teelise teedä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all (südametunnistusel) sedä `asja

kavalusega `püian ikke `katsun `tiedä `saada

`tielisel `johtob jodagi, `ahjul magajal ei midagi

tie nüüd `kuuma `Iina tied

`Iina tie pakkid pisikesed, siis sedä puest `tuodi

nuo õli ia `kessel (vats), kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied

tiel on juhi (tee tähis, -viit), siis `juhtide `müödä lähäb

`kruusi auk kust tie `kruusi `võetasse, `jälle `kaivandik

`kaitussist (nõmm-liivatee) `keideta tied

(kummel) kamelitest tehasse tied ja `juuasse

(nöörist punutud heinavõrk) `karsiga `pannasse (~ `panna) `eini obosele `tiele

(käänak) kierastiku pääl – üks tie `kieräb

(läbipääsmatu, läbimatu) tie `kinni

`kitsukene tie

tie on täna `ninda konerik (mätlik), `kombastu ja kukku vai nenälli

sie konerlik tie tahab `praavitada

(koht, kus palju käiakse) `käidäv tie lõhutasse puru

[karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite

`kiemene tied `keideti

(lai, laialdane, avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

tie `laidapuid panema - - nied `kiikusid vie pääl, obosed ka õppisid `käima, siis `astus `laidapuu `pääle

(käänuline) `leŋŋoline ja `käänoline tie, lenk (Soome: lenkki) `siie, `tõine `sinne

`leŋŋoline - - tie, lenk `siie, `tõine `sinne

jalad libesiväd alt `vällä, tie õli libe

(liivaga kattuma) `liivastand tie

tie on märg ja loblakas

`kaivab lume `aŋŋest tie läbi

tie `pääle `purjes lädäkälli maha jäänd

tüö riist on tie `ääres löttäkalli, vedeleb


Jõhvi


no näväd `mõeldi, et kust sie isand `ilmus `siie `tiele, et `uatama

`kõllase kari`kakra tie on `maksa `aigusse rohi

mina ei tia, kes neid `kehkarid (kivi kamakas) ajab sinne tie `päälä

lumi õli suland, aga kolakas (lume-, jäätükk) õli ikke viel tie pääl


põhja-Iisaku


`läksid oma tied, mis sest et `kihlad `pietud

`aina `kuogutab `akna päel, kael `õiele ja vahib maan`tiele

tie laguneb, rie jalassed aga `juoksevad `ühte`puhku `kruusa `piale kriginal `kinni

krigistab kiviveu `vankriga `rähkasel tiel kivi vedada

tie konarlik, `käisin pimedas kukker`kuuti

ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus

sedasi `kõmpides `paistab tie pikk olema ja väsitab `rohkemb kui `kähku `käimine

ega ta oma vana `kaarikuga `julge pühabä keriku `tiele kägistama `menna

ull ilm ja ull tie - - rattad nigu savi ja muda `käiad, obusel `annab vedada

`terve tie `juoksin maha


Vaivaro


`laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

jää kolaka (kelts) on tie pääl vel

moni juo `kaitusroho tied

tie on `kierik (kõver, käänuline)

`kitsukaine tie

tie käib kiveritte ja koveritte

se tie on `irmus kiviline, jalad tieb kibedäst

tama kogematta läks toist tied

tie on krobeline et ei sa `kondi

`kruusane tie, jalad kibedäd

akkas `laia tied `käimä

sie on `irmus könärikko tie

mäne külävahe tied `müödä

lumi lagono, tie lagono