Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
vai
side-sõna
samastav
Lüganuse
siis `ennevanast õli inimistel ikke `niske `jusku sie `nõidus vai vana`aigane `ennustus
tämä on ise `muodi inimine, vai ise tabane
meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe
lõng on sükkäräs vai `krüssis
(kõigest väest, innukalt) `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstama
(pesu-pali) pesopesemise jäust õli - - `kolmajalg vai lahantka
(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält
punase lappiline vai pläkkiline on [ihu], kui on `lieted
tuttabe vai lipsabe, kel õli pisike abe siin `lõuva `õtsas
`lullima vai ikkema [öeldi] `laste `kõhta
(Alnus glutinosa) must lepp vai sanglepp, sie `kasvab `suurest, `sellest saab `palki ja `laudu `lõigati. (Alnus incana) `valge lepp ei `kasva sitt `kuigi `suurest, `kuivab `vällä
`värski `räimi `pannasse `leivä `sisse, sie on kala kakk vai `piirakas. kalajahu tehässe, kalad `kuivadetta ja javadetta
Jõhvi
`räägid vai ära `räägi, senel on `ninda kõva süda
kes ei saand `tüäga akkama, [öeldi] et kääd on `kompäras, `kohmus vai `kanged
kääd on `kömpäras (konksus), `kohmus vai `kanged
`lahjad õlid `kirstu sies, üäldi `pruudikirst vai `lahjakirst
põhja-Iisaku
`erne`aasa tońt (hernehirmutis) vai `ernetońt - - sie tońt pidi ka `lapsi `iemale peletama
võrdelev
Lüganuse
obone `ellitab `kaula vai `pihtu vai `turja pääl, kui `katki on
tuli kaks kuud vai kolm `ennemb
kas `vanker `rautada, `atrale sahk uus teha vai rie`rauvutus, iga `asja iest `andis ta (peremees) eritasu (eraldi tasu sepale iga uue töö eest aasta jooksul)
lähäb õts `katki vai `jätkäd, sis tuleb tehä `kangurisõlm
kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas
sel (naisel) õli üks suur `riide vai `sielik ja sie õli `kõiki `saapa labu ja `kõiki kolokuid (kolusid) täis
`kougib õle`kõrrega vai tikkuga sedä `prahti `august `vällä
`kassi vai `kuera kröni `üeldi ka, kui `kondid `püsti
siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha
õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas (seks). lähäb laseb `preilida tagasi
suled vai `karbemed (ebemed) `pannasse `matratsi `sisse
(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi
Jõhvi
`erne `aasale vai `aasa `juure `pańdi `erne tońt
kahe pihu vahel `lüädi [vurrkann] `kieruma (pöörlema) siis käis `riŋgi `laual vai põrandal
kui `miski nüri asi `tõmmab vai livestad, `tõmmab naha `killendama
`leiti `undi vai karu `jäljäd - - [jahimehed] tegid lume `sisse `jäljäd, `kreisisid `sisse [looma]
kes alati juab, kas vai oma `püksid jalast `vällä, sie on lakkekrants
kel `naine vai mies õli `surrud, sie õli lesk, aga kes lahus elas, sie `üäldi suremata lesk
sua `einamitel on `niisikesi `aukusid ja `loismasid (madal, vesine koht) kas siis lageda pääl vai igavise rägä sies
pühäbä `õhta suvel õli siis lihaga supp kas `erne, vai ua vai `läätsä supp
majaka vitsad kasvavad niiskedel einamadel vai lodus neil on lillakad õied
põhja-Iisaku
äel akkab krõbisema kui inime `külmetab vai nuttab
lesänkal võis `istuda vai pikkali `olla. `külmaga on ia läsenkal lesida
`kummalgi `paslil oli kaks `kõrva (aas, silmus) kahel puol, `kõrvad olivad `nüörist vai `rihmast. `kamassi `kõrvad
(mängukäru) `mängukärr, `aaraklise keppi `otsa `kinnitati kettas vai rattas
`vankri `külled `võisivad `olla kas redelid vai `lauvad
kasinkad (kolmnurkne pitsiline või mustriline pearätt) `kantsime kas tanu vai pavoi·niku vai pot́t`mütsi pial. `siidine kasinka `maksis kolm `rupla
küsüv (kas vai)
Lüganuse
`juudas tädä tiab kas tuleb vai ei tule
sinä igävene jättis, kas `juomisega vai `muidu üle `eitand
ei tiä kas tuleb vai ei tule
kas kull vai `nummer
`lieri`kasti sies õlivad kas `riided vai `süögikraam, mul õli klatt`kaanega `lierikast
no küll õli `lehkimist, kas `einamaal vai rukki `leiku ajal
`leivatego on kääs mul, kas tõist viel saan vai en saa
igatahes pidi menemä `vuori, kas sadas `vihma vai tuli `lontso
(maa hindaja) maa mekkijä käis maa põhja pruovimas kas on ia maa vai alb katsus maa väärdust
kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapihust vai lambanahast
põhja-Iisaku
tia, kas ta `oiab ise neid siĺmi `ninda `kiśsis vai on ta `luodud kuhe nisukeste `kiśsis `silmadega
liialdav (kas vai)
Lüganuse
`tõmmas `süöki läkkäkõri (hingekõri), ajas läkkästama, kas vai sureb kõhe
kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet
emä, isä kisuvad vai nahast `väljä, aga tüttart `tüöle ei pane
(kurt) [päris] `kõrvitu, kisenda vai kõri `lõhki
`aiguta vai `lõua luud `paigast `vällä
Jõhvi
ei sie kadekops `sulle `anna, `õlgu sul vai `surma ädä
sõnast `alle ei `anna, minuperast kas vai kõripite kokku
kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest (peksa andma)
põhja-Iisaku
`oia sina oma saladust - - kas vai `seitsme lukku taga
`katsus `aina vara kokku ajada, kuda aga sai, kas vai `luuva ja labidaga
`ahne_ku kurat `teine, `kraapaks igalt puolt omale kas vai `luuva ja labidaga
(lähetus g -e = ablas, täitmatu, ahnepäits ~ KuusSalo: lähüdü) `selle lähetuselle `anna vai `kümme `krunti kätte, tämal ikke vähe
lüö vai maha, `inge taga mul koppika `rohkemb ei ole
lüö kas vai maha vai `räegi `iaga täma tieb ikke oma`muodi
(sõrmedest) küll sai `kraabitud, kas vai `küüned verel, ei tüö `otsa lõppend
mitte ei `jõuva, kisu vai tükkidest (tööd rabades)
pane palit vai `kleidi`nõelaga (haaknõel) `kinni
vastandav (kas vai)
põhja-Iisaku
(kiviveovankri) klopprattad `leigati kas `plaagast välja vai enamast `tehti kõvast lehtpuu pakkust
tõine lause-pool jääb ütelemätä
Lüganuse
(kindakiri) lume`rätsäka sai tehä paremmad `kindad, kuhugi `mennä vai
Jõhvi
kadalad `silmäd, nied on `niiskesed kas `aiglased vai
põlastav (kas sie on mõni asi vai)
Lüganuse
sie maa vai asi siin, `puhta `liivasuss - - liiv kõhe suhises `atra ies
Jõhvi
(väikest kasvu mees) mies vai asi, üks `kirve`keitaja on
põhja-Iisaku
vahi ligundid, vai täma ka kippub `asjamehest
vahi `koiberdust (pikajalgne lodev inimene) vai täma valitseb viel tüöd
kuer vai asi - - `augu ei kedagi, sie ole kaht koppikagi väert
ah mies vai asi, on üks pisike `taadikribul
mis minust vanast `kuivand `kannust (vanast inimesest) enamb abi vai `asja
õletav (ehk kui = äkki, võib õlla: Vadja: vai = kas)
Jõhvi
vahest tuleb nagu suppi imu, vai tied (Eesti: tead), `suuta `kuivildi (kuiva toiduga) ka ei taha `õlla
põhja-Iisaku
`paĺju `lapsi peres vai sie kõhumure siis piavalu ei tie
`Liiva`annus jo `uatab, vai mina `ilma`sambast jäen
mina saa tast aru, on `jusku vähe `lollakas vai mis
eba-kindel
Lüganuse
`Tallina puol vai kus `räägivad sedä `kehvli, meil on ikke lietselg siin
tõi ia `korvilise `sieni vai `marju `metsäst
`Püssis õli `laua`vaprik, `veski vai kuda se tuleb `üöllä
Jõhvi
no siis õlin juo `aastat kakstõist vai nii
põhja-Iisaku
ega_s sie koppika pial (rahapalgast) elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi
No comments:
Post a Comment