https://www.ester.ee/record=b1348158*est

Jõhvi ja Lüganuse khk regivärsid

Kõige varasemad (1882. a) Jõhvi khk regivärsid puuduvad andmebaasis , kuid on “Vanas Kandles” avaldatud.

Jõhvi päriskoha omanik Aleksander Reiska on värsid üleskirjutanud eesti keele päraselt.

Lüganuse laulus on Leipzigi ül võrdleva-keeleteaduse doktorikraadiga keeleteadlane Mihkel Veske märkinud diftonge ja vokaalharmooniat (aga ebajärjekindlalt).

Kui hoida hiirt * kohal, siis saab näha sama värsi erinevaid üleskirjutusi samast kihelkonnast.

Millised on erinevused enne 1890. a-t kogutud Lüganuse ja Jõhvi regivärsside keele vahel?

Jõhvi

Lüganuse

49. Haned kadunud (9. 163)

14. Haned kadunud + Suur tamm (1. 28)

Minu ella eidekene

andas muile muuda tööda,

sulasille suurta tööda –

mulle tööda õ*lbukesta.

5 Andas aned oidaseni*,

pardid paari pann*aseni,

luiged ära lugeda.

Aean* ma aned vesile,

kuldasiiva*d koppelije,

10 varvasjalad vainule.

Tuli kulli, kurja lindu,

tuli augi alta vetta –

aeas* mu aned vesilta,

kuldasiivad koppelista,

15 varvasjalad vainuja*lta.

Minu ella eidekene,

Ansi muile muida tüödä:

Sulaselle suurta tüödä,

Palgulisele parempa;

Mulle tüödä albukesta:

Ansi aned oidassenna,

Luiked lugedessenna,

Pardid paari pannessenna.

Ain mina aned vesile,

Lugin luiked laine'eie,

Varvasjalad vainiulle,

Kuldasiived koppelie.

Tuli augi alta vettä,

Pää musta muda siesta,

Ai minu aned vesilta,

Lugi luiked laine'esta,

Varvasjalad vainiulta,

Kuldasiivad koppelista.

Mina kodu ikk*edessa,

aladessa alla õue.

Küsiteleb eidekene,

targuteleb taadikene:

20 "Mis sa iked, tütar noori,

mis sa, ainuke, alatsed,

mis sa, viimik, veeretelled?"

"Tuli kulli, kurja lindu,

tuli augi alta vetta,

25 pea* musta muda seesta –

aeas* mu aned vesilta,

kuldasiivad koppelista,

varvasjalad vainulta!"

Mina itkedes kodoje,

Alevessa alle õuve.

Vasta eite, vasta taati,

Vasta nie vanad mõlemad:

"Midäs itked poiga nuori?"

Mina vasta vastajeli:

Minu ella eidekene

Ansid muile muuda tüödä

Sulaselle suurta tüödä,

Palgulisele parempa;

Mulle tüödä albukesta:

Ansid aned oidassenna,

Luiked lugedessenna,

Pardid paari pannessenna.

Ain mina aned vesile,

Lugin luiked laine'eie,

Varvasjalad vainiulle,

Kuldasiived koppelie.

Tuli augi alta vettä,

Pää musta muda siesta,

Ai minu aned vesilta,

Lugi luiked laine'esta,

Varvasjalad vainiulta,

Kuldasiivad koppelista.

Eite muistis, taati kostis:

30 "Ära ike, tütar vaene,

ära, ainuke, alatse!

Eit saadab orjad otsimaie,

lellepojad leidamaie,

tädipojad täädamaie!"

35 Mina kuulin, kostin vasta:

"Ei ori anije otsi!

Ori otsib kirvesvarsi,

tädipoeg nugipäida."

Läksin ise, neitsikene.

40 Leitsin kümme kündajada,

üheksa äästajada,

viisi vitsaleikajada,

kuusi karjakaitsejada.

Ei see kündaja küsinud,

45 äästaja ei teinud äälta,

vitsaleikaja vilistand,

karjakaitseja kõnelend.

Võtin kündajalt kübara,

äästajalta obuse,

50 noa vitsaleikajalta,

lehma karjakaitsejalta.

Siis see kündaja küsis,

äästaja tegi äälta,

vitsaleikaja vilistas,

55 karjakaitseja kõneles:

"Mis sa otsid, neitsikene?"

"Minu ella eidekene

andas muile muuda tööda,

sulastelle suurta tööda,

60 mulle tööda õlbukesta –

andas aned oidaseni,

pardid paari pannaseni,

luiged ära lugeda!

Tuli kulli, kurja lindu,

65 tuli augi alta vetta,

pea musta muda seesta –

aeas mu aned vesilta,

kuldasiivad koppelista,

varvasjalad vainulta.

70 Mina kodu ikkedessa,

aladessa alla õue.

