äärib äärisi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`iisib (luurama, piiluma) ja äärib, käib `ümber ja `luurab

ise `ütleb ja ise enestäs `istub maha tie `ääre

sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide on

`juhtab rattaga ühest tie `äärest `tõise

`kaislad `kasvavad vie `ääres

(kanarbik) kanermud `kasvavad suo `ääres

(vähipüügil) liim sai `kalda `ääre `pandud jõkke, `nuiadega sai taguda, `kepsidest `üöldi

(kiilasjää) kiilakjää tekkib `allika `ääres, `allika`suonest ajab `välla [vett] - - [külmaga] tekkib nuppuline kiilakjää

ajan üle `ääre sene `augu `kinni, `aiga lappida ei õle

tuas õlivad `koikad (magamisase, lavats) `seinä `ääräs

midä sa `kolkad (nuuskima) `seinä `ääri `müödä, `kolkab ja vahib midä kätte saab

siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud

vikkastile panevad ka lappi `pääle
kui `seljäruo `ääre `pandi, siis `üeldi konn (kond = raudpaik, -liist)
sie `kierati kõvera üle `selja `rauva
puu `telgidega `vankril `pandi ette ja taha `pääle `puole `telgä
`konnad `rauvast, `nauludega `lüässe [kinni]

`kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu

mere `äärest ja maa siest saab pient `kruusi

`kuprik (-u hütt, uberik) õli `ritvade alune `lauda taga `seinä `ääräs, `kaetu pikkade `õlgidega (välikempsust)

kui `riide lappiti või `torniti siis `kõlmistatti lappi `ääred perä `vällä (lapi ääred õmmeldi riide külge)

(suurest hulgast) ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (terve laeva portsu)

üle lagendikku `mennä sääl `metsä `ääres on sie `metsa vahi kõht

`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond

(haiglane olema, põdema) logiseb `seinä `ääres maas, akkab juo `enge `eitämä

`õitsis õlime lõkke `ääres külite maas

(väike ümmargune kivi lähkri seestpoolt pesemiseks) `lähkrikivisi siit ei saand, neid `tuodi mere `ääräst

maantie äärest on metsä ruogendik


Jõhvi


jõe `äärised `einad

`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi

`kasvab sääl, kus `kaśki, `karva`laugul (kaseriisikas vm karvase kübaraäärega seen) õlid `karvased `ääred, päält on `ruosa

kelo tükkid on `ranna `ääres

`konna`kuolmed `õitsevad kevadel `einamaal `lompide `ääres

tie `ääres `sõisas `kümmes kilu`mietripost

`linnuke, `murtud jalaga, on `aia `ääres lodakalli

`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi, tämä `andas `märku kui sai kalude `kõhta, kus õli `tarvis `nuota `luua (noota sisse laskma)


põhja-Iisaku


kalarand on `Peipse `ääres

kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt

ja misukesed kivid olid mere `äeres ja kuda nied `käies klibisesid (klõbisema)

Mäetaguse tie `äeres on kurimuse auk, kes `sinna ligidalle läheb, sel kaub maa `jalte alt ära

eks ma aja `äeres `külmast `kössakil `uotand

sie `lartsatab keik üle [ämbri] `ääre

`naised kui `litrama akkavad, ei siis ole plämal äert ega `otsa

eks ma aja `äeres `külmast `kössakil `uotand ja lõdisend

no on sie vast läsakas (lössis kuhjast või hunnikust), mis `seie tie `ääre on `tehtud

keik `õmblused lüö ilust üle`äere


Vaivaro


kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

mere`ääri kihas inimisi täis

Joesuu `juoma (jõe v allika suue merekaldas) `ääres on muda`pohja

`aia `ääres `kasvavad `pistligo ja ohaka jumigad (ohakad Cirsium)

abara `panna kuhugi `kaisligo `ääre vette, siis `vennegä `männä `kaisligo `sisse

üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse

`kaitusroho `kasva mere `ääres ja `liivasel maal

`naised kloppid `riide `paaligaga joe `ääres `laudi pääl

(räbälkaupmehed) `kondi`otsijad `käisivad ikke `Peipsi `äärest

`kotkas on suur `lindu, `istu mere `ääres kive `otsas ja `püüdä kalo

pojad `kussod `aia `ääre

(n `kortsi = joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik) `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru

vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä

leppa kämar (känd) `kasvas tie `ääres, `raius kämara maha, all oli suur munak

küdäd kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle

`paaligaga `pekseti peso joe `ääres `laudi (pesupesemise sillake) pääl

kui `liiki ei ole, siis `seili rebenö `äärest

sääl oli üks `lehmä lämäskä rukki`ääres maas

siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda]

enne kävi maanistie joe äärest läbi aga nüüd uus tehti kaugemalle

majad on tehtü kaik tie äärt müödä