kaasass

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu


HallJala: `nuorem `kansa (rahvas) ei sie aa enam juttu ega midagi


Lügänüse


sie mies kie jäi isä `kaasa, sie õli `Solli Juhan

`poigide `kaasas sain (õppisin) `kirjutama

`sinne `kaasa tämä surigi, sene `kaasa tämä surigi, tuli juo `rinduga sääl uherdi pääl `õlla `täie ramuga

`kahju `kaasa ei `surda

`metsävahil õli pali raha `juures (ühes, kaasas)

`kuera `kutsikas on `kange järel (kaasas, ühes) `käimä

siasõrg `leigetasse `karjatselle `kaasa

`Tallinnas õli õld tämäl `kaasa`naine (armuke), aga peris `provvada ei õld
[sügelemine] käib sene `aigussega `kaasas, sie `kõllatõve `aigussega

`lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost (kedratud lõng) `kaasa

vanamor `kormotas `tütridelle `süldi`kausid ja `viinapudelid [pulmast] `kaasa

`neljakeiste `läksiväd `kihlama, `peigumies läks isämehega, isämies võttas `pruudi oma obose `pääle, `peigumies `istus `kaasame obose pääl
`kaasamies (pruudipoolne kihluse või laulatuse tunnistaja) oli `pruudi vend
ku `venda ei õld, siis pidi küläst `katsuma (hankima, otsima, muretsema)
`pruudi puolt õli `kaasamies ja `peigume puolt isämies, `muidu ei `laulata

`peio`poisid `õikasivad `peigomest: tule `kirstu (kaasavarakirstu) lunastama
`kimmel kukk ja `valge kana, sie on `tütre `kaasavara
kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara , siis võib `tõise ka `kinni `panna

(`kõrvanda|ne g -se = kaasanaine)
(pruutpaari kaaslased pulmas) `kaasikod tegiväd aseme

(4-5 liitrine kaanega puunõu) liempüttigä õli `vuoris`käijätel `kapsa putr `kaasas

lõunaeineks lähän `metsä, vien `lõune `leivä (toidupoolis) `kaasa



~ `kaas: `kaane : kaand, kaat
`kolgispu kaas ja sääl on tämäl kiel sies `kolgispul


Jõhvi


isames õli `peigmel `kaasaline (kaaslane) kui `mendi `laulatamma
pera siis `kaasik`tütrikud tulivad `pruudile appi kui ei `jõudand, et läks pera `lieri kõhe mehele
`kaasik, `naine vai `tütruk, kel kuda `juhtus , jagas [veimi]
üks aris `peikme `kaelapäält `kinni ja lei selite põrandale siis `peiu`poisid ja `kaasik`tütrikud `luapisivad üksüht senele `selga

`rendi `kaasas õlivad nied `pääväd [mõisale teha]


põhja-Iisaku


juba `suuremas sain, juba noppisin ema `kaasas `kartulid `mõisas

laps oli kuhe kegus `kaasa menemas

poiss kippeldab (kibelema, kippuma) `kõikse aeg isale `kaasa menema

`kutsikas vötta `köidiku `otsas `kaasa


Vaivaro


tama oli ka miu `kaasas

kaks`kümme viis `verko läks venega `kaasa [merele]

tagapuol olivad `kaasigod omi kavaleriga
(kaasanaine pulmas) `korva`kaasiko `istus `pruudi `juures kui `pulmi `pieti
(`kaasi|ko) `kaasigod on `pulma tegijäd, `riistapesijad ja ken küläst `kraami `kandavad
(kaasitaja pulmas) `kaasigod `laulavad `peigomehe puolt ja sedäsi `vuoromitte `laulavad
`peigo mehe `korva `istus isämies, `pruudi `korva `istusivad `kaasigod
`peio`poissi `enne `pulmi läks `pruudi `kirstu lunastamma , `pruudi `kaasavara oli sääl `kirstu sies

`kirves oli `kaasas, `raius ia `matraga `metsast ja tappas `undi

voda `kouku `kaasa ja mene `kartoli `koukima



~ `kaasi, kaans, kanss: `kanne, `kaane : kant, kaat
pane `kumbane kanss poti `pääle



(`kaas|ku, -ko = muinasjutt <Venäkko) mie akkan `kaasko `rääkimä

tämä `oska `paĺlo `kaasko `rääki

üks `enne `muistene `kaasku