johota miele

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


üks eri nimi on, ei `johto `miele, `tõine kõrd tuleb kogematta ette

(meelde tuletama) johota `miele sie asi

kus pagan sie õli, ma johotan `miele

`meie `arvama oma `miele `kaudu, et sie asi ei õlegi `ninda kuda kohos `arvab

ei õle enamb `mieles neid `enne`muistasi (ennemuistne) juttusi ega `laulusi

ega sene `miele `järgi `kiegi saand, sie õli va `inkur

(kindlasti, tõepoolest, ometi, küllap, arvatavasti, täiesti, päris) juba sie `naine ikke `nendele ei `mieldind, `kutsusid mind tagasi

(jonnakas, kiuslik) `jurmaka `mielegä

isäle õli mies `miele järele

ei jäänd `miele midägi

on kadund, enämb ei tule `miele

`kaljapää unestab `vällä kõik, ei piä `mieles midägi

tämäl `justku kana pää `õtsas, kes ei pidänd `mieles

`meie õlema ühe `mielelised ja ühe `kangussed (tugevune)

sie sõna on just `kieramise pääl (meenumas), `miele tuleb aga ei õle `mieles

kie `kerge `mieline (ebavooruslik) on, sie iga `tühja `asja `pääle `naurab ehk `irvitab

mõni `viskas [pulmas] ka rublase, küll siis õli kilinä (hele kõlin) ja iad mielt

kui last kudistada, siis `lapsel on üvä miel

`tõise `mielest on muld, minu `mielest kuld (eri maitsed)

nied `põrsad `mulle ei `mieldind, õlivad `niisukesed `kärristänned, lühükese kehägä

`kerge `mielega ja lühükese `latvaga (arust, mõistusest)

minul [ei ole] midägi `mieless, et `ligotada (`liegotama = laulma, leelotama, riegotamma, rõõgotamma; KuusSalo: `liegaus ”kilkav hele häälitsus”, eeslaulja ja järellaulja siduv ühislaul värsilõpul)

siis tuli `peigomehe emä, pani `pruudile tanu pähä, ise üttel: unesta uni, mälestä mäng, pia nuormies `mieles

`luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru `enne ku mene lüö `nuiaga

(vastu sõimama) älä `lortsi `ühte `puhku, `mulle on `vasta mielt

sie jutt `lõikab mu südant (hingevalu põhjustama), et lähä `mielest `vällä

lüö oma miel `ommete `ümbär ükskõrd (muuda arvamust)

õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi


Jõhvi


`kõiki‿i õle enamb `mieleski, mis nied isaisad ja `rääkisiväd

minul `johtus `miele (meelde tulema)

kui ei tule `miele, siis `tõine johutab ehk `ütleb

sa õled `niiskene `juhtund (juhm), `pahvatad `üelda, mis `miele tuleb

no sie nimi on `kiele pääl, aga nät ei tule `miele

mõni lötterdab (lobisema) üle`liiga, tieb `tõistele paha `miele


põhja-Iisaku


mene sa `mõista `selle `ilgurille (pahur) `miele järel `olla

mis ta õppib, nisukese kana`piale jäe kedagi `miele

näh on just `kiele pial, aga mitte `miele ei tule

kiel õli `kiereldi (vaheliti) `suussa, miel õli mõtteldi `piassa rhvl

on üks `kievalise (püsimatu, tormakas, äge) `mielega, mina tämaga läbi ei saa

nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast

võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast

võttas `kuulda, `muutas mielt

`siale süöm `õige `mieldis, `aina lobin taga võttas


Vaivaro


kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä

`ninda pabil tuli üvä miel, et `köster `oskas üväst `rääki

`miule ei johu `miele, kuos (millal) sie `miule `ütlesit

`eigä `joua igäühe `miele järele elädä

tama on `kahtlaise `mielega (kahtlustav)

karol on `üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel

ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielega

tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielega

sel tuli üvä miel, et tämä juttu mäni `oige koha `pääle (leidis sobiva vastuvõtu)

midä kovemast (kõvemini) `kruvvati [last kinni], sie oli `laiva kippari `miele järele

`toisil paha miel tämä juttu `kuulla

sie on `mielest `vällä `langind, `ilma `arvota

pää on päris lappiline kohe, on `mieles ja `jälle lähab ära `mielest