kevätünned

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kevat on `kõige `pienemb vesi

kevätse (laus) `laama vett kõik maa täis

(kevadepoolne) kevädest `talv(e)

kevä|tämä (kehvaks, kõhnaks jääma)

neil igä keväde `luomad kevätuvad

meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned

nie (kalad) kudevad `ennemitte (kiiremini), midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast

kabusta `istandased keväde pane maha

`õtrad on kahe`kõrdased (vilets), kui keväde `vihma ei tule

keväde on pali kana `varbu (nurmenukk Primula veris)

karukaur on `kange `külmä kevädega `viljade `sisse toppimaie ja rukkide sies `kasvamaie

Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi (laenuprotsent, pangaintress)

(oks, mis ajab juuri ning hakkab kasvama) `kasvu õks on sie, mida õks suvel on `kasvand, seda võib `puokida `järgmine kevade

kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad

(sööt) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina

kui kevade `raiuti [puud], said `metsa üless `lautida, suvi läbi `kuivasid, siis sügise `tuodi lumega kodo, `üöldi kesa puud

kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi)

arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless

sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago

kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik

kevädine `niidus – `vaivased `villad

(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa

midä keväde `nuodaga `tõmmetasse `servast, ühed on kirskalad (kevadräim), `tõised on `võrgukalad

keväde `laulavad - - nüüd on `kiuru kiel `lahti

kevade jõgi on kohol (vahul)

kevade jõgi ja kõik vesi kohotab `kalda `vasta `nõnda ku kieb kõhe

(küntud maad uuesti läbi kündma) kui sügise künd `kõrratasse keväde `uvvest, saab maa `pehmest

kurg `kruoksub, käib kevade ema`linnu `ümbär

`kruuksima on Kevade kurg `kruuksib

`konnad kudevad kevade

vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel

keväde kukketavvad murakad

kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett

(sügisene või kevadine) jänesepoeg keväde on [jänesel] `aŋŋe pojad, sügise kulu pojad

(kuundelemma = vagusi konutama) [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno

keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist (linnupete)

(lõoke) `künnilind akkab kevade jo usina (ruttu) `laulamaie, kui jo maa ja `väljad akkavad `paljast menema

keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis

kui lina `västrik tuleb keväde lagedalle, siis tuleb kurg ka

(`laigas g `laika = kamakas) neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

keväde on jää `laugemise aig

(mai) lehe kuu on `viimine keväde kuu

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

`liplikud sittuvad kabustie `pääle, sittast tulevad `ussid ja kui ei tappa maha, siis keväde tulevad `liplikud lagedalle

nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi

keväde `luodos läheb rohelisest, `nuore roho lõhn ja päiv `paistab

maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru)

kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)

`este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts sügise), `vihmaga segämine

tuul lõhestab mokkad `vällä keväde

sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika

`autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi

(öösorr) lüü`türri `kuuled `õhta, ku mets on `vaikne, keväde `aigus

rukki põld tahi kevadist maa kündi ja kevadist sõnniku vedu

kui enne maarja päivä varesse muna pesas siis sue varane kevad

talvel madisse päiva ajal vahiti kust polt tuul on siis selle järel külveti kevade vili maha

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise


Jõhvi


kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel [külvi] nädälal

kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris

kevade `puale - - akkas `kaŋŋaste kudumine, siis sai `lassa `nindat `surnukas õli kiev

nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud

kevade`puole tuli varemb `valge, akketi varemb `süämä, `õhta `mendi `iljamb magama

kevätänd luom, `tõugud `seljäs

kevadine jää (teedel), kui lumi juba sulanud

`konna`kuolmed (varsakabi Caltha palustris) `õitsevad kevadel `einamaal `lompide `ääres

kevade `lüevad vasikad `kuuti

närb [loom] `kangest - - kevade ei `julgend tõst (teist) lagedale `tuua, nagu üks kõrend

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal


põhja-Iisaku


`ennemalle kajakad `lennasid kevade rabale

kevade `tehti `mahla`kohvi, tuli `kaunikene magus

üks päev kevade lueb sügise nädala

`pääle kevade `tuisku akkas mets teist`muodi kohisema

(põldosi) `kitse `tiśsisi oli kevade keik `väĺjad täis, mõned `korjasid ja kuivatasid

iga kevade treppi iest maa kohub, nii et on `ulga `kõrgem

`Lastel `lähvad vie ja `tuulega jalad juo kevade `korpa

suome `ranna `kotkaid vahel `lennab `seie - - kevade `lennab tagasi `õige vara pesa tegema

Leterma suos iga kevade `kruuksusid [kured]

kevade vara `lassa `sipelgaid kusetada, siis `päike ei põleta

[aiad] sai kevadel kohe üle `vaadatud ja kus olid `nõrgad kohad, `sinna sai kõvend (tugi) `pandud ja tugi`teivas `löödud

`lehmad kevade puol`näljas, `küökus ja `koukus (kõveras, küürus)

meil on madal einam, sie on `kaua kevadel vett kõik `laamas täis

kevade kui soemb ja maa `paljas, akkab `lastel üks kole vies `laatserdamine (paterdama)

lakka tuisk oli vara kevade, iga prao vahelt `tuiskas `sisse

iga kevade ja sügise `einam laus vett täis

kevade vara oli `valgeid `lillesi kõik kuhad täis

sügise `lähvad kure saba pääl ja kevade tulevad kure sabal, ega lina`västrik ei `jaksa nii `kaugele `lenda

kevadeti just tekkis `väikestele jõgedel suurvee `järgi `loimi - - `loimud olid juba madalatel `kallastel eraldi, kuni `kuivasivad

`seia sai `aknast kevadisi `luhvtisi

(lumetsiitsitaja) lume`lõukesi on kevade, lume sulamise aeg, kõhe `parved lume`aŋŋe pial, üles `lennavad, siis nääd, `valged ise


Vaivaro


meil siin `vieti `kalda`nuota (kevadiseks räimepüügiks) `randa

keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega

(noor kuuse kasv) keväde on kasvo`oksad (~ `kasvo `oksad) kuusel

tuli `maksa `renti [kalapüügi eest] sada `rupla kevädes `ranna pääld

keväde ja sügise `püidäväd lohesi

maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama

kevade kui jo ilus, kova `kaulad `kiistavad `rannas

`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa

kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd

`läänetuul, sie piäb ikke `suoja vie keväde `siie [tooma], siis tuleb ikke [kala]`parved `liikelle

keväde vahel voieti [parkunud jalgu] appu `mandiga