möödä mööde

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tiel on juhi, siis `juhtide `müödä (teetähis, -viit) lähäb

kui tuleb `vaine `siia siis `annan `talle `jõudu `müöda (vastavalt majanduslikele võimalustele)

kalastamise aig on `müödä, nüüd ei `maksa `mennägi kalale

paar `tundi õli `ommiku `karja (väljalaskmise) ajast `müödä

nüüd lõppes `einätüö `vällä, `kõrda `müödä (järgmiseks) tuleb `lõikus

läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi

midä tämäst perida on, kui tämä `müödä (surnud) on

sie (korjus) `aiseb `nõnda `kurjast, et mitte ei `julge sest `müöda `menna

`pannasse `varvad `püsti [suhkruhernesse] sis `erne vars ajab üles sene `varba `müöda

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (tilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

(juuni) vana jaan `müödä, `ongi suvi ilu `õtsas

nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

`suonikud `juoksevad jõkke

kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele

näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä

`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe pidi ikke `väljäl õlemaje

sie tüö on `lapse jõu kõhane, on tämä `konti `müödä

ku külä kuer käib `õuesi `müödä `õtsimas, mis kätte saab, `ütlevad et kolar kuer

lähäb üht `santi tied `müödä, `kolgotab (rappudes) obosega `mennä, ei jõle üvä tie, `luobib `siiä ja `sinne

midä sa `kolkad (nuuskima) `seinä `ääri `müödä, `kolkab ja vahib midä kätte saab

`naistraval `ninda `kaua kui sie `sarja asi on `müödä, siis on kurn (munasari) `kinni, siis enämb ei saa [lapsi]

kui pime on siis tuleb jo kätt `müöda (käsikaudu, kobamisi) `katsoda kus nüüd õled

[ta] pidi neli last `järgi `müödä `lieritamma

`nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet
`niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi (lamedat kivi mööda vee pinda viskama)
et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes

(lutsukivi) `lesti kived, õhukesed, `miskä `viskab vett müödä

libedik (nälkjas) `liigub maa`pinda `müödä, libe jälg järäl

nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

`mustlased - - käisiväd `müödä külä, tahivad `saada livastust, kuard

(sõita loksuma) `loksotab vähe `aaval tied `müödä

maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka

tämä on jo `ninda pikkaldane, käib ja tieb `aiga`müödä, luderikku (pikaldane loru) `muodi `kõnnib

mis sa `luitad (uitama, lonkima) `ninda `aiga `müödä, kui `kärmest et lähä

va loderik `kõnnib aga `lõŋŋa-`lõŋŋa `müödä `õue


Jõhvi


ei lähe `müede `ühtki pidu `ilma `kismata

no tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas

`lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `eina `soadud

`teie `ulguta `ilma `müöda (kodust kaugel)

`müäda `käivad siit, juba mõni ta siit ikke `ingas (näppama, varastama)

sinagi rönisid kaba `müöda minu `juure lakka

arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti

sain paar `kõrda `sähmäda `müädä `kintu

`ennevanane `rahvas `ütläs `neie `tütrikute `kõhta lehutus, kes `poistega muud ei `tehned kui `klaaberdasivad `müädä külä

kes `poistega muud ei `tehned kui `klaaberdasivad `müädä külä, nied `üäldi siis lehutused

sie on ikke kolari `kassi muad `müädä `laudude `ulkuda

`mutku kolab `müödä külä ja tieb oma `krutskid

mina ku `läksin `külvi`rinnaga (3–5 sammu laiune riba, kuhu külvati) üle `väljä, sis tulin tagasi, seda sama äärt `müödä ja akkasin `jällä siit `õtsast `päälä

tämä aga `laagerdaks vade `müädä `ilma `ringi

libas `kallas ei õle `ninda äkkiline, lähäb pikka `müäda

mis sa `õmmete `lõõdad (aelema) `müädä `ilma, kui sa kodu ei `määrä `õlla


põhja-Iisaku


kui `sellele kedagi `ingad, siis eliseb [jutt] `varsti kui kell `müöda küla

on `teine `kange `teiste `piale `müöda küla `tühja juttusi elistama

`ketra oli `suonega rattas, üks vokkinüör `juoksis `ketra suont `müöda ja `tõmmas lühi `kierlema

`liigub `teine `vaevaselt ja pikka`müöda küll `jusku `varju`mõetaja ikke `kompsti ja `kompsti

`raske `krańni mehega elada, muudku `kraabib luud pihus `müöda `nurki ja toriseb

nigu kaśs läheb `müöda puud kribinal ülesse

`räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda

suur poiss juba, sie võiks jo kedagi teha, mis ta niisama `müöda küla `küöberdab

tämast `juokseb kõik nigu `müöda `külgi maha

`mustlastel ia `kerge, üö `müöda, panevad obused ette ja `lähvad kogu `lamuo·riga menema

`armastab küla `müöda juttu lariseda, küll maast küll `ilmast

küll on lattatara, `aina `siegab `müöda küla ja `latrab


Vaivaro


esi `müödä `külvedä

ülimäine [mees] `lasko siis `nuora `müödä `itsedä `alle [kuhja otsast]

mäne sedä `jalga tied (jalgrada) `müödä edesi

ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma

saba `juokso müöd‿maad ja kahiso

s‿tulid [merelt] `randa `müödä `kaldaalust, [meri] `vaikine `nindagu `tiiki

kuja (karja vm tänav) `müödä tuli `karja `vällä ja läks mere `puole

vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä

mäne külävahe tied `müödä

`laisuta `müödä `küllä

mie `läksin `lausa vett `müödä

(libu, lipakas) libasko `ulku `uulitsa `müödä

mie mänin ligast tied `müödä

`lüpsü `aiga on `müödä

siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]

majad on tehtü kaik tie äärt müödä