õhta

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`lähmä `ildaselle (õhtusöök)

üvä `õhtat

`õhtate sai ikke ubi `palgudest ivendäda

`õhta puol külg `vuodab (laseb vett läbi) [katusel]

`kutsar õli poiss mies ja siis `sinne sai `iivada (hiilima) ikke pühaba `õhta [tantsima]

nüüd on tükk `õhtat jo `issutu (aega kulutama, jõude olema)

`ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad

jättama `õhtale juo vai = (selleks päevaks) tööd katkestama, (õhtusele) puhkusele jääma

kui `mõisa `juhtusid `iljast (hilinema) `jäema, siis õli `teada kõhe, et nahk on `õhta puul

`poisid `lähväd kabamaie (ehal käima) `lauba `õhta

vanad `rahvas lugesivad: `mardil päiv, `katrinal `õhta

`õhta `karja aig tulepki juo

kui `õhta tuleb `raske `kaste maha, siis `püüäb `tõisel `päiväl `kuiva `õlla

minä õlin vana poiss juo, aga kui `lauba `õhta tuli, siis `ninda `kerge ku kerä püü

`enne `õhtat võttavad kesk`õhtat

`lõune ja `õhta vahel on kesk`õhta

`õhta `kello kuus õli kesk`õhtane `suurustus

`õhta `kiida `ilma, omikku naist

iga `jõulu`laupa `õhta `pieti `kuolil `jutlust

`korbitsad `lennavad `õhta, pitk nokk ies

`kuulamispudeli tõi `peigome õde `neljäbä `õhta

(pulmaliste kogunemine peigmehe ja pruudi koju enne pulmi) `pulma kogovuse `õhta, mõlemil puol õlid oma sugulased, kogosid kokko

kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole, `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast

(vares) kraaknokk `kraaksub ka `vihma `õhta iel

`õhtast tule ikke kodo `kustki puolt

`õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä

[kui] minä `poisikene õlin, said lumest `tehtud `suured mäed `liugu`päivä `õhtast `liugu `lassa

õle mul suurt tehä, `ninda sama logeren (logelema) ja `katsun, kuda saan `päivi `õhta

`enne `õhtalle ei saand, kui päiv `luojas (loojunud)

viskab `luuskamp̀i, ei `viitsi midägi tehä, `vaatab kus saab `päiväkese `õhta

lokk lei `õhtalle juo

kui on kuiv, siis `õhta lüöb `allatus maha

(öösorr) lüü`türri `kuuled `õhta, ku mets on `vaikne, keväde `aigus

(mardipäevale eelnev õhtu) mardi õhta käiväd mardi sandid


Jõhvi


`õhtast üäd paar `tundi magan aga siis õlen erevil

`esmispe `ommiku siis `suendeti pühäbä `õhtane supp

`õhta `uade `süädi kui tüä `juures, siis `sõisujalu

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä

no kell pime – `tüälä, kell pime – `õhtale

kevade`puole tuli varemb `valge, akketi varemb `süämä, `õhta `mendi `iljamb magama

`läksima `õhta `klunkri (külapidu, simman)

`laupa `õhta kui pühäbä `laulatama `mendi `läksivad siis inimised kokku

sie õli kogumise `õhta

kui `laulatamast `tuldi `vällä siis `pruudikodu, siis sie `õhta üks tugev mies `luopis siis `terve sene `pulma`rahva põrandale, kõik üks`tõise `õtsa `unniku - - seda `üäldi siis kogumise `unnik

eks perenane tuli ikke `lauba `õhta `aiksemast kodu `sauna küttäma ja tubi `kraamima

`õhtapual `vankrid `kuivasivad jua `vällä, siis kus akkas sie kisa ja `kräunumine

`õhta kukke `lauluni (kiremine) `istuti üleval ja `ommiku esimisest kukke `laulust `jälle ülesse

kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulama

`Vitsiku mäält sügise `õhtate õli tule kuum (kuma) `paistand

`õhtast õli sie laan `saadus

kui õlivad `tüträd majas, siis tahivad `õhta `ilja, `kella `nelja ajal [linu] `kolkima akkada - - siis `uadeti `poissisi lappule

`õhta siis `pandi tulele, siis valati sie liuvesi (leotusvesi) `vällä ja `pandi uus puhas vesi ja siis tuluke `alle ja `putru `kiema

`õhta luges neid, mittu rotti õli tappetud

pühäbä `õhta suvel õli siis lihaga supp kas `erne, vai ua vai `läätsä supp


põhja-Iisaku


sie ei saa jo tulema `õigel ajal, jäeb `Jõhvi vahele `õhtani `ilkuma (vastumeelse jutuga tülitama)

`käisime laupäe `õhta `naabri`tütrukule `saunas `itsi (kelmus) tegemas

sie uus `reńtnik ei saa `õhta viderikus enamb kedagi teha, ei näe, on nisuke kanapime

ega obu`räästas ei saa `õhta magama, kägu juba magab, a täma viel kigiseb

ei `ninda `iĺja ole `surnuajas enamb `kihku ega `kahku, kes se `ninda `õhta `piale `audade tegemist jättab

aja `luomad `kińni ja tule `õhtale

jäin `laada `õhta `massä·lnikutte kätte, mis säl enamb, `kitsas käes igate pidi

`õhtast kogub [kase] `mahla ikke `ämber täis

mis sina‿s säel `kuokus (küürus) `õhtani `küöberdasid

`õhta oli vagane - - `jalgade krudistamist oli `kuulda

poisid `terve `õhta võttavad krõginal `pähklid [närida]

`õhta on ia rehetuas `kaalika `krõmpsutada

`laupä `õhta `kingad `jalga ja kõbinal (äkki, hooga) `subrikulle

`õhta akkas `einam kajama [vikati] `pinnija `kelksudest (terav heli, kõlksatus)

`õhta `viska kere `käntsti `vuodi

`õhta akkas `külmetama, `ommikust oli maa jääs

iga `laubä `õhta on neil `tarvis `laata pidada (jutuvada, lärm)

nattuke vähe `liigutab, siis `jälle kohe tagumik `õhtal

`aita kedagi kui on nisuke `luomus, ta võib `teiste `kallal jöriseta `ommikust `õhtani

`kangrul old `eile `õhta lugemine


Vaivaro


(`illastamma = õhtuoodet sööma) `illastammo vähä

igä `laupä `õhta punased akkasivad ragistamma `püssü