kaheksma-keiste kahe-kahtlaise

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


[kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi (kahed käed = 2 paari) ei õle

`einä`niidu`massinale - - `pandi `juure `tõine `iste, kahemehe istuti `massina pial [kui vilja lõigati]

neid `taotab vähä `õlla neid `üeksmä `ambalisi `lehmi - -, aga `kaeksmasi (kaheksane), neid on `suuremb jago, kel `kaeksa `ammast suus on

`seitse on `täieste [kuked], aga kaheksas on kahe pääl (kahevahel)

(kaheksakesti) kaheksmak̀eiste on kodo juo

sie juo kaheksas kõrd `mennä

akkab kaheksat (kaheksandat eluaastat) `käimä

kahekesi õlima kahe `kahtlase. `uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all
(Iisaku kesk-murre: ku õlime kahe`kahtlaise, siis ta `rääkis)

minu vokkil on kakstõist rattakõdara

kahe`raudased on jahi`püssid

rattas jugab (juhama, viitama) ehk `uisub kui `sõidad `ninda `rüöpä sies, rattas käib kahele `puole

(tähelepanematule kuulajale, kes teist korda küsib, öeld) egä papp kaht `kõrda `jutlust pia

sie kaks `pienart [kitkuda], no mine tie näväd `õhtast `vällä, siis `jääväd juttust maha (rohkem ei maini)

juttada (palgilt, latilt jne osa koort ribadena eraldama) sai kahest `kolmest `kandist, siis ei mädäne

`tiema kahek̀eista (kahekesi) `eina

kaheksik (-kku 18-pasmane suga) ja `kuudine õlid `pilliruost `piidega, kaheksikkus saab juo kõvemb `ka??as

(kaelanäärmed) kahel`puolistele `pandi `enne `kuumi `kauru takkuse kottiku sies `kaula `ümbär

midä sa `nindä `kavva `kahkled (kahtlema, kõhklema) ja `mõtled

`kahtlane asi on sie

tulevad kahed `lapsed (kahest abielust)

viska linnaksed liguje, õdrad õtseti vedeje, kaurad `kaksi mätta‿eie (laul)

ma `sulle sedä ei `kingi, ma tasun `sulle kättä `kaksikalli (kahekordselt)
`istub `kaksikalli, `tõine jalg `tõisel puol

(kaheti, nii ja teisiti, ka kahekeelsuse või järjekindlusetuse tõttu)
ärä `mõtle `kaksipidi
kõva usuga mies, kes ei usu mitte `kaksipidi
mõni on `niisikene, et ei `räägi `õiete, `räägib `kaksipidi, sõna siit, `tõine säält

(lõngu kahekaupa soasse panema) `kaksitab `piirda `panna

ikke `kaksite obose `seljäs
laps `sõitas `kaksite `luuva `varre `seljäs
`siuti sie kimp siis `niidiga `kinni ja `pandi siis `tõine punt ka ja siis `pandi `kaksite kuhugi puu `pääle

akkama kahekeste `kampas `tüöle

(ümmargune või pikergune puust (hv tohust) kaanega nõu toidu hoidmiseks ja kaasavõtmiseks) `karbid `vahtra `pinnast siis `õmmeldi `vahtra `killuga kokko, mõned `õmblevad `sulgidega - - neid käis kaks tükki `päälessutte

`saksad `sõitasivad, kaks ovost ies. kie `pitsis õli, sel õli `kaulamus (”kaelatäis” kuljuseid või kurinaid hobusel) `kaulas

mõnel [höövlil] on `kiilid kahe `aarased, `karnii·si `üövli kiil on ühe `aaraga

`kindu`suoni on jalal kaks. kindualune one põlve all

siin küläs kaks kinkseppi õli

nied õlid krappid, kaks kara õli sies, `männi puust `tehti, sie klabises iast, `kandiline

kaht `karja (hobuseid ja sarvloomi) ei tõhi kokko `lassa

kaks `kuodipuud (soaraami külgmine puu, peel), pikka, `tõine `tõisepuol `piira`laiusse järel pikkus

takku`kuondla jaost õli `kuondlaark kahe`aaraline

kaks `koprada (pihk, kamal) `ernit
`sõnniku `kopra on `raudane, kahe `aaraga

kaks `kopso`aara, paremb ja pahemb `kopsoaar

ühel `naisel õlid kahed `kraamid all (suguelundid)

`villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened

kaks nädälä `pääle `püöri`päivä vagane `lapski `tunneb, et päiv on kukkesamu (pisut) `pitkemb

kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed, sie õli siis vana `rahva kunts (ebausu, nõidusega seotud toiming, tava)

kurg `karjus, `kurluutas kaks `päivä suos

midä `teie kahekeste (vähehaaval) kõbistatta tehä vana `muoriga

madalal päiv on kaks miest `kõrgel (horisondilt tõusnud kahe mehe pikkuse võrra)

siis `lauditi [põikpuud] `õrside `pääle, kääpuud (silla, trepi käsipuu) viel kahele `puole

kui minul on kaks `poiga ja mõlemal `naised, [siis] üks `üiab tõist käli
(õdede mehed omavahel) kui kaks miest võttavad `tõine `tõise õe, siis `üieta käli

kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägä

(kaherattaline hobuveok, kaarik) `kärro õli kahe rattaga, üks obone käis `aisude vahel, `kärrol kaks `vetru, kaks `tiiba, `seljätuest õli `seljätaguse lien

(kangakude, kus kõik koe- ja lõimelõngad põimuvad) labane `kaŋŋas [kooti] kahe `niiega - - `tehti linast ja `villast labast `kaŋŋast

`lauva`kaalul alus, kaks `taldrikku, kang, nokkad, mis `kaalu `näitavad

kaks liekuningat (perenaine) ei mahu `ühte tuppa

(sööma akkame) `leibä võttamaie, kell on juo kaks

`sillal on `lendrid kahel puol

`meie küläs on kaks `leske miest, aga `leski `naisi on mittu

õli mul kaks `paksu letti kui kurika

libistaja `este õli, kaks puupakku, vahe`puuga `sõisas kuos, ies konks, kuhu sai `kaigass `kinnitada ja obone ette rakkendada, `pankalist maad libistajaga siluti

kui õli kahe sahaga ader, siis `pandi lippet (adralusikas) `sinne `sahkade vahele, siis `kergidetti tagand üless `varrest, mokkad `pandi `sinne saha `pääle
lippit õli `sahkude pääl, sel õli kaks `põske, `kierati saha `pääle, siis `kieras iast maa `ümber

`mõisas õli lokko laud. õli sedäsi kaks `teiväst `risti maa sies, laud õli `tõisest `teibäst `tõise, `aamriga lei

obone ja kaks `lehmä, `rohkemb juo pidädä ei saand, kuda `einämaad lubasiväd (võimaldama)

(kolmnurkne laudadest lohisti tee lahtiajamiseks) lume regi - - `kellega `aeti lund `lahti, kahele `puole `aeti lume `riega

kää `varrel on kaks luud

laps `sõitis `kaksite `luuva`varre `seljäs

kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva

(loomakütke) lõõg õli `niinest punutu, üks pikk aar läks kahe `aaralisest, ühe `aara `õtsas `silmuss, `tõises puust pugal

ühelt `lambalt võttab kaks `lõõmina (lamba kogu küljelt mahaniidetud koosseisev villatükk), `tõine `tõiseppuolt `küljest

`reie tual õli kaks `jalga läve (uksealune pakk) `kõrge

karu `lönderdab kahele `puole

kaks `maanistie (maantee) `aara

`kilmit on kahe mattine kakstei·st tuopi

(kangaviga) `kaksikud, siis on ühele niis`varvale kaks niit `järsko `pandud


Jõhvi


[krati tegemisel] võtta kaks `luua vart ja pane nied `risti ja siu `neie `külgä üks `erne luud

mõni `sõidab ühe jalg`rauvaga, `tõisel on kaks jalg`rauda (uisk)

arst `käskis `aigel `istuda `istmele `kaksi`raksi

nied `tütrik ja poiss kamandavad kahekesi (sugul)

kaks `kelloda

(kõrge kummiga vanker või saan; korupiga regi) kibi·t́ka on kahe rattaga `sõidu riist

kui `muidu `õksele ei ajand, siis `torgeti parema kää kaks esimist `sõrme `kurku ja `liigudedi seda `kurgu nippu

kaks puud, `teine `teisepual kust obused vedasid

lai veovanker kahe obuse `vanker on lamavoi·

`läksima `kahta `lieri (salk, kamp), nävad `käisid viel meil avis

tuli `ninda‿t abe kahes lehes (lahku, kaheks)

rattal `pöie vahe, kus kaks pöit kokku `lähväd, on ratta lõug

õppetaja lei kaks `lärtsu tämäle, `pienikene pajone kepp õli kääs

matka (tugipost) on kaevanduse seina postide päälmine puu. kaks posti ja üks matka pääle


põhja-Iisaku


ei õde ole ka elu`märki `andand, jo kaks kuud, kui `viimast `kirja sain

`andas kohe `võlga, ei `kahtlend midagi

kaks `juoksevad ies, kaks ajavad taga = vankrirattad

no on osav sie `Karla, - - maast üppab `kaksti (kõpsti, naksti) obuse `selga

no on `sellel tüdrikul ikka tore `kassõnka (pats) ja veel kahes plehis
tüttar`lastel olivad `kassi·nkad, kaks `kassi·nkad, `paelad `otsas
pühapäevil on tal `kossõnka kahes plehis

tegime `köie kahe `kiermega

tuo `aidast lina`siemi (vasikale), noh tuo nii kahest `kiedust (korraga keedetav toidukogus)

isalt `kuulin, üks [petis] `olla kaks `kuoseri (trump kaardimängus) tehend

ma lein kobrad (pihud) `korvi, võttasin kohe kaks kobratäit [marju]

sie majapidamine `lonkab (kiratsema) küll kahe jalaga