esi`puhku puhkamaje

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tuul `kieritab `ümber tänä, nüüd lähäb kesk`õhta (edel)

ei õle vigä, küll ma end kätte varal `ihmutan (nihutama) edesi

tieb oma `kelmistükkisi edesi `ühte `puhku

(kingitus) kink `asja ei tõhi `anda edesi, piäb omale `oidamaie

tüö akkab juo `liikumaie, akkab juo edesi menemaie (edenema)

`kindel inimine ei `räägi juttusi edesi tagasi, piäb oma `kiele all `kinni

kie `õige `suoja tahab `saada, sie tieb kasuka `vesti, nahast `tehtud kõik `seljatagused ja `rinnaedised on nahast

midä senest `õtsaedisest `ninda `krimpsutad

kel õli `õtsa ies ikke tükk `valged ja `tõine punast ehk `musta, sie õli kriimsilm (kirju peaga loom)

(korts, kurd) `krimpsud `õtsa ies

(vares) kraaknokk `kraaksub ka `vihma `õhta iel

Töröska `kõrval `iemmal `istus kögevits (-a = pruutneitsi), nuor `tütrik, kögötas ka `tõiste `kõrval

`vankri lõgin juo `kostab `iemald

tulin `iemält kodoje (koju)

(ühismaakasutuse ajajärgu) lappitalu `karjamaa õli talukõhast `iemäl, `einämad õlivad `kaugel, `mitmes `kandis

kottinipp on esimine sõrm, kottinipp nippib kotti

`kihla `sõrmus õli pahemma kää esimese `järgmises `sõrmess

(kalendriaasta seitsmes kuu) `omme on esimine juul

`kuori`lauljad `käisiväd `jõulu esimise pühä kerikus `laulamas

`ernepiim on esime, mis lehm `andas, ku õli `poigind
`erne`piimast tehasse `kuoki `ahjus
`tuores piim (keetmata) ~ `erne piim (keedetult)

(algul, varem) esi`puhku ei õld siin muid `lehmanimesi ku `Tõmmu ja `Ruske ja Kiri

esi`puhku ku mina nuor õlin

`tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer

`juudi usuline `luoma esimist `õtsa süöb, tagumist ei süö

`laiva nenä ekke läheb ies - - tagumine õts on jo lai, esimene õts sie on teräv

kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese (esialgne, esmane) `õtsa `piale

emä käik (esimene käärimisprotsess viinaajamisel)

(viinaajamisel) vahest tuli kolm `ämbri täit sedä esimist

sie õli esimine juoks

esi akkatuses õli iad `ilmad

esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

`enne `kutsuti ka `aida esik, nüüd on treppi `pääline

kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama

[kevadel] esimine vihm peseb `talvise `kõntsa

esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha

`karja leib on esimine leib ja `viimane leib

`ernepiim on esime, mis lehm `andas

palk läks ~ meni esimese `lopsuga (korraga, ühe hooga) `paigale

`õemel õli esimine `õigus isames `õlla

`lapse `oidija kääs, nüid võib akkada `lapsi tulema, `trüöstitäkse emä [kui esimene laps on tütar]

`einostus `kondiga vana`aasta `õhta - - `kelle `kondi kuer `enne `ahmib, sie `este mehele [saab]

nüüd on `leier, aga `estemb (esiti, ennemalt) õli krants [pruudil laulatuse ajal peas]

`estegi `tehti viel `paksud, `toimised, täis`piiku [tekid]

magamise `juurest läheb [karu] `juoksu
tämä `estest (kõigepealt) kohotab vai `ehmätäb

esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb

`estest `justku `alvas, siis jäi `nõtra`mielisest

`este tulevad `lapsele, `neljä, kuni `seitse `kuuselt kaks alumist imemise`ammast (kaks alumist piimahammast), imemise`ambad ei õle terävad

[varas] `este `kasvab `nõelast `vällä, peräst akkab ovost ka võttama

õli `este küll `sirge `seljäga, juo tämal ka kakk pihas (küür seljas)