Küsiteli eidekene,

targuteli taadikene."

Eite vasta vastajeli:

"Äla itke poiga nuori!

Tallid on tua tagaja.

Latterid on lauda iessa,

Tallis on tasased ruunad

Latteris on laugud ruunad.

Võtta alli allesa

Võtta kõrbi kõrvajasa

Musta muidu juoksemaie

"Sõida sinna alla õue,

75 kus see paistab pardisulge,

anesulge aljandeleb,

kuresulge kuu*maeli!"

Mulle juua toodaneksi –

pääl oli vetta, all oli verda,

omani* aneni verda.

SKS, Simm 59/63 (73) Lehtepea k. – J. Simm < A. Reiska < Kadri Mägi 1882,

Sõida sinne mõisa'aie,

Kus see paistub paavelsulgi,

Anesulgi aljendeli,

Kuresulgi kuumendeleb.

Sõidin sinne mõisa'aie

Kus see paistus paavelsulgi,

Anesulgi aljandelli,

Tuoli alle tuodanesse,

Patja pääle pandanesse

Eneni ane-sulista;

Tuvvi mulle süiessenna*

Eneni ane lihake;

Tuodi mulle juuessenna

Eneni ane vereke.

Vei mina vere vainiulle,

Valin suure saare alle,

Säält sie kasvi suuri tammi,

5.Suur tamm (1. 30)

Tamm oli suurta Tartumaal –

tamm oli suuri, latv oli laia,

tamm tahi tõus*ta taevaeie,

oksad pilvese* pugeda.

5 Võtsin tamme raiujada,

puu pitka lühendajada.

Läksin linna, sain ma Narva –

uue linna uulitsalle,

vana linna vainule.

10 Leidsin oma vennakese

õbedada õstemasta,

vaskie vahetamasta,

kuldie lunastamasta.

“Minu veike vennakene,

15 kelle sa õbeda õstad,

kelle sa vaske vahetad,

kelle sa kulda lunastad?”

“Kelle muile, mu õeke,

kelle muile, kui sinule.

20 Poolest sulle, poolest mulle,

poolest poolele õele,

poolest minu vennale.”

Suuri tammi, laia latva

Tamm õli suuri, tamm õli saari,

Tamm oli üheksatahune,

Kaheksama kandiline,

Tamm tahi tuissa taiva'aie

Õksad pilveje pugeda

Õtsin tamme raiujuida

Puu pitkä lühendajuida

Leisin velje linnastani

Õbedida ostemasta

Kuldija kulutamasta

Vaskija vahestamasta

“Minu veike vennakene,

tule tamme raiuma,

25 puud pitka lühendama!

Tammest saad sina tarbepuida,

tüvist saad sina tünderida,

õtsast õllepoolikuida,

vahes*t viinavaatisida,

30 ladvast lapsekätkei*da.”

Mina velje palve'elle:

Minu ella veljekene

Tule tamme raiumaie

Puud pitkä lühendamaie

Tamm tahab tuissa taiva'aie

Õksad pilveje pugeda

Säält saab tuba viie velje

Kammeri kahe kälisse

Tüvist saane*b tünderida

Latvast lapsekätkisida

Vahelt viinavaatisida

Otsast õllepuolikuida

Mis säält langeb liiga laastu

Säält saab pappi laululauda

Luukari luetuslauda

Kerik-erra kirjalauda.

SKS, Simm 45/6 (66) Lehtepäh. – A. Reiska < Kadri Mägi 1882, saadud 1903.

Veske kad., 61/2 (8) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Weske (1875)

K. Krohni ärakiri 1883.

Ära veeri tähti! Loe sõnu!

seal mul juua tuodanesse

H II 1, 390/4 (548) Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. – M. Ostrov, O. Kallas < Mari Räbin 1888

juua mulle toodanesi

H II 37, 346/7 (13) Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. – T. Wiedemann < Mari Rebin 1892

juua mulle toodanessi

E 8735/8 (25) Jõhvi khk. – J. Seland 1893.

Mulle juua toodaneksi

SKS, Simm 59/63 (73) Jõhvi khk. Lehtepea k. – J. Simm < A. Reiska < Kadri Mägi 1882

toodi mulle juuessanna

H II 8, 744 (4) Jõhvi khk. – J. Petrowitsch 1889

Niisiis:

Tuleb taas tõdeda, et ei saa regivärssi paberilt maha lugeda ilma kohalikku keelt ega laulupärimust oskamata. See ei ole kaasasündinud oskus. Me saame ainult oletada, mida rahvaluulekogujatele tegelikult lauldi.

Vanimate Lüganuse ja Jõhvi kihelkonna värsside vaheline keeleline erinevus on väiksem kui Jõhvi kihelkonnast kogutud sama värsi erinevate üleskirjutuste vaheline erinevus.