tõine-kõrd kõrrute kõrdusivad

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kierän `püksid `kaksi`kõrrute, et ei lähe `märjäst

ülimises `õtsas õli pläkk `kaksi`kõrrute `kieretud

terä lähäb juo `kaksi`kõrrute, kui üle `liia `käiäd

rukki `reie `pekseti ka, kahekeste `kõrda ja, `tõise `varta õli üleval, `tõise `varta all

kase tohol kui `lahti on `päälimine kõrd siis `elbendab (tuules lipendama) pääl

(kaks korda, kahel korral) kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni

ühe `kõrra jääb jutt `kinni (pidurdunud, lakanud)

(harva, harukorral) `arva `kõrda käis meil

`arva `kõrda tuleb ette sie asi

kaks `kõrda võtta suppi, ühe `kõrra `ammusta `leibä (öeld, kui toitu on napilt)

sel `kõrral ~ sie kõrd ma ei saa `tulla, tulen `tõine kõrd

mittu kõrd tuleb idendada

[poiss] plikkale õli kruvind. mittu `kõrda taha kruvitud

mene mittu`kümmend kõrd käi nüüd `õvve ja `küögi vahet, igakõrd `jõvvab siis neid `kummikuid `kiskuda

`muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneni

kahe `kõrdase `innaga müüs, egä sie luom sedä väärt ei õle

kahe `kõrdased `aknad on ies

`õtrad on kahe`kõrdased (vilets), kui keväde `vihma ei tule

ku pruut õli kahe`kõrdane (rase), sis kaks `põlle ette `laulatusel, ühägä ei `tõhtind
kahe`kõrdast ühä `põllega ei `lastu

(igakord) igä kõrd ei `kuulu `kella

(kihlama minek) kirikuõpetaja juurde esimist kõrd siis nägi [pruut peigmeest], kui `mendi juo `kõsja`reisi

(kiriklikult abielu sõlmima) `kuuludetti kolm `kõrda, kolm pühä, siis õli `laulatamine

(abiellujate nimesid kirikus teatavaks tegema) kolm `kõrda `kuuludetti `kerikus, siis tulivad `pulmad

kui `issame `lapsele `anneti sukka paar kätte, siis pidi `pengi pääl - - üppämä kolm `kõrda ja `üüdämä `aituma

sie õli sel `kõrral sie kava muod kui minu isä võttas `naise

vend `kõrraga ei `jõudand `maksa

`naaburi poiss on üks `jäärä (kangekaelne, isemeelne) poiss, üttel ühe kõrra, et ei lähägi enämb `kuoli ega `mendki

kakkerdab ku kana takkus, tule juo `kõrra, midä sa kakkerdad

senega akkasid mõnikõrd nagu `armuonikku `mängimaie, võttasid `kinni ühest `õtsast ja `tõisest `õtsast

(kõnevõimest) vähäse juttuga nagu minagi – võttan `viina, siis `kiele`paulad `pääseväd `lahti, egä siis `tõinekõrd ei õle suu ies `varju ka, midä `sülge `suule tuob, `ütle `vällä puhas

tahad `kieritud (korrutama) `lõnga ehk tahad ühe `kõrdastega, saad mõlemi

(madalik jões või meres) kivistikkust sai ädä `kõrral [jõest] ülä `käiä ku `silda ei õld

ma õlen pali `kõrdasi sääl käind

sie ei `kuule `äste, kaks kolm kõrd `räägi üht juttu

`läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama `kõrda (ruumiline või ajaline järjekord, järjestus)

(kordamööda täidetav kohustus) `kõrra tagand käib – tänä läks `tüöle, `omme ei lähä noh

(üldkehtiv käitumisnorm ja kohustuslik allumine sellele) sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk

(rütm) `lüögä `kõrda (vartadega reht pekstes), siis on `kerge `peksädä
kui akkasima `kolmekeste [reht peksma], siis käis `kolme `varta kõrd, ku kahekeste, siis kahe `varta kõrd
kui `neljäkeste `kõrda `pekseti, sie õli, kui (nagu) obone `juokseb
kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä

(kiht) `silgud `lauditasse kõrd `kõrra järele

(majal) alumine [palgi] kõrd `panna `kundameńdi `pääle

(roo-, õlg-)kattust tehässe, saab sie kõrd täis, akketasse tõist `kõrda tegemä

(korrus) mõnel majal kaks kolm `kõrda

(hulga) `tõmbasin (jõin) ia `kõrra vett `sisse

midä sa `ninda mittu kõrd `kõrdad sedä juttu üle ja `räägid

(kordamööda, järjekorras) `kõrdamiste võttab puha läbi sie `aigus
nüüd lõppes `einätüö `vällä, `kõrda `müödä tuleb `lõikus
pesod said `tõrde `lautida `kõrdapidi takkused `alle `puole, linased üles`puole

(üha, järjest) kõrd `kõrrald jääb `aigemmast

tuul `kõrjab jääd kokko, jää `kõrra `tõmmab vie `pääle

`kõrralda-

(elukommetelt laitmatu) sie on `kõrralik inimine, ei `albi ei õle `albust kuuld kedägi
ei õle `kõrralik, on logerik

(järjekorra ootaja) `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda

`kõrrald
[põllumes põline rikas, ametmees harukord rikas] kaupmies on `kõrralta (puhuti) rikkas

no ku `kõrramehi ei õld ja `ühtelugu sie `veski `tüötäs, se sama päiv said ikke `kõrda

(translativ) `kõrrasest

(korralikult, hästi) tie `kõrra peräst, ärä jättä `puolikulle tüöd

sie on `kõrras `tütrik, `oiab oma `õigussed, ei `albi

(järjestikku, ilma valimata) kõik `jääväd `kõrrast `aigest

(lohakas, hooletu) on `kõrratu oma `asjudega, ei `kõrja kokko

`enne `aeti krupp`üövliga `mustemb kõrd päält maha

älä `kõrdu (osatama) mu sõnu, muud ei `muista `rääkidä

lue paremast, ära `kõrdu (veerima) neid sõnu

`kõrdub taga järele `aigus

(`kõrranda|ne g -se = vaal) ein `kuivab `kõrrandases

(soast väljajäänud lõimelõngad) `kanga `kõrvas on `kõrrandane, kui `piirda ei `sünni, mõni luob `rohkemb, peräst keriväd üles

(kaks korda küntud põld) `tarvis `mennä `kõrrandast `äästämäie, `kõrrandane on `äästämättä

õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo

heli tekitama ühe `kõrra köhötäs

(menstruatsioonist) külälised ku `käisivad `kõrralikult, sis iga kuu

küll ma tulen `sulle nüüd appi `tüöle, minu tüö on jo `kõrras

piäb üheksä `kõrda `lehmä `lüpsämä [pärast poegimist] siis on piim juo küps

kui akkada kõrd (veenist verd) `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie

[silmakirjatseja, valetaja `liiderlik inimene] sosistab `kõigiga `kõrva `sisse, temä `räägib ühega `tõisega, iga kõrd ise `muodi

ei õle `kõrralik, on logerik

ühe kõrra tuli [toonekurg] siit `suurest metsäst siis õli sie suur madu tämäl ambas

(loomahaigus) lehmäl on mao ajajad nied on mao sies ajavad sene sitta kõrra vällä siest

esimist kõrd nägi massina (rong) läks tiest kaugemmale



`kuhja `pääle `jäävad `lahtinaised `kõrred, nied `saavad rehaga maha `tõukada


Jõhvi


kaheksmandat `kõrda seletan seda

`panklik kivine maa `juhtus õlema, `kraabi nii, et `sõrme `küünäd kahe`kõrrute (kahekorra)

niit tuli `panna kahe`kõrrute, siis jäi tugevamb

(hädaolukord, abivajadus) ühä`kõrra võib omalgi `tulla `kõrrukene `kõhta, et õled `ninda sama `tõiste `armu pääl

eks ma pia `andama, aga tuleb omal `kõrruke kättä, ei ole `kustki võttada

siis ku lei, siis iga kõrd veri õli järel

(üsna terve, kõbus) isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene

ku ühe`kõrdased `pannasse kokko ja `aetasse vokk tagurpide, siis `kierasse `lõnga

sain paar `kõrda `sähmäda `müädä `kintu

kivinäre (liivapugu) tie `puhtast, üks ise kõrd tuleb säält `vällä

igas `konkaras (latter) õli siis üks obune `kõrraga sies

kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda (kordamööda, järjekorras) igaühä kesal

kui inimene ei õle `siivus, [on] `kõrraldamata (talitama, toimetama)

ku ühe`kõrdased [lõngad] `pannasse kokko ja `aetasse vokk tagurpitte, siis `korrutetta (kahte või mitut lõnga või keeret üheks kokku keerutama) `lõnga

kolm `talve `käisin külä `kualis ja ühä `talve viel `kõrdusin (uuesti või ümber tegema)

tiumehele ja kuumehele tuli märss `panna iga `ommiku, aga `lehma`karjatsele ja `lamba`karjatsele ja sia`karjatsele, `neile tuli `panna `arvemast, näväd `käisivad `kõrda, `mitme külä `päälä õli `palgatud

mittu `kõrda lidusima ülä `Pieri sua `ninda‿t vesi `lendas

mõni kõrd saab puol `arssina kududa, ku `kaŋŋass lõppe puul on

(palju jooma, juua kaanima) sa `lännid seda `juomist mittu `kõrda

`ölbi, `ölbi nii `kaua ku ühe `kõrra õled lärakille maas

üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis

ühä kõrra akkas kambri lakkas ma ilma müdin ja kolin


põhja-Iisaku


ühe `kärpa (kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik) paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi


Vaivaro


`karjapoiss lubab kõrd matrusest minna

`enne õli igal inimesel `mõisas teha `korraline (kindla korra järgi toimuv või tehtav) tegu