtsuda; lõhi; tütar; käsi; (lume)helves; madar; kiljuda, karjuda; pannal; kaevata, kurta; krabiseda; hajameelne; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; kahvatu, valkjas, luitunud, pleekinud; löök, hoop, müks; leek, lõke; ahing; vedada midagi raskesti liigutatavat; kõikudes, vaarudes käia, kakerdada; eelis; raihein; vile, pill; palju kannatusi, muret valmistav; kuulda; väriseda; suuta; aastane siga, noor poegimata siga; kokku leppida; komistada; kõva pinnakiht, maapind; utt, utetall; nõmmkann; seigelda; arm; ritv; vastu panna, ähvardada; hobuse abaluu lihas; äkki; krõbiseda, krõpsuda; hobust kutsuda; mahtuda; tapper, sõjakirves; maad metsast põllumaaks puhastada; näljahäda; tihe, tihke; kang; halb, vilets leib; karvkate; vaadata; soobel; kae; kivi; praguneda; lehmi satikate eest kaitsev lõkkesuits; asjad, vahendid; nõustuda; tuulata vilja; klõpsuda; viriseda; pulbitseda; kahiseda, sahiseda; higi; peenetundeline; raiuda; vedada; raas, kübe; kalev; raasida, kupardada; kaun; vart; tuisk; selja- v sabaluud; neem; tull, tullipulk; raksatada, prõksatada, krõpsatada; vireleda; haududa; lahkumine, lahkuminek; adra tüvipuu; sirp; rida, rodu; silmaripse; rabiseda; aistinguid vastu võtta; periood; arg; laine; nobe; kuivalt köhida, kokutada; kopsik; teatud väike kala; ütelda, nimetada; kiire; kolgas, maanurk, kant; hõre; šabloon, vorm; rõõm; rida, rivi; huigata, hõigata; kurb; söösta, viskuda; valmistada; kandepuu; hämar, pime; nõks, nipp; puhas; lihalõik, (hakk)biifsteek; sumiseda; kobesti; küür, kühm, kumerus; mõhn; (ära) leppida; kartmatu; vili; hobuseraud; toidujäätmed või reovesi; vaier; käendada; hammustada; vaeseke, õnnetuke, vaene; närv; noppida; maastik; jõud; loksuda; virge, elav, ärgas; vool, voolus; harrastada; uure, renn; õis; kiire, nobe; kõrge laine; viipsida; imada; kivikuhil põllul; täkk; kaotada, ilma jääda; hapnemata, värske, vastlüpstud piim; tagakülg, tagapool; kiiresti; rabiseda; sälk, täke, sisselõige; rida, rivi; suliseda; lõust; supp; rippu; loopida; ülakeha eesmine osa; loputada; kahjustada, hävitada; järele anda, nõustuda; nuuskida, nuusutada; hoida, varjata; kadedus; kare, krobeline; ind, agarus, kihk; innukas, agar, ablas; uje; kõvasi, luisk; ise; krabiseda, krõbiseda; bluffida; pragu, pilu, mõra, lõhe; rüübata, juua, lonksata; jõukas, rikas; väike kogus, raas; natuke maitsta, rüübata, limpsida; keset; laastust suurem puutükk; viitsida; suur; võita; kook; nõid; madal niiske koht maastikul; õõnetuvi, turteltuvi; erk, ere, kirgas, hele, selge; tilk, piisk; õel, paha; alemaa; küla; viht; jalakas; (pikemat aega) olla; avarduda, suureneda, laieneda; varandus, vara; peenikese liiva ja mölli vahepealne purdsete; rüsa; mõis, suurtalu; tapaloom, lihaloom; kapukas, jalarätt; äge; lasta, tulistada; leivapäts; avardada, suurendada, laiendada; aeglaselt ja vaevaliselt teha; miski lühike, tömp; tore, uhke; kallis, kulukas; kära, lärm, segadus; puhkida; müts; tere; tirida, kiskuda; nõo laps; kiivitaja; maiuspala, maiustus; kitsas, ahas; aju; lahja, liisunud (jook); millegi kujuline; sarnane, taoline; kaebleja, nuriseja; kõrvale ajada; osav, meisterlik; lummus, mõju; rõhuda; teatud spordijalats; käi; saar; jahtuda; mage, maitsetu, lääge; ümarapõhjaline puu- või plekknõu; üles hüpata; ärritada; täkk; laitmatu, veatu; kumada; tipsida, ettevaatlikult hiilida, kergelt kõndida; usin; vesta, lõigata, voolida; tukkuda, poolunes olla; kraapida, kaapida; manner; agar; rikkalik, rohke; nikastada, nihestada; suudelda; vaagen; naise suguelund; lärmi lüüa; kisada, hüüda; osata, suuta; väike kala; lahti, avatud; raudtee; viriseda, vigiseda; ebaühtlus, ebatasasus; valguda; roovtala, pikitala; kannel; (eluprotsessi tulemusena) kasvada; vahelik (kangakudumisel); tuhvel, suss; (õlle- v kalja)raba; surnu silmis märgatav värvimuutus; kühm, muhk; kitsas; palju; eri, erinev; tukk, süsi; jõuda (ajaliselt), areneda; pladiseda; kõva, sitke; maha suruda; valu; norus; laba; kalalaadne; tukselda; kõrge; suur, võimas; saada; riid, tüli; häirimata olukord; (piibu)tobi, -nosu; hälve; kohiseda, mühiseda; joosta, kihutada; südamik, süda; puuokstest tehtud luud; eraldatav reepõhi; (vahe)lagi; loomusekoht; ennustada; suurepärane; põlata; riide vahesiil; üle astuda, eksida; kõikuda; korvata; minekul; õrn; kiud; rähm, silma eritis; saati; jalase tagaosa, kand; kitsas tee v tänav; paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; õõtsuda, kõikuda; käbe, kärmas; ike; sakk; sulpsatada, plartsatada; murda; soodne; vann; (kokku) lapata; suur kala; paremus; nüsida, vaevaliselt nikerdada; kumiseda, tümiseda; tänapäeval; usin, virk; pilliroog; tugev, intensiivne; raas, iva, kübe; emis, kes imetab; paadikuur; saada, omada; maine, kuulsus, reputatsioon; norutada; ärgata, virguda; korjata, noppida; häbi; laiali, hajali, segamini; suikuda, magada; jultunud; julge, hakkaja; mure, jahune, kohev; ajaviide; käba; säde; karjalane; riie, rõivas; suruda, toppida; mähk; puuvili; teravik, ots; pehme, mahe; aer; alasti; liim; tuul; rõngas, auk; sisalduda; igatsus; jõllitada, vahtida; talitseda, vaos hoida; õgida; piriseda; mõõkrohi; juusturatas; kõle, vihmane, tormine; sõõr, ring; ala-, all; näsupuit; uni; kõndida, lühikeste sammudega joosta; longata; trükkida; paragrahv; ulguda; sobimatu, rumal; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; minna; eriti, väga; külge, kinni jääda; tiir; kähe; mõlemad; tore; rästas; ühtlane; (ülevoolavalt) täis; rõhutada, toonitada, südamele panna; raas, iva, tera, kübe; nurk, sopp; hõõguda, õhetada, lõõmata, lõkendada; kõliseda; õudne, jube; kärme, nobe; venelane; väänata, keerata, painutada; känd; sage; kraaksuma; pöörata, väänata, painutada; kurvastus; haiseda; viis; puus; tulvata; pusida; kurk, neel, kõri; ajukoer; nurk; ja; vusserdada; leinata; kõva; liist; teed leida; savine (pinnase kohta); põõn; jalas; pelglik, kartlik; look; viidata; (puu)pahk, käsn; pihlakas; kapp, kibu; saata; jusshein; kiil, talb; segada; puus, puusaluu; vanaisa; tuju; noot; latt; laas, põlismets; lüüa, nähvata (piitsaga); peenike liiv; lasta; jälgida; käänelda, vingerdada, tõrkuda; kime; pehme (puu); täbar, raske, keeruline; hinnaline, palju maksev; mängida; kuusk; vedel; konksu tõmbunud; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); look; õudne, kole; tuumik, tuum; suur v laisk inimene; kodu, kodupaik; karge; reisida; häll; haukuda; (seisu)kord, seisund, vorm; kiruda, vanduda, needa; teravik; supelda; liivane maa, liivase põhjaga maa; urg; peenike, kitsas; seada; koot; lontkõrv; peenis; abielulahutus; kurivaim; kitsikus; kustuda; äär; niriseda, nõrguda; amet, töökoht; vedeleda; juhm; lotendavad riided, räbal, kalts; käerauad; lõug; märk, linnuke; paista; vingerdada; tuhat; lõbustus; pii, pulk; kasutuskõlbmatu, kasutuselt ära; röövloom; punuda, põimida; muidu; muul viisil; muide; puhkida; surnute riik, teispoolsus; jalg; tuleneda; ida; kukkur; sisselangenud, lohkuvajunud, nõgus; põigelda; must; tapetud looma tükk; surm (isikustatult); luuvilja seeme; naaskel; naiserind; õõtsuda, kiikuda, hõljuda; edu saavutada, kasvada, õitseda; rikki minna, laguneda; kõrbelõhn, kärsahais; kõhetuda; ahter; laugas, mülgas, õõtsik; meeleldi, hea meelega; laasida, tükeldada; oletada; tohuriba; vaimulik; soodustus; poolus; habras; vaik; noppida, korjata; kihar, lokk; vinge tuul; ära rikkuda, kahjustada, saastada; kaduda; trots; kild, tükike; ammuda; uskuda; rikkalik; juhtuda, aset leida; kurat (ka