laiakad laiale

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`laiemalle, `laiemmal, `laiale

`laiakad `kasvavad `viljä ja `ärjäp̀ä sies

(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält

siin on suur jää `laigas (kamakas, pank), sene `laika `pääle võib `menna `sõitama

neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

`suured jää `laikad lähäväd jões `alle

save maast tulevad `laikad üles

`taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli

`tõine `laiendab puha kääst `vällä

`einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti (laiali laotama) `kuivamaie

(hobuse või veise ristluupealne) `laudjas, obose `perse `pääline, vahitasse kas on ia `laudjas, tagant lai

ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud)

kahad `laialli, kas `nindä saad mehele

kiel lai suus ku raudlabidas

sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali

kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada (koguma) magu

`pilved lagunevad `laiali, ilm akkab `selgimaie

ku lähäb maja põlema tõmma puol saega `palgid `laiali - - sie puolsaag piab õlema igal majamehel

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

võttab `vihma `sisse, `einäkuhi lämäkäli (laabakil, laiali)

(lai, lage) `laata maal ei õle puid ega `põesaid

`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)

(avar, suur) `laialise puu `õksad ulatusid ülä tie

(lobamokk) laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

`tõine on `kange `laia suuga (ropendaja), on `kange `vandumaie

`laia `kielega, pali `räägib

`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast

nied onvad masakad puud lühikesed laiad õksad

(käelaba laius) `kämblegä `mõõdan üht `asja, `kämble `laius ja `vaksa `pitkus

`kraami on, sis `laiutab (priiskama), pera `õtsib `lainu

`kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla

`kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk

sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali

naha kaust (täispikkuses loomanaha tükk, laid) sie `lõigetasse üle naha, kui `laiad `saapa `tallad `lähväd

voolik tule `tõrjujad `tõrjuvad tuld puots`aakidega, kisuvad senega tukkisi `laiali, `lohvidega lasevad vett `pääle

kuhi sai lai ku larikas

üks riist on, `lähväd varud pääld, laguneb kuost `laiali

[vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada

`ühte `puhku `ammud (karjud) kõri `laiali mu `pääle, kas vähämälle läbi et saa

`ühte `puhku `itsitäd `ambad `laiali

(kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli

siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha

kui parajas ei õle, siis on lai

(22-pasmaline suga) kahe`kümmine õli tihe, kahe`kümmisega linast `kuuti, kaks`kümmend kaks `paasma lai

kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (tikud kuhjalava ümber) on

ei `räägi `laialt, `oian `korgi all

sie õli `kruusi auk, kaks `süldä lai igä tahu

(luhas kasvav) `luhta ein, `laiad rohod `jusku kure `mõõgad

kuda sa `istud `õmmete, kahad (jalad) `laialli ku rie`aisad põrandal

[tüdruk] ludukalli `poiste ies, `perse `laieli

kie `oiab oma `asju, ei `laienda (raiskama, laialt elama) `kuski, on `kange `oidlik

kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas

(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki

(tikud kuhjalava ümber) siis on nied `konna`vaiad - - `puole `mietri pikkussed, et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

küll ilm õpetab, lai väli `nuomib

(vagu, kuhu külvati) `külvi vaod `aeti neli samu `laiad, nied õlivad siis `külvi sikkandused

lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo

linäd levidettä maha, siis sie on levitus (laiali laotatud kiht õlgi või linu)

ikke `metsisse `suurus on sie `linnu kull, `siived neli `jalga `laiad

kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm

lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid

`laia lund sadab, sula akkab tulemaie

sie on kokko`oidlik, ei `laiuta oma `asja

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

(väike jõeke) jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi

vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur

on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl


Jõhvi


aga nüüd `lämmetäb (laialt sadama) lund maha

(heinakaari, loogu, viljaladet rehaga pöörama, kergitama või laiali ajama) `kaarutame `einad ülesse

pisikesed `laiad siledad kived on kivikud (kivike)

kõri `laiali `mutku lakkatab

laabruk `kuuvet, `laiad, õli ia kasuka `pääle `tõmmata

`võeti lina pihust `niisike pisike `kiere ja sie `tõmmeti `ninda `lahti `laiakalli (laiali)

obuse `riistad jättäs `õue `päälä `laiakali (laokile)

(võrdsustavas, võrdlevas või vähendavas tähenduses) üks nii `laiukene (laiune) ja õhukene `lüödud, et `piira pii vahelt läbi käib

`mutku `karjub `lõuad `laiali

[haigutamine] kisub kõri `laiali

tänä `kõikse `päivä `ninda kisub kõri `laiali, et ei tia, kas akkab `jällä `vihma sadama (haigutamisest)

juba kisub suu `laiali, tuleb vist `menna magama

magab kõri `laiali

`andas `varrukutele `laiust `juure

`külvirind õli neli samu lai

tuli `lahvadi `lahvadi pia `laiali (hajameelne, tähelepanematult)

lai elolaud (käejoon)

kõik nied `asjad siin `onvad `laadakil

`sielik on jäänd `laiast, sie on `ninda `lötvest (lõdvalt) `ümbär, et kukkub maha

mõned on `õige `laia `suuga `varrukad, nagu kottid

sia pekk õli `kämble `laiune

paned pihu pesa `vasta `lauda, siis sene `nelja `sõrme `laius `kõige `laiemast kõhast on `kämmäl

sie, kes `laialt `räägib, on `laia `lõugadega

siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali


põhja-Iisaku


nägu `teisel lai kui labidas

`istub siis `ninda läsakil, jalad `laiali

`kõrvad `laiad kui laba`kindad

isa kegutas ( hooletult kuhjama) linad `vankrile, nigu obune `tõmmas, koorm kuhe `laiali

`nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jätta

`olgu `kriipsu jagu `laiemb

linu võib ka maalikku panna sie on ninda et linu vette ei pandagi kükkitatasse kohe maa piale laiali

(vanem ja tugevam tedrekukk tedremängus) `kösterkukke ei tohi `millaski maha `lassa, siis mäng lähäb `laiali

`selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht (tähtsust täis)

nägu lai kui `leiva labidas

`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks

akka sie `sulle mitte sugugi - - piab `külle`õmblustest `laiemalle (rohkem laiali) `laskema

sadab kohe `laia lotti, paras `jõuluilm

säel peres on `kõigil alati `lõuad `laiali (naeravad palju)

võttas `laialt ette ja `plaanitses, oligi `varsti võlad `kaelas


Vaivaro


`laia

`laia|gas

`laialdai|ne

`laiuta

`lauda on neli `jalga `laia

`neĺlä jala `laiune `lauda

`ninda `laiukaine (kitsuke) oligi

(ulatuslik) `laialdaised `einä maad

`paido `laiudeda (siile kokku õmblema)

(aulatuslik) `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik

`kaislad `onvad madalad, `laiad, `piesa `muodi `kasvavad, `kellagad `oiled on

`naiste`rahva amed on ka `laiudettu

kui tehä uus vene, siis `laiudeda

kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla

`pello maad voib ka `laienda (suurendama), uut maad `juure tehä

tämä `naura `ambad `laialle

`einä `unnigod ka lahodeda `laiale `kuivama

`einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama

`kuube on seläs just ku `lohmaka, `laia `kuube

`lahna on kala, `laia kala, tämä om oppe `karva

`laia `suuga, ei piä `kiele all midägi

tämä käüb `liiga `laialt `ümber (liialdama)

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

`vaaksa `laiute (laiune) oli [vööpael]

(lame) `laatke kados, `laia madalukaine kados

`laia lund satta - - `laia lume `lörtsi

akkas `laia tied `käimä (liiderdama)

`laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine

jutto `männö `laialle

ken `lasko vigastil `ümber kere `käia, sell on `laia `kaare

`aigus `lähtö `laialle, `kohtsilla (kohe, varsti) on külä täüs

puud on kaik `laiakille (laiali)

ühe `laiukaised (laiune) `lavvad

laiute

sie jogi on kaks `kümme `süüli `laiuta (laiuti)

mago on kuhja kesk paika kust lähtö laiemast

see `riies üks `küünär on `laia

tämä käüb `liiga `laiald `ümber