päiv

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


ele päiv

kui päiv `paistab siis `elgib (särama, läikima)

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

igä `issanda päiv

`jaagupi `päiväl viseti külm kivi jõkke [st vesi läks külmaks]

`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni

vana Juri sie on igä päiv `jõudik (tööta, tegevuseta inimene, laiskvorst), mis `metsäs sie enämb käib

`küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha)

kadus `jäljetä (jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti), tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund

`karja`laskemise päiv on jürikuus (aprill)

ein `sõisab mittu `päiva `kaares (niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg) maas

`silmad `kardavad `päivä

`kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä

`ketraja vanamor, täristäb `üöse, `päiväl tämä äält ei `kuulu

tegimä keriku `päivä (kirikule tehtud teopäev), perä `landrat `päästäs senestigi `vällä

pese enne jüri`päivä (konnakudu) `konnakudega `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

(ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb

päiv on juo - - puu `latva `kõrgussel

mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib

kui `kaste `langeb maha, siis `tõisel `päiväl on kuiv ilm

(laupäevane) `laubane päiv õli, `pesti tuas põrandad

sel `aastal õli lisa`aasta, `viebruli (veebruar) kuu sies [oli] kaks`kümme üheksä `päivä

õle mul suurt tehä, `ninda sama logeren (logelema) ja `katsun, kuda saan `päivi `õhta

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

kui puu on `päivä kääs, siis `lõhkeb (lõhenema, pragunema)

tänä lei päiv `lahti (paistma hakkama) juo, sadu meni üle

päiv on viel madalas (madalal) ei maksa viel menna tüöle

Madise päiväl mihklikuus (september) [aeti] siad `lauta

`mihkli`päiväst on kaks tõist`kümme nädälä `tuoma, `tuomast kuus `küündlä (küünlapäev)

mais lähäb kari pitkile päivile

kui sue sügise õli sai viel pält mardi päivä karjas käia


Jõhvi


`juaksima ja lasima kukker`kuuti `terve `päivä

(ladistama) lahistab `terve `päive sadada

mul päiv viel `kirja panemata, lähän `päivä `kirja panema (sitale)

`sauna`rahvas pidi peremele tegema `päivi (tööpäev), kui tahi `lammast `süätäda pereme maal, nied õlid `lamba`päiväd

terve päivä süämäta magu mängib marjaasi


Vaivaro


tämä `ellä viel `viimisi `päivi

tänä on `oige `elgas `päivä

se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst

eläsin üsnä iku `päivi

`päiva jamota (pilvi koguma)
jamotab, jamotab, `milla tulo [vihma]
nää `ilma jamotab jo, `vihma ei tulo

`juobuned mehed kisendäsiväd ja `taplesiväd üks `toisega `juobunes `päivis

tama on iga `päivä `juoma imos

`Mihkeli `päiväst `keideti olut ja `juodi `viina

`Mihkli `päiväst - - siis `oldi jo kesä tüöd kuos, `tehtü `pello päält

`päivä `kirka (särama, helendama)

(Lucioperca lucioperca) koha sie `plotniku `päiväpalk

`raske tüö `kurna mone `päiväga inimise `otsa

`päivä on jo `korgel

(päikesest) `päivä ei ole `lahti

`kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa

`päiväd `onvad lühükäised

Madikse päiväl ole kors akka lund vihkama

`Maslitsa on `liugu `päivä