homme hommiko

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`õhta on `õnnekägo, `lõunete ajal on `leinakägo, aga `ommikul on `uolas kägo

peremes ja pere`naine on juo `ommiko vara `liikel

`ommiku ehk ida

kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma

roho `latvas on `ommikutte `kaste `tilgad, `ilgavad luo pääl

`keideti `ernesuppi - - `õhta `süödi `paksu, `ilma `leiväta, `ommiku vedelä, `leiväga

`essispä (esmaspäev) `ommiku vara läks küläst `vällä

`läksin `espä (esmaspäev) `ommiku `lauta

kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette `puole (edasi), siis piäd lund nägemäie

sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal

`omme on esimine `august, akkab juo `lõikukuu (lõikuskuu)

`omme on esimine juul (kalendriaasta seitsmes kuu)

`omme on ka päiv

juri`päivä `ommiku akkas vana `karjane `kõrda `käimä

tänä `ommiku on vesi `kahles

(hommikune karja väljalaskmise ja õhtune karjamaalt koju ajamise aeg) paar `tundi õli `ommiku `karja ajast `müödä

(hommikune söögikord hrl kella 8 ja 10 vahel (heinaajal hiljem), sellega kaasnev puhkepaus, keskhommikul söödav toit)
`päiväl õli siis üks tund kesk`ommikut ja kaks `tundi `lõunet
`kartuli võttamise ajal siis ei õle enamb kesk `ommiku
eks `päiva ja `kella järele ikke kesk `ommikud `pietasse ja `üellasse
`mõisa kõhas ku lokk käis siis `tarvis akkada kesk `ommikule (sööma, puhkama)
`mõisa kõhas ikke kodo menivad kesk `ommikust `süöma ja tulivad `jälle lokko ajast tagasi

(ilmakaar, kust päike keskhommiku ajal paistab, hrl kagu) jo mehe `kõrgusel siis `üeldi: päiv on jo `nuores kesk `ommikus

`lauba `ommiku õlivad `kihlussed, `sõideti Lüganuse `kihlama

(surmast) ommiku vähäkese `läksiväd `kella `kuuvve `ümbrusses `silmad `kinni

(kuke lauluhäälitsusest) vara `ommiku juo kikkass kireb siin

siis `mendi `lauba `ommiku `kihlama õppetajalle, keriku`mõisa (pastoraat) `juure

`ommiku läks uuesta `poissisi `klassima (sõdureid värbama)

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `piiri (koidupuna sõõr) `lahti

`ommikku on `koido täht, suur ele täht

`koido `valge õli kui `ommiku vähekese akkas `kuumama

(ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites) juo `meie `rahvas leid nõud kokko, et `lähme `omme `einäle

`omme pesen [põranda] üle ja panen ühed `kontsotekkid (kaltsuvaip) `pääle

(kordamööda täidetav kohustus) `kõrra tagand käib – tänä läks `tüöle, `omme ei lähä noh

õles käind `omme `veskil

`ommiku vara `võeta vähe `einet, sie on `linnu pettis (linnupete)

keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist

`tulga nüüd `omme `kello `kümmess `seie

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

`omme `ongi juo `laupane (laupäevane) päiv, sie on ühe `õtsaga päiv, `tõisel `õtsal enämb tüöd ei `tehtud

sie on tänä ommikune lüök, ei õle kuiv viel

`eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti

tämä siin on nuor luog, tänä `ommikune lüök

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

`niisuke libakas (liiderlik) `tütrik, tänä on ühegä, `omme `teisega

`ommiku `luiderdas (pikkamisi käima) `mennä, `õhta - - `luiderdas `tulla

(õhuke lumekiht) lume vidak on maas juo tänä `ommiku


Jõhvi


`esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku

`ommiku vara jua jalal

`jõulu `laupa `ommiku, siis akketi õlut `juaksetama

oli külm, `tõmmas `ommikust maa `kirme ~ `kirmesse

`õhta kukke `lauluni (kiremine) `istuti üleval ja `ommiku esimisest kukke `laulust `jälle ülesse

tiumehele ja kuumehele tuli märss `panna iga `ommiku, aga `lehma`karjatsele ja `lamba`karjatsele ja sia`karjatsele, `neile tuli `panna `arvemast, näväd `käisivad `kõrda, `mitme külä `päälä õli `palgatud

siga õli `ommikust ühe `põrsa `vällä lomand

`ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu (kord, jagu, järg) `naela `õtsas, ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `menna


põhja-Iisaku


ommikust on tekk `uńnikus jalutsikkus (jaluts)

ilm `ninda `kahkvel (kõhkvel) täna, tia‿ks `annab `omme `vihma vai `kuiva

täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist

`karjapoiss nisuke unine, akkab `ommiku `ennast `kihnama ikke siit ja säelt

ommiku vara ia konariku pialt `menna

`kosnab (kohmitsema) `ommikute `kaua

pühabäe `ommiku on krips-kraps ülevel

`ommiku `kellu `nelja aeg akkab [kukk] jo `kukerie·gutama (kirema)

`õhta akkas `külmetama, `ommikust oli maa jääs

ei sie piatäis `enne `ommikud `lahtu (hajuma, haihtuma)

kui sa `ommiku `õigel ajal ülesse ei saa, `aaran linalakkast (valged juuksed) `kinni ja `tõstan `koikust `väĺja

`aita kedagi kui on nisuke `luomus, ta võib `teiste `kallal jöriseta `ommikust `õhtani


Vaivaro


(askeldama, sekeldama, õiendama, jantima) `jahmerdab `ommikust `õhtani

Karu `Volli sai üel `ommigol siin kakssada kuus kilo [lõhet]

`ommiko `kello `neljäst `saimo `randa

(kella 8 ja 10 vahel) kesk `ommik on neli, neli samu [varju pikkus]