elo ajass, eläviku eläjuid

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


sie on elo `aigane vana `murre `ninda

sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend

(põline) elo`päivine `metsävahi koht

(eitavas lauses) mina ise ei õle eloajaski (iialgi) `tantsind

sie on elo aja oma kõha (eluase) pääl õld

en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli

oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi

elo `aigased vihamehed õlivad

elu aig maja urtsikus õld

minu uss ei õle elo aig `ammustand

ega varess `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski

minä ei õle elade·`ski (iial) vikkastid tagund

minu nenä ei õle elädes verd juost

mina ei õle elades saand [raha] kuhugi `kassa viä

mina sene tüö juut ei õle elädes õld

minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle

minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik

oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku

(kaasasolu rõhutavalt) nelikümend viis `aastad sai mehega kuos (ühiselt) elätud

ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula

eks sääl `linnas õle mõnest kõhast (seisukohast) ia elädä

panevad `leiväd `ühte `riiullile ja akkavad kokko eläma ei `lueta ei `lauladata

elosa `silmidegä (elusana) tämä küll enämb `Rääsa ei tule

maja elusa (suure leegiga) tule `liegi sies

(maapealne või surmajärgne) igävine elo

et sinä igaveste elä

`kange elävik `kuerust tegemä ja

`luomad `nindasamati elävikkud

on elävik `ninda kui tule säde

`suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta

`enne [on siin] elatud, kivivarede (varemed) kõhas `kühmud, kivivaresi rias

`torka elusuon (tuiksoon) `katki, siis elu lähäb kõhe usina `vällä

õled minu `armus eländ

kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb

kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja]

elämine akkab `tahtama (suguiha)

elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] (elund)

kõda on elotual (rehest eraldi elumaja)

`mitme elo`ruumine maja, mittu pere`konda eläb

eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas

kedä sügise elämä `jäätässe, sie on elo `luojos

eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika, tänä siin, `omme sääl

eläb `tõise `armul

eläväd ligissutte, `naaburis

sene inimese elo on jo `välla `kustund (surema)

elolaud pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali

(joon peopesas) `leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt

(joon peopesas) lesemärk on kriips pihus, elo`lauvast lähäb `põigite läbi

elol on `kriiva (jõnks) sies, sis elo ei lähä

kevädel kui sue tuleb, `ninda kõhe nämäd (kärbsed) `lennotavad, tulevad elo

kodo `väimel müts alaliste `ukse `kõrval `naulas, et ku elo kibedäst lähäb sis saab viel `mütsi nappada

elo`kamrist saab kurustikku (aganik)

kõik elokad `luitand, ei õle liha `seljäs

minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja)

rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval

täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas

kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on

kie on üvä elo pääl `naiste`rahvas, on lokk (lott) `lõuva all

õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi

maja sial `veikeses majakeses elab vana mies

muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul

tämäl on sääl üks elänik. üks lesk `naine on elänikkust (üürnik)

piab vähäsel elämäie, `kopra (käsi) `puudub igäl puol `põhja (näpud põhjas)

(jõude) `jõute elo

sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas

sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo

sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua

tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi)

pian oma `eidega (kuidagi) elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk paha

elav õbe (hrl käänduvad mõlemad osised), `niskesed ivad (tera taoline)

poiss ei õle viel võttaja, aga eläväd sedä `armokese elo

tuba kumiseb ja kajab, ei õle `ühtegi elävä `enge tuas

elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad (tõrelema)

eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas (vilets) elo, ei õle inimisel süä ei jua

võttas karu elo maha

`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)

[hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad

[kevadel] `kärbäsed tulevad elo

`kõŋŋeb `vällä ei jää elo

`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää

`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige

`pääsisin viel eloga - - `rüövli kääst

`riidelik ja `kiskuja [inimene], ei sobi kenegägi kokko elämäie ei

`vaimud ei käi `kummitamas, aga `surned on küll unes elos

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

sie juo vana, oma elo `päiväd `ümber eländ, vana `kannukene

(nõusolek abielluda) sa olet jah `kostand elost ajast

elu`aastad on mõlemal `selja taga, `eilised ei õle `kumbki

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb

kie õli `ästi krõks (nägus) poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab

on sie maa`ilma elo küll `kummilik (kummaline)

ligemale viis`kümmend viis `aastat juo saab, ku õlema kahegeste kuos elaned, eks seda `enne `kõndimist õld ka viel, juo kuus`kümmend `aastat ligimani

ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest)

eloiir ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

elosalt en õle `ülgedä nähnd, aga liha õlen mekkind

vahest on sadu, üvä peremies ei aja `kueragi `õue, minu `aetasse ikkagi `tüöle, mul on peris `kuera elo

elu-iga

elu-lugu kää `katsuja `räägib eloluud läbi, `milla `tütrik mehele saab

elu-vasikas (ellujäetav) ku elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

sie vasikas õli ilusa `värkidega ja `jääti elo `lehmäst

eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast

(sump) kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije

kala`kummi sies `oiti eluskalad

`kange kalima (tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta

ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad

kui on `raiumatta siis on elos puu

(lähestikku) lähessutte eläväd

elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä

minul on pisikesed elo`ruumid

siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse

sääl ei õle elävä `enge kodo

tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi

tämä eläbki kala`püügist

vanast õli elo `reie tuas

jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin

õli küll kõvast `aige aga `vällä ei surd, elo jäi


Jõhvi


jättimä `kõige `nuorema [venna] kõhe isa kõha `päälä `sinne elotsemma

elu tuli täis ka (saab vihaseks, ajab hinge täis)

