segämiste sego segasi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


lehm õli puna `aigusses
õppetatti `käiä iget (ihet) `viega segämiste `andada

`käimä läbi segamiste, `emma õle vihased

(juukselahk) jagavus on mend sego

kie ei õle jalust vigane, on arust segane

sul `ninda kiel `jännis, segasi juttusi `räägib

õled mul vana `kaikaalune (peksmisväärt), `ühte `puhku `niisuke `laisa segane inimine, piäb `sundimaie taga

kel obone on `laisa segane - - siis senele `lüässe `piitsaga alt `aisa

`linnasse jahu segäti `viegä, `tehti kõva `kaljaraba, `küpsedetti `ahjus täis`pruunist

kalakidemmed (kala rapped) ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse

(puna-valge karvaga hobune) sega `karvaga on, ei õle `kimmel, ei kiri `piskene `kimblikas obone

(kogeri|k p -kku pannkook) `piened jahud `õtra jahud ja rukki jahud segamiste, `tehti `suured `kuogid ehk kogerikkud

kel sisimine värk on segamiste, siis süö üht `toito kogo aig, `muidu tieb siest `lahti

sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk

kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä

(sasipea) `kossipää kui `juuksed puha segamiste, `lahti sugematta, ja sasis kõik

(käites) [viina] `käitus, `ennevanad inimised `ütliväd segavus

(juuretis) `leivä juur `jäeti `astja, et sis segävus läheks `apnema

siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu seguga `ahju põrand täis

kui keväde on juba vett, lumi `viega segamine, [see on] lume `ühmä (vee, lume ja jää segu, jääsupp)

sadab lume `lontso, vihm ja lumi segämiste

sügise `este ja keväde tuleb lume `räntsaku (pehme, sula lumi, lörts), `vihmaga segämine

mõni `suolab [liha] läbisegämine (läbisegi) kõik - - lüöb kõhe taid ja pekkid kõik läbi segämine

läbi segamiste mehi ja `naisi, `tütrikuid ja `poissisi

(Zea mays) `maisist `aeti `viina `kartuliga segamine

`kruonus ku `lassi `marssida siis vahiti järele et jalad segamiste ei lähe


Jõhvi


siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali

segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid

`erne`piima `tehti `värskest `piimast - - esimisest ehk `teisest ehk `kolmendast `lüpsist segati `teise `piimaga ja `kiedeti

nied `viina `käigu`tõrred ja se klopptõrs kus segati - - sääl tegi purust ja jahutas ärä ja siis `läkski `sinne `käigu`tõrde

näppude vahelgi õles ikke `miski võind teha, aga ikke on vähä `laisa segane


põhja-Iisaku


ema`pardil nüüd kõik omad ja `võerad `lapsed segamine

jahu piad piimaga segama, et jääb niisuke paras jouk (-u = poolpaks sogane vedelik), siis selle lased pot́ti

seda segati `värnitsaga, `saadi `musta `värvi

tökati, `rasva ja `kreolii·ni segamine `keitasid, `sellega `määrisid, siis parandasid obuse `kärnatõvest (loomade nakkushaigus)

lõkkerdusest `üeldakse nisukest inimest, [kes] `räegib ja `naerab segamine


Vaivaro


midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus

`enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse

`leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu