algust algune alutab akketi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu

(hooga alustama) ja kukkuti `jälle kurikaga sugema

(alustama) kabi menemäie, minu `silma alt `vällä

(mittelõplik, esmane) esi `algune maks `estegi, siis tuleb perä viel midä tuleb

õli `kiskuja (riiakas), `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu

`sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad

(esialgu) esi`algust ~ esiakkatuses ma ikke sain viel omale oma `kraami `valmistada

kasu`kannikas `leivä alustuses `anneti `piiga`lapsele ja `üöldi sedäsi: süö `kannika, sis `kannid (tuharad) `kasvavad



kui on `purjes siis akkab jorotamma

`kirgastab vili kui `vihma tuleb, akkab `kirgastamma

`suoled akkasivvad `alle `käimä

`vanker akkas `loksomaie, on vana

aga sie on akkand jutt (väljamõeldis)

akka `istuma

akkab `korskama `ninda‿t `prussakad kukkuvad `seinä pääld maha

akkab oma `leibä, lüöb `tõistest eräldi

akkab surema

akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele

akketi `kirjutust õppetamma

emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska

`iuksed akkavad kuletama, sis `üöllasse kulupää (vanainimene)

sie on kui ime tego - - et akkas `käimä

õras `liigub (haljendama hakkama), akkab `kasvamaie

(jumalateenistust alustama, lõpetama) kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä
kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle

kui ma akkasin sedä põranda pesemä - - `tüŋŋä `luuvaga siis `kratseldasin ja

küll neid akkab `käimä siis siin neid `kaivikku `naisi

laps akkab kikkusi tegemä

leib akkab appust `saama, ajab üless

`leiväd on `külmäd, (leivatainas) ei akka `kerkimäie

`lapsed akkasivad kuluda (kalkun vm kodulind) `narrimaie

akkatasse liend `keitamaie, panevad liha ligonemma

mina ei akka enämb `tõisi `kielämäie (manitsema)

sis kasupoig ma naisega akkasivad vanamme ümbär `mahkeldama (mehkeldama)

siis akkasivad neil siginemä iast nied `linnud (mesilane)

mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie

mõni vasikas akkas `tõise `kõrva imema, siis sai `üella, et mis sa lotsotad `tõise `kõrva

akkama `kaardi `mäŋŋimaie !

(kapsas) kabustad akkavad päid `käärimäie (moodustama)

akkasivad `tõinetõist jubimaie (peksma)

`rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä (sulama) ka

kui akkab `riidu tegema või `larmima (sõimama), siis saab `üella et mis sa märatsed

tämä akkab siit suost `pääle, sie lisajõgi

viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma

akkame nüid `kantskie (pulgamäng) `mängima

[vanainimene] akkab `luoka `kiskuma

`kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä

(pulga koputamisega märgiti mängu algust ja otsitava leidmist) akkame `peitusille ~ `peitu ~ koppu`pulka `mängimä

akkame uost `rautama

vesi akkab `jäätumma

laud akkab `märjägä `kõmmeldumma (kaardu, kummi tõmbuma)

(mesi)puud akkavad peret (sülem) `laskema

laps akkab kakkamaie

leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]

`naiste`rahvas on lotta-lattakalli, akkab `tuoma (sünnitama)

pane lõng keri`laududelle, akka kerimäie

pilve`rünkäd akkavad `käimä


Jõhvi


`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`Algu`kannigas sie õli `kasvu`kannigas, sie jägati `laste vahel `vällä

`naelas (lõi naela lihasse) vist sepp, obune akkas `lönksima (lonkama)

`sulle akkab küll ludu (soni müts)

maa mõõtajad akkasivad talusid krunti ajama

`märjägä muld akkas (kleepus) `trulli (rulli) `külgä

`lambad akkavad `kurtuma (kõhnuma)

akkan `niiti kävitamma, akkan `niiti käbi `piale ajama

lõug akkas mehikesel vabisema, ei saand enamb sõna suust `vällä

`maaldrid tulivad ja akkasivad maja värvima


põhja-Iisaku


`kuhja teritus piab õlema nigu kanamuna, kui on kure`kaula (terava tipuga), siis akkab [vett] `sisse `võtma

akkas lurinal appu`piima `juoma

`aambri `lüögid akkasid `kelksuma

akkas ladistama `vihma

`suurte `tiibadega `liblikas akkas `ümber `lambi `ilberdama (lendlema)

`kinksep `olla `juoma akkand ja `lillutab (lulli lööma) `naistega

suolikad akkasid marjaa·si lüömä kõht läind tühjast

jättab pot́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)

/-tämä / akkas nattukese lund kibetama (peenikest lund või vihma sadama)

`ruossetand `ukse`inged akkaned `kriunuma

jäi `vinti, akkas krikkima (riidu kiskuma, vimma pidama)

ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas

akkas tüöl vedelema, kuppatati ära

(luksatus) `luksud akkasivad `käima

oma süü, mis sa‿s akkasid `möhmakaga `kaĺja kahasse (ühiselt) tegema

luhvt akken plõgiseb, riiv vist `lötvale läind

tael võttas tuld ja akkas `kiiluma

ära akka kade`kopsust, kärista konu raha lagedalle


Vaivaro


mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi

`este tehä `kuhja lava, lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes - - siis akkada `eini panema lava `pääle

`liegu pääl akkas miu pääd `püörütämmä

miä‿n sinu `kummardamma‿n akka (alandlikult paluma)

akkan `värnitsega maja `kruntima (alusvärviga katma)

akkas `tütrikko `liiverdamma (meelitama, ahvatlema), ise vana `juomar

mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä

tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä

tuo libitsä (puust kühvel), miä akkan `otri `tostama

ta on käpperdis, ei saa [tööga] akkama

`lapse akkas mokka imemä

`naisel akkas krieps kori (kõrisse)

`viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä

akka `verko käbimä (võrku kuduma)

akka köid (köit) sevimä

akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä

akkan `lapjaga lund `tostama

akkan `taigina kloppima

akkan void `kirnuma

jää akka lagonemma

potti akka `kohtsilla `kiehuma (keema)

akkamo linu `riivima kuppurost `vällä

voib `olla et ette`puole (edaspidi, tulevikus) akkab pueg avitamma