vandumissõnana); äkiline, ägedaloomuline; kriuksuda, kiunuda; kaas; sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom; kiirus; angerjas; puusüü; ruum; täielik, maksimaalne; sukelduda; praksuda; paukuda; loomasööt; õõtsuda; õngekork; laita, noomida; ebameeldiv, halb, raske; kulp, kopsik; nõgihaigus; räbal, kalts; sisse nõuda; loll, tobu; kõliseda; kogeda; kuluhein; ihaleda; kindel, julge, kaitstud, ohutu; tuulelipp; poisinolk; kähar, lokkis; hull; kahmata; pühkida; sopp; sale; sõrg; ümar ese v olend; lahti riietuda; hädaoht; kiiresti neelata; soojust õhkuda; nurk, nukk; manguda; pürgida, üritada; rull; peenar; mõte, kavatsus; kokku kerida; noor lehtmets; joosta; pulk, tapp; kaenal; mühiseda, mühada; toppida, kiiluda, laduda; helves, ebe; peidus olla; tolmata; turvas; päkk; küürakil liikuda; möirata; ulguda; müriseda; kohiseda; paadi vee väljalaskmise auk; vabastada; täi; neitsi; lapse imemissarv, sarvest lutt; iniseda, piriseda; pärg; vemp, vigur; põhjapõdralüpsik; inimesed, jõuk; hämardada, valgust varjata; pigistada, suruda, muljuda; lõhnata; vajuda, langeda; vingerdada; pööning; innustuda; mull, vull; nuriseda; (linnu, liblika) tiib; judiseda, lõdiseda; hundinuia tõlvik; imelik, iseäralik; rinnanibu; vallutada; vait; vööde, vöönd; ära võrgutada; söök, toit; soe aur; siidpael; kiikuda, õõtsuda; röhatada, röhitseda; kobiseda, kõpsuda; uure; laevasõidutee; põõsas, puhmas; võlts; statsionaarne, kinnis-; oodata; ähkida; jälle; ülesanne; vaibuda; piklik kõva metallitomp; ohjad; riik; kauge; kergelt, nõtkelt liikuda, tipsida; kurb; kükitada; elevant; ringi; härgade konksukujuline ais; tungida, tükkida; (raha, varandust) vägisi ära võtta; kohiseda, mühiseda; kaduda, kuluda; käärida, üles luua; järgida; vikati vars; laulda, ümiseda, kudrutada; loetleda; väärtuslik, tähtis; soolakala; ema vend; kiir; mõmiseda, pomiseda; kange; raske, karm, ebamugav; elada; säilitada; au; väike lill v laps; riided, rõivad; tirida, tõmmata; kõver puu; suhtlemisvahend; niin (floeem); nemad; kärmas, nobe; näuguda; unenägu; kutsuda; niriseda; kant, serv; öö; häda, raskus, pahandus; kimalane; himustada; sundus, kohustus, vajadus; käre; kõver; udar; komps, pamp; vend; käre; kõverus, kõverik; ägedus; vaks; narrida, mõnitada; liiges; maitselage, labane; selgineda (ilma kohta); soon; kirikuorganisatsioon; kirve nurgaga täket lõigata; ere, erk; sopp, kõnts; muster; pritsida; jõgi; lüüa (uimaseks, maha); taju(mine); keep, hõlst, vaip; nakata; tilder (Tringa); hauskar; kerge; kurbus; kolm; arvamus, tuju; sihvakas, sale; räimevõrk; tormata, kiiresti minna; varvas; panna, asetada; kunst; suu; uduvihm; mehe v isaslooma suguelundid; suur, lai; külmus; (muru)lauk; seade; vihiseda, vilksatada; kallistada, emmata, sülelda; regi, saan; kokku seotud paar saunavihtu; müksata, tõugata; sagida, ringi lasta; kloppida, tampida, taguda; selgitada; uks; varu; kumiseda; jalakas; katusehari; otsida; näpata; (lehe-, sule-, noa- jms) rood; õitseda (teravilja kohta); tokk; vits; lükata, tõugata; rääbis; küüs; äge, äkiline; nüri, tömp; jääsulp, lumesoga; juhtida; väsida, nõrkeda; kasu saada; jõud, tugevus; (väike) järv; vigastus, õnarus puul; rodu; tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub; lõimelõngu kangaspuudele panna; õrn; piit, leng; vahe(maa); isa; sooritada, teostada; keti lüli; küngas, kõrgendik; rappuda; pahupidi; kohmakas; kohuda; nooda teatud osavõrk; luuüdi; junn; millegagi täidetud; loojuda; vigastamata; materjal; tippida, lühikeste sammudega astuda; nohiseda, puhiseda, pomiseda; kael; mühiseda; (töö)riist, asi, vahend; noomida, tänitada; lodi, praam; vahend tohutöödeks; närida, järada; (lammast) pügada; nööritäis rõngleid; talgud; raas, kübe; vari, kuju; äsjane, vastne; parv, hulk; kärsatada; tangid, pihid, näpitsad; pöörane, hulljulge, ohjeldamatu; leos; inimesed, inimhulk; puterdada; sündida; rutt; kuld; lauge, libajas; laulda;