Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
ka
(põhja-Eesti: koa, kua; Võro Sangaste: kaʔ; Jämäjä & länne-Eesti: ko) (sulaneb ühte ielimise vai järgimise sõnaga; sagedaste asennetav gi-liitega)Eesti: samuti, ühtlasi, ühes
Viro-Nigola
siis `panna `malgad `piale `kuhjale. viis `pandi ja kaheksa ka `pandi
Lügänüse
üvä `õhtat! (vastus:) `teile ka
tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis
`kaura jahud - -, `kuoki ka tehässe. `sõeluti lesemed `vällä. `niskesed õhukesed `kuogid `tehti
minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle
kodo`kitsidel on emä`kitsidel on ka mõnel `sarved
`englistina on ka tümä `võitu
(äiakas, nisulill, kulitsimmed) kulitsad `üeldasse ka `kauraläll, `õiled on kulitsal nagu `ruosakad
äiakas kulitsad `üeldasse ka `kauraläll
minu emä ka `lälläpää perest (hele käharpea)
jõi (joi) `linna`kaivust vett (käis ükskord linnas) tahi ka isändä`muodu `õlla
`kanga `jalgadel on ka penk, `istupenk
`külma `ilmaga on tuad ka `külmad
vikkastile panevad ka lappi `pääle
kui lina `västrik tuleb keväde lagedalle, siis tuleb kurg ka
(õhuke kõrge lehetaoline hari) kanal ja kukkel ka on leht ari, õhukene ja `kõrge
kivi `nuolikast `kutsuti siin puol ka. kirilä `kitsed `kutsutta kivi `nuolikust
(juut: om. `juudi = okslikest puudest kolmnurkne alus vilja, heinte jne kuivatamiseks, kärbis) `õtrad `pannasse vahel `juudi `ümber ka. `einä `juudid Jõhvi
kui sa raha ei taha aga kas sa siis `leiba ka ei taha vai
Vaivaro
`ilma on mogomaine `tuuline ja `tormine ja lund sadas ka viel
Eesti: isegi, koguni
Vaivaro
aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja [lõhe eest]
Eesti: ikka, siiski, ometi
Viro-Nigola
ulk inimisi oli [talgul] ja pidi ka `süia olema ja pidi ka `viina olema
Lügänüse
neil õli sugu vähäkene süüd ka
Vaivaro
`viemö `oige rüsäd `arvast `maale ka `kuivama
no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo
Eesti: sugugi, hoopiski
Lügänüse
[lennuk] ei mend `kõrgelt ka, madalalt läks
Vaivaro
`eiga tädä‿s ka nda `paljo ka old, et viel `naisile `anneti
kinnitab ielimist vai järgimist lause-õsa
küsümüss, hüüdämine
Vaivarotere ka `kaimas
KihilKunna
said sa sεεlt pari ka
Muhu
kas ta oo koa kaela `kandaja veel või oo ta vana
Vikala
kas saite ka tänäbu koa küene täis
Palamusse
mis ni̬i̬d vanad vanamed ko `rääkisid
ebä-määräine, ebälev nõuvustumine
Martina
[kas seal oli `marju koa?] oli ikke koa
Järvä-Jaani
[kas puĺl on `kasvand?] puĺl on ka loomakene juba küll; ja sie oli ise ia rohi kua
Türi
meil siin ikke on `iiri koa
KõdaVere
eks ta õle alb kua
kinnitab süülistämist, paha-mield, halveksumist ...
Hanila
tä kua kedagi tiab
Kose
mis sa koa oled!
Jüri
oled koa va töĺpsaba
Järvä-Madisse
ei sa kua sua üksi `toime
Koiru
ei soa koa ühek̀ora sinu `tahtmene täis
muud
Vaivaro
ommete ka olivad rahvas. ei `kaaluda `oskand
Jämäjä
anna käppa ko
Kärlä
nad `kutsusid mind `seltsi ka
Saare-Jaani
lääberdab koa edatsi natuke
Pöide
küll oodeti ikka koa, ometi ta tuli `viimaks `koose; Ma tee siis natukse `toari koa
Emmaste
see on aga ka ete kina
Vigala
need jalad köi koa änam
Risti
mina tea koa kui kaua
lõune-KuusSalo
pienikene `õmblus - - pidi `jälle akkama `õeruma kua ja
Veike-Maarja
no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne kui sa said [kangaga] lõpule
KõdaVere
tuli Liänä minuda kua `vaatama
Kolga-Jaani
`peigme emäle `ańti nisa·mmati ka - - tekk ja säŕk
Lügänüse
(surmajärgne asukoht) palu jumala, siis saad ka üvä `eŋŋe aset (öeld surijale)
neid on ka küll, kie on sene paha `eŋŋe `aisu peräst jäänd vanast `tütrikust. paha `eŋŋe ais suus
näss sie on ka `ninda iseeneses, ei `raatsi `tõisele midagi `anda
(on teadmata) kie jumal sedä tiab, on ka `õige sie vai on vale midä nie `räägivad
`jõudu ka juttule
nüüd on `kallis `jõulu aig, sedä piäb ka pühitsemmä
õlen ka `kange `kaardi`mäŋŋu mies
(kallistama) ärä esimisele `vastatulijale ka `kaela (kaula) `lange
`anna ka `kiele`märga (jook) `mulle nattukese kielt `kastada
`tarvis ka `kirjule `süia `andada
mene `vällä ka `rohto `kitkemäie. kabustad tahavad `kitkedä
isa suri meil `nuoreld `vällä, õli ka `kopsu`aige
abe on `kossis kui on ka `lahti sugematta ja sasis
(kottide veokäru veskis) kotti `vankriga viab `mölder `kottisi kolo `juure, ka kaks rattast all
poiss pani ka sene (liha) `suitsemma, aga sie'i kukkund iast `vällä
midä sie `kördimagu ka tieb (teab)
`vilja mõõt on ka `leisik
`liiva `annus tuleb `sulle ka järele
`luomal ajavad vahel muhud üles, sie `luetasse siis ikke ka `aigus
lähän ka lõbustamma ja `vahtima, `tuska jahotamma
(maadligi olevast vikatiterast) maa teräl lüöb madalast samble latvad ka ärä
tie nüüd ia kuhi et jääb ka üva magu et võib vihma varju menna. kui kuhjal on üva magu (jämedam, kummis osa) siis vesi ei mäända kuhja
massindatud piimä läksin valasin ka viel neile (põrsastele) ette
Jõhvi
rehetua ies oli ka esik
(esutama (-o-)= end esikohale paigutama) essotab `ennast kah `sinna ritta
eks sie (leib) õle ka imeldund ja jäänd erä`kuorde
õlen ma ka `jonnaka nähänd
(näre = alla 2m noor puu) kadaka närä ei `kasvand `suuremast ka ja `vällä ka ei `kuivand, õli `niisikene pisike `nässäkas
`vahtis ka sääl abe kikkis
`kuera kettil on ka klõppats (-i = keti põrk)
`põllutüöd võib ka üle `koera `selja teha (lohakalt)
meil käib ka kõhalik ajaleht
`meie `metsast võib `leidada `kõllaseid `kruustisi, aga `kaugemal `metsas on ka `musti `kruustisi (söögiseen, riisikas; Vene: груздь)
`selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada. kolm vai neli `laadat õli `aastas
on ka üks lirakas (vilets, hõre riie), mis sie piab ka
(menstruatsioonist) üelda (naljaga) ka maaldrid mul ei õle maaldrisi
põhja-Iisaku
nied `püksid on ka vanad idud juba
isakuer piab ka iad `tõugu olema
kui `värskest `piimast `kiedeti `kalberi (ternespiimatoit), siis `üöldi seda ka `värskest suppist. `meie `lapsed `süävad ia `mielega `kalberit
(keguma: kegun = ennast parajale paigale upitama) näh, `talleke kegund kah `ennast kivi `piale `suendama
`aĺlitus pidada ka `kihvtine olema
`küündrust (kiindrus, lõune-Iisaku: `küünruśs = must värv) `tehti ka ise tat́tnina `tahmast. seda segati `värnitsaga, `saadi `musta `värvi
(elav, vilgas) `kirgas luom `üeldasse `nuorest `luomast `rohkem, `lapsest võib ka `üelda
kas pueg tuleb pühadest (Eesti: pühadeks) ka `linnast kodu`maile
koer ei sallinud ka seda kolurit (hulkujat) [looma]
sai seda pikka `kuolitied ka jala `pańtsida
kruoks`lehte `pańdi ka `veikemate `aavade `piale
`lapsel `olgu ka ikke oma kuluraha
võta `niine`kildu ka `kaasa, `kuuritsat (käsitsi veetav madalveepüünis) parandata
(käopuuk) käopung pueb inimesele ja ka `luamale naha `alle ja imeb verd, `perse jäeb `välja
`kääbusk (-i kängus, väikesekasvuline) oli `teistest `väiksem loom, inime võis ka `olla
siis saan mina ka - - `lillakas `pruuni `lõnga
kui kasukas oli punase rebase nahast, siis võis ka `üelda `linnunahast (metslooma nahk)
(loovõtja, heinaline) `luolisest `kõlbas ka `veikema ramuga inime
sina läind ka ia eluga näust lõkkendama
linu võib ka maalikku panna sie on ninda et linu vette ei pandagi kükkitatasse kohe maa piale laiali
No comments:
Post a Comment