`este valu`iivendus käib `rindualt läbi

valestab, `este ühegä ia, perä `tõisega ia, pahandab esimist taga, `niisike on kahe`kieleline (kahekeelne)

tieb `kaula `kolkasi `lehmidelle
(endisaegne kütke) `kaulakolk õli `niinist, `metsä`nurgas kisuti `niinepust, `kuore alt `niini ja sis punuti `kaula`kolkisi, mõni tegi ka sasilina pihust
punuti `este ku varu, sis varu varust läbi

`este `üöldi `kirbusittane (tedretähniline) nägu, pisikesed täppikesed näo pääl, ka käsi`vartel

`este `ütlesivad et must`rästas, nüüd on kuldnokk
egä üks kuldnokk viel kevädet tuo

`este õlivad kuleri `kellad (vasest valatud loomakell), nüüd `onvad kloba`kellad
kuleri `kellad õlivad `aisa `kella `muodi, raud kara sies, rihm õli taga ja rippus `lehma `kaulas ehk obose `kaulas

`este eleti ja `õldi kõhe ku täid `kärnä`kuorikus, üks tuba ja suur pere

`metsäs `aetasse `laŋŋi sihid `este `sisse, sie jääb järele ja sie jääb `laŋŋist (raiutud või raiumisele määratud metsaosa)

`liiva ang õli `este `männiku `ääräs kole `kõrge, nüid on juo madalammast vajond
siin õli `este `liivakõrb, ehitäsima `uoned `liiva`kõrbe `äärde
siin on `liivane maa, `este õlid `liiva`lieted, `lainelised `nindagu mere`lained, tuul ajas `liiva ühäst kõhast `tõise

`sellega `värvitasse alt, `este `krunditasse

(kõigepealt) `estiks sai õtstakkud

sie läks `siene `inna iest (väga odavalt)

kõri lapp on ies `eŋŋe`augul

ies on `istepenk, `iste`pengil saab `istuda kudumise ajal

kahel puol õtsa ies on `juustekube, `juustekubed

kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä

(hobuseraua kujuline prees) `kaularaud õli pries [meestel], `kanneti `särgi ies `kaula`rauda

vanal juo kegolõug, suu `sisse`puole, lõug ies

`laududest `kuera `putka (koerakuut), auk ies

võtta oma `kossid iest

veräväl on krampraud juo ies

`luodod kõhe kämä`lõuaga, `kandiline lõug pikkal ies, lõug kämäs, tige

poiss on `kange `lõikumaie, `piiad samasugused - - `pussid `peida `tõiste iest `vällä

nüüd ütleväd iesti kiel enne õli maa kiel

`ketrades tuli vokkirattast `kääga esiperi (ruumiliselt edaspidi) ajada

kui tagurperi ei `õska `külvada siis `külvetasse esirperi

(põhisõna hrl lühenenud: -pä) esmaspäev esis`päiväl `mendi ikke tagasi

`essispä `ommiku vara läks küläst `vällä

esispäne esmaspäevane espäne ~ esispäne päiv

sie on esi vaaks, `tõine vaaks on `pitkemb `puole `tolli

hrl pl vanavanemad, esiisa või -ema – spor üld kõik nied Tarumid õlivad ühest esivanemmast saand

esmaspäev `esmispä – edos (esmaspäeval sündinud lapsest)

sinine `esmispä (pohmellipäev)

`läksin `espä (esmaspäev) `ommiku `lauta

`espä `onvad `Püssis `laadad

kaks `espät `järjessutte

`poistel sinine `espa (pohmellipäev) `jälle

espäne esmaspäevane `espäne päiv

kaks `espät `järjessutte (järjestikku)

puujunikad (suur ümmargune asi v olend) õlid kodo `tehto, kottiga `espä `viedi `ommiku obosegä [leeri kaasa]

pois suur junikas, täis mies juo


Jõhvi


`õtsaedine `kipris

`kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - siis `kraavi `kaldast akketi esiga (töörinne) menema

(v a l g e v a s i k a k i i l sportlik mäng) `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi

`kömpäjalg on kes `kömberdab, ei `pääsi `õiete edesi, on jalus

lamppu (vankri rattapaare ühendav vahepuu, keelikas) `viebki `vankri edesi ühes tükkis

`ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised - - luavõttajad esimised

(esialgu) `este`õtsa käis [karjane] `lõunel `luomadega

esiti estigi (esmalt)

`läksin akkasin `estigi (kõigepealt) `karja`poisikesest

esimine, sie on jää kala (jääräim), esimine, mis kudele tuleb

`ristiku sies `kasvab, sie on sie karu`kakra (kollane karikakar) vai, sie on esimise `numbri `maksa rohi - - `kõllase `õiedega

tugev `kõrge (esileulatuv) `rinnaga inimine

`meie esiisad õlid ikke `targad mehed

esmispe, esmispä
(esmaspäevane) `esmispene päiv õli ka siin ikke `pulmad

`este üks kanaa·l - - akketi põlevkive `võtma

akkab `toibuma, `este õli kehv, aga nüüd `toibus

`konklikud ies`kirjad


põhja-Iisaku


esilukk `klõpsus `kinni

(esmalt) `estest ~ essest saand arugi misse oli

`uuved `saapad tegivad `essest ikke kriuks-kräuks

`este ~ `estest ikke `mõtle järele, kui kedagi tegema akkad

samal `päeval kui `kangas sai `estest pakkule `aetud, piab ka kude kohe `sisse `lüöma

obune `este oli ikke viel `kaunike asi, `tüöga jäi nisukesest luu`kondist et

ei teda enamb ole, läks `iesu `karja (surema)

(talvike) `kaera`lindu `üeldassegi `kaerasori - - ovose iest võttab `kaera

sie läks `kinni oma tegude iest

keriku`sańdid `saivad keriku `vaeste`kassast abiraha, mõned `käisivad ka keriku `ukse ies `kirjamas

`ukse `klõpsti `teise nina ies `kinni

võttas `kruuvis `ukse iest lukku `lahti

käib `äia ies `küürutamas, `luodab `krunti oma nimele `saada

lakku täis mehed tulivad tuppa, ma tulin `iestki ära

`päesukesed `vilksavad maa rajalt vihinal `kassi iest läbi

`selle mehele küll raha `enne ette (avansiks) [maksta] ära usu

`Saare ja `Sihva kuhad olivad külast `puhta `iemal `metsas

obune `kuogutab (õõtsutama, kõigutama), ajab sedasi `paarmusi `iemale

(hernehirmutis) `erne`aasa tońt vai `ernetońt - - sie tońt pidi ka `lapsi `iemale peletama

kobaga `lüüasse ka `palkisi `kinni või `jälle kui `seinast `iemale on `lüödud , saab täma vahele `kirveid `panna


Vaivaro


laps oo sie vana kihelga (edev, tüütu)

(kiiker) `kiikariga vahida, `kiikar tuob kaik `silmä ede

pane `kraani `astele ede

kihulaised `kuulutavad `vihma ede

`kellod `käiväd vahel ede

jää miust `iemalle paremb

esi `müödä `külvedä

esiko g -go

isä mies `soitaski esimäise obosega
`pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas

(esimäisest = esimisest) mie nägin esimäisest `sinnu

`karsis `villo ja sai esimist `kerda `karredus (`karsitus)

vokka `stengi sie on esimäine `jätkö [mastil]

kahe `mastiga on `kuuner, sel on esimäises `mastis raad

`kolme `mastine `kuuner `laiva

`kolme `mastine, sie on `kuuner `parki, tämäl on ka edumäises `mastis raad

`ostin tume rohelist `riiest, tahin `este eleda rohelist

`este tehä `kuhja lava

`este `karti `kaiki küläinimisi

voib `olla et iespide (edaspidi) tulo paremb `aiga

`iukse `leikajo – `sarved on ies

ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi

`kummi on `ahju suu ies

`pliida pääl on `kummi, kust `öürü `lähtö `vällä

`kaura `leikus on ies