joo joba

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


kui ei `engä, siis ei põle jo

kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld

joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele

mets on kuletund juo

juo siin esikus (verandal) külm magada

juo `ennemb (ennist) sai senest `räägitud

ma `ennest (hiljuti) sein juo

`lapsel juo igeõts `valge, ku akkavad `ambad tulema - - igemme`õtsa sai `pehme lappiga `tuhrada

`remble puu kui on maas juo mädänend, siis sie `iilgab nagu tuli ussid

(surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl

`silmad juo (nutt) `itku `turvil

minul juo `ammu `iugas [kõht näljast]

kui õlid juo õled kõik ärä `võetud noh siis `jälle ivasivad (odraohteid kõrvaldama) sedä [odra]pahmast

`kõsja`viinad on juo `juodud

juba sie `eitas `enge

sedä ei `jõua juo `kuigi pali `niitada

vana `jäärä jo (ütleb tüdruk täiskasvanud poisist)

`kuolis mõni poiss ka õli juo ku kaakjalg (norija, tülitseja), `torkis `tõisi

`kaalu nui on jo `kaalu `küljes, `kaalu `pannasse jo `nuiast edesi

jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo

vesi juo `kaivukünäs `kahletand

nää, midä nied `aastad `tievad, juo sina ka kakkuselg (küürakas)

tulevad kalalt `vällä juo

kenele juo kanapää (piiratud mõistusega) `üölasse, sis sie on rumal

siep on `kaŋŋund (hanguma) juo

juo laseme `kandid ka `pääle

pere`naisel on `villa `karsimine `valmis jo

(veski hammasratta võll) ketr `värten `veskidel, `enne õlid `puused, nüüd on juo `malmist valetud

vanal mehel juo `kella `karva`vetru `katki

`talleksed `akkavad juo `kepsotamma

`anneti juo `kihlad (peiu kingitused ja käsiraha mõrsjale) kätte

kattab maa `kinni juo õrass

`kaurad akkavad juo [valmides] `kirjust menemä

jo `klõmpsib vähä `õue vahet

sie puu akkab mädänemmä, kobiseb juo

juo sie kodib `mennä

kui `einad juo `kaunis kribedad, akkedi kokko `riisumaie

juo sie on `kondoramb (tugev, terve)

`kopsib (lonkab) ka juo `tulla oma vigase jalaga

vana puu juo lähäb `korpa (kärna) kuor

mõnel `nuorel ka juo `silmalau pääl kott

jää kribemed (kirme, õhuke kord) juo vie pääl

linad on juo `kuivad ja `kuprad ka krobisevad

`viinatorud ku õlid joba `sõisaned ajamatta, võttasid `krinspani (vaserooste vaskvitriol ) `pääle

nüüd `konnad jo on kudend `välla

vana lagund ütt, sarikad juo `sisse kukkuned

tegema sie kukkur on jo `välla `kullatu

`paugud akkavad jo `jälle kumamaje

sie piim juo `kurnab last - - laps tahab ikke noh ikkegi midägi muud

tema viha on jo `välla `kustund, `lähma nüüd temaga `rääkima

sene inimese elo on jo `välla `kustund

maja on jo `välla `kussudettu, enamb ei põle

on üks vana kõbu (tudi, kõbi) juo

[vesi] juo ärä `kõhletand (kirmetama)

laps akkab juo `kõndimaie

(maapinnast) `pilved `kerkiväd juo `kõrgemalle

mittu `kraadi jo läheb `kõrgemalle palavus

laps on jo `põlve `kõrguss (kõrgune)

mesilased jo `tievad seda `kärri

(kavatsema) `kärgib akkada sadamaie, on `pilves juo ja uherdab `vihma

`männi `kärrid, midä `menned ka juo `kärri‿säl suo‿päl (kipra)

sene käsi`üövliga `üöveldetta `ämbrisi ja püttisi, egä neid ei saa jo `suure `üövliga `üöveldada

`kapsad `käärivad juo piad

`naine `arvas et tuleb juo `kestri `erra

siis tuba saab `suojast, kui ahi jo küdend saab

`septembril akkab juo vesi `külmetamma (külmuma, jäätuma, tahkuma)

ega inimest jo vägise saa `panna `kütke, ku on midagi süüd tehnd

põrand on jo `küüritu

roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada

kui pulm akkas juo lõppema, siis `tassiti sie `kinda ja sukkakott lagedalle

lahu puu, mend juo lahust

vesi viis juo peris `laŋŋetuse `pääle

kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma

mets on lehest siis jo `välläs (raagus)

väärt `asja iest `andasse juo `kolmandik

`leivä ahi - - on juo süsil, akka `kärmest `leibä `vaalimaie

(Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis

kui linad on jo `välla kisutu, siis läheb obone `sinne `pääle `süöma

`este `läksivad `linna, `ummis`ke‡‡ad jalas, rättik pääs, iest `sõlmes, kui tagasi tulid, sis [olid] juo `linna`vurhvi

juo sa lohotasid (lahistama) `jälle `alle `kussa, pisika `piiga

jo akkab `välläs `loistomaie (sulama, soojenema, pehmenema)

`päike juo `loisotab (sulatama), akkab `metsidest `loisotamma

`lomberdab juo `käiä, jalg saab `tervest

(lonkama) `londerdab juo `käiä, jalad õlid `aiged `tõisel

juo sie lorikappukas (lobamokk) tuleb `jälle, ärä lase `sisse sedä lorikappuka

kana on juo ludukalli, ei sest saa `asja, on `aige

(reumavalu) luu valu, tämä on juo kole

`vankri lõgin juo `kostab `iemald

kerikumies läks `kellä `lüömä, õppetaja akkab juo tulemaie

`õtra lüöb verele - - akkab juo `küpsenemmä

`paisetus lüöb `alle juo

`aigus lüöb juo `kontidest `vällä

maast madalast akkasin jo rasked tüöd tegemaie


Jõhvi


vot minu ema nüüd `rääkis seda lugu ja mina õlin jua siis ka `kaunis vana jäss

jo `meie `kaivus vesi (lehm tuli lüpsma)

sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka

kui `mõisa`ärra tuli, siis sa pidid juo `mütsi piast ärä võttama ja `kummardama

sina oled ka jua `kössi `tõmmand


põhja-Iisaku


`naisel on jo kana aru

juo sie on `jõudand `müöda küla `kella `lüömas `käia

`Antun `kiitas poja jo `Narvas olema

`viinapudel on jo `alle klugistatud

pesu lapperdand küll `tuule käes, sest lapperdusest nüüd jo küll kuiv

talle ei akka jo `selga kedagi


Vaivaro


laps aja jo jalale (jalgadele, püsti)

saab jo küll siu `kaagatusest (tüütu jutt, loba)

vesi on jo `kahles

se on jo `toise mehe `kallistettu

siä oled jo vana `kampur `jalga

`tarvis `osta uus sedolga, vana jo räbälä, `katkinaine

lina `kieros (heina-, linahunnik) jo `pello pääl

tama oli `aige, nüid on jo `kergemb

[lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu, ku `kergidäd rüsä üless

jo lund kiherdä sada

potti kihistä, jo akka `kiemä

`vilja`taimed jo `tärkavad, vili `kirgastab

kerikolised jo tulevad

`Jaanil on jo `kitsikko kääs

pühä`päivä `uomigol `pulmalised `tuldi jo kokko

tämä `kossu jo

suu ja kääd on juo kaik `krimpsus

roho on jo `oige `kuivakaine

kukke on jo kanule mies

`ruosi on kugetand jo

`lälläd juo kugetavad

(rangis jalgadega) kover`jalga jo tule `siiap̀ole

`tuoli akka jo kägisemma

jo tuled taas `leivä `kähmäkä kääs

`Lieno on jo `käimä pääl (rase)

(viljadest) rugi jo `küpse

lihavottest juo `läksidki talo, `karjast

juo lume `räntsä sada (vihmasegune lumi, lörts)