kelo kõlu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


nied õlid kana kõlud (väljatuulatav kehv v. tühi tera), `vilja `pahma saba

kelo (kesa, sööt) `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe

`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama

`välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo tükid (heinamaatükk, kõrgem koht)

`kündämättä kelo [on] `einamaa

kelo õli kodo `juures, kel õli vabat maad, se õli `einamaa

kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina (söödil kasvanud)

kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad

mättäd `lauditi `unniku kelo`puoline (pindmine, kamarane) `alle `puole, kelo`puolise seneperä et `auvutas (muld mäendas mätast)

kelomättäd on `künni (küntud maa) pääl, `uudismaal


Jõhvi


põld on kelus ehk `süätis

maad ei `künnetud ülesse, jäi kelu

kelu on üks liiva suss

ei tasu `sõnniku `raiskada, las jääb paremb kelust

kelo tükkid on `ranna `ääres

kelo on `karjamaa

kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka

(hrl pl väljatuulatav kehv viljatera või kesi) kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma sies


põhja-Iisaku


inimesed surid `vällä, maa jäi kelu

kelu oli, aga säl kelul `kiige meil ei old

mis se kõlupia (rumal) nisukesest tüöst aru saab


Vaivaro


midä maa on old kaks kolm `aasta kelost, siis `sinne tehä lina

`lähmo `sinne kelole `marjale, kelo pääl on pali maa murakko

puna`einä `kasva kelode (küngaste) pääl

kelo ma, se on kaks kolm `aasta `kündämättä , se on kelo maa lina

(kelosti|kko g -go = sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa

kelostigod on jäänd kelo, `süöti