`Jõhvis õli mul ilus elamene (elujärg), aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selga

sain juba elole jalad `alla (majanduslikult kindlustatud)

õlen `aige elädes (kunagi) õlnd, `tohtrel põle õlnd

mies ei `õskand oma naist eluajal `indada

kudas elu läheb

see on `õmmete elajaluam `lahti `lastud (lehmast)

siis sain juba elole jalad `alla

ta sai mu kääst elu (päris) mau`täiä [peksa]

`pandi `linnu `muodi kuju üless, siis kui elos lind tuli `sinne `juure, siis särotetti `püssigä, sie on sie kujudel `käimine

`rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid

`targad `ennustasivad `õtsa iest ja `rääkisivad su elulugu

mina ei õle elu `ilmas `sallind seda `trallamist ega lakkatamist (laginal naerma)

eks nad pidand kõrvalt ka tienima ega sie maalapp - - neid siis elatand

aja elokad (veised) kodo

akketi `kammima, et pia kihub, pera on elukuid pias

ega minagi‿s eluaeg `ninda `kössis õle õld

sie taat `tühjä juttu ei `rääkind, ega `kummitusi `miski ei `kartand elu`ilmas

ei õle saand elu`ilmaski `kergel `õlla

eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa

kole `kinnine elo õli sääl (krahvi teenistuses) ka

kõik maa nurgad elus läbi käind

lai elolaud

all ämälane tõi `õnne ja must tõi muret ja leppa`triinu tõi `kirju elu

maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb

mokkad nagu elusa kana süänd (punaseks värvitud)

sie on jo üks elo `aigane (põline) `orja puu

koduses elus enamb `julmima miest ei võind `õllagi oma naise ja `laste vasta ku Ärman

vana obune, `juhtund `präiga komastama, õld elu `välläs

veri `seisab, siis käsi on `ilma elota

`uuemal ajal kui mõni elas juba `armukest siis mõni `kutsus `armuke, mõni kõhuõde

õled ikke elu `põlved õld `niisike `kuivetand

õli ilus elamine, nüüd ei õle enamb midagi, kõik lagastas kõrist `alle


põhja-Iisaku


elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old

`ärge mind enamb lugege inimesest, minust enamb elu`luoma [ei] saa

`kruńdist `sissetulek `veike, sellest kas ela vai sure

`piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi

sie täma elu, kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada

kuradi `kõlksutaja, sie täma elu, kui saab `teisest `alba `räekida

`tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies, `kuśkil ei `seisa `paigal

`meie maa `sisse `niitand, üle raja, no kas sina `sellega elad (rikkaks saad)

elu`aegne sulane, olnd `teiste lükkada ja `tõmmada (käsutada)

kuos `narriga [ei] ole `kerge elada

no oled sa küll `põrgu`keldrist `alles `endale elu`röögatuse (riiakas ja õel naine) `välja `koukind

kui elus `miski suur `õnnetus oli või `miski muud, mis igapäev ei `juhtu, `ütlesivad elu`rüögatus

`praegast on `teine küll `irmus `lontu (rumal), kui saab vanemast ja omaette elama, läheb ehk `targemast

laut oli, kõik lahutasime ära - - `selles elus (poja majapidamises) kõik siin

`misse viel paremb on kui `mõisa süda, elupõline ramutus

`linnas läks elu `kitsast

-- `terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine

ega‿s sie koppika pial (rahapalgast) elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi

kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku

kus sa, elajaluom, `täidad, kas mõjal `rohtu viel vähe

kärnkonn elab `põlluma pial

küll elu õppetab

oli meil keik oma ilus elamine - - aga näed siis tulid õnnetused ja pole enamb maja kraamigi kedagi suurt alles

(naksuri vastne) `juure`leikajad elasivad `mulla sies ja `kartuli `sisse `läksivad ka

sina kodu `naise `persse taga õppind konutama, keda sina `ilma elust tiad

sina läind ka ia eluga näust lõkkendama

valus, nigu elus tuli lüöb läbi (valusähvakust)

ära `istu `ninda `kauva `peĺdikus, `külmetad elamise ära


Vaivaro


elan siin isepäin (üksipäinis)

kuhu se vana `mulda (vanainimene) vel koli (teise kohta elama asuma)

`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel

[angerjapüügil] elos `süötä pidä olema `ninda et sie `viidika eläs

`katra (karukaer) on `vintske eloga

minust ole enamb parandaja ega elaja

[vennal] vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

olen kohe eläväld `surnud

eläsin üsnä iku `päivi

siin voib elädä

kuda sa võid siis igäühe `miele järele elä

`eigä `joua igäühe `miele järele elädä

`eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine

`tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno

`ülgäs `kaasi`kraani `lahti, oligi `lämmäständ, vähäse ikke elo`märki oli viel ku `löüeti

inimise elo on `kämble `laiune (lühike) siin maa pääl

eks miu elo jo eletu

eks neid ole kui`paljo, kedä on `maedu elosald

(elatanud) elätünd `ihmine

elosa `kissa

elu`aigane küla

eläni-kko g -go

kust küla elanikkud olete

elo-ka g -ga

püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi

kadus on elosas tules

kala venelaised, nied on sielt `järve`äärised, mis nei kala`noudega elavad

(sünnikodu) elokodo oli Suokülas

kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri

küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä

(lahus) lahukses `elläd, mies ja `naine `eivät elä kuos

miä jädän sene elo`lambast (kasvama)

sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast

`vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus

tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos

sao – `suitsu `saunas eläsimmo