menevik

• 1 isikulise teguMoe minevik (tegite) ^[1]
  • 1.1 i-minevik
    • 1.1.1 ainsuse kolmas pööre
    • 1.1.2 mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad ^{[14] [15]}
    • 1.1.3 a, ä, e + i > i
    • 1.1.4 d + i > si
    • 1.1.5 si-minevik
    • 1.1.6 siseKadu
  • 1.2 astmeVaheldus
    • 1.2.1 siseKaoline
    • 1.2.2 si-minevik
  • 1.3 üheSilbine tüvi
• 2 viited ja märkused

isikulise teguMoe minevik (tegite) ^[1]

i-minevik

oli KirdeRannikuMurdes ulatuslik. nagu ta on tavaline mõneski IdaMurde ja Viru keskMurde teguSõnas.

• Lüganuse:
  • kui ma kallis kasvaelin
  • marja maasta tuise'elin; ^[2]

ainsuse kolmas pööre

oli lõputa. ^[3]

• naurama: nauri ^[4],
• Lüganuse:
  • lugi, kuuli ~ kuul, meni ~ läks, ans ~ ants ~ andas, jõus, künts, leis ~ leidäs, ois ~ oidas, ties ~ tias ~ tiedäs, tõmps, peks ~ peksäs, püörs,
  • tuis ~ tuises ~ tõus ~ tõusi, ammust, sigini, mõttel, üttel, kauppel, nuhtel, riittel, vihtel,
• Jõhvi:
  • juoks ~ juoksi, kuuli, lasi ~ laskes, lendi ~ lensi ~ lentsi, tias, tapp ~ tappas, üttel,
• Iisaku:
  • juoksi, kuuli, lasi ~ laskes, tõusi, tias ~ tiadas,
• Vaivara Udria:
  • [vihma] sadi, vedi, jätti ~ jättas, kartti ~ karttas, kiitti, lauli, seisi, tappi, votti, ans ~ ansi ~ andas, jous (jõudis), löüsi (leidis)
  • künsi, mursi, juoksi, tuns (tundis), ammusti, avitti, juhatti, kahetsi, piigisti, kaupli, motli, ombli, ütli ~ üttel,
• Vaivara Kudruküla:
  • ai, kävi (käis), kuuli, mäni ~ läks, juoksi ~ juokses, kuoli, käski, laski ~ laskes, toisi (tõusis), osti ~ ostas

laulus oli i-lõpuline

• Lüganuse:
  • kie sinu uoli enne oisi
  • kie sinu karja enne kaitsi
  • kie sinu lehmad enne lüpsi
  • kie sinu siad enne süödi; ^[5]
  • õe koera augasteli,
  • õde uksest katsasteli; ^[6]
• Jõhvi:
  • ans mulle muuda tööda
  • ands need aned mulle hoida; ^[7]
  • isa ooti ooste poissi
  • veljed tahid tallipoissi
  • isa üüdi uksilanna; ^[8]

laulus võib i-lõpule liituda omastusLiide (*hen) ^[9]

• Kuusalu:
  • mies sõi - norutelie
  • mies sõi tänatelie; ^[10]
  • Lemmingi isa podie; ^[11]
  • Soome silda notkatie
  • aluspaĺki paugatie; ^[12]
• Muhu:
  • priskest sõie priskest jõie; ^[13]

mitmuse kolmanda isiku lõpp ivad ^{[14] [15]}

oli tuntud Haljalast ida pool - Ida-Järva ning Viru keskMurde, PõltsaMaa, Ida-Murde, Lõuna-Eesti, Soome ja Vadja murrakuis ning 18. s Eesti kirjaSõnas.

• Lüganuse:
  • seivad (sõid), õlivat, oisivad, sõisasivad (seisid), istusivvad, laulasivvad, rääkkisivväd, uskusivvad, õtsisivvad, parvettasivad, menivät, terestäsivät,
• Jõhvi:
  • saivad, kuulivad, kuivasivad, õilesivad, kolistasivad,
• Iisaku:
  • jäiväd, pesivad, juaksivad, kasvasivad
• Vaivara:
  • joivat, möivät, vediväd ~ vedäsiväd, keittäsiväd, tuntesivat,

selle kõrval esineb ka oleviku va-osiseta id-lõppu.

• Lüganuse:
  • noored sõusid, noored jõusid
  • noored sõusid, aerud nõtked
  • vingid vitsased nidemed
  • naurid nahka õmbelused; ^[16]
• Jõhvi:
  • vanad sõusid pääd vabisid
  • kõik need lõua luud lõdisid; ^[17]
  • kuhu sie kupja ambad saivad?
  • ambad said reie reha pulkist; ^[18]

a, ä, e + i > i

• tahi (tahtis), pani, suri, õli, tuli, kuuli (kuulis), mõtli, ütli,
• Lüganuse:
  • [näväd] aid (ajasid), jaksivad, laulivad, võttin, lasi: lasima, sugima (kammisime), tuisima (tõusime),
  • [sa] kauplit, riitlivad, vihtlivad ~ vihelsivad, õmblin,
• Jõhvi:
  • süödima, lasima, lugin, surivad,
  • ain mina anid vesile,
  • lugin luiged mättaeie; ^[19]
• Vaivara Udria:
  • ostin, imestiväd, tunnistin,
• Vaivara Kudruküla:
  • käskin, lugin, püörin, uotlivat (ootasid),

d + i > si

pikaVältelises tüves, kus d ees on heliline häälik

Lüganuse, Jõhvi, Vaivara n + si > ntsi

• Lüganuse:
  • jõus: jõusivad, leisin, nõusima, oisin, püüsima, [sa] tiesid: [te] tiesitta, üüsiväd, ans ~ ants ~ andas
• Jõhvi:
  • tiasin, antsin, küntsin ~ kündäsin,
• Vaivara:
  • ansin ~ antsin: ansimo, künsin ~ kündäsin, lensiväd, mursin, jousid, löüsin ~ löüdäsin, püüsimo ~ püüdäsimmo, tiesin ~ tiedäsin

magas < *makasi < *makat+i

si-minevik

kunagist at/ät-tüve matkiv keskMurde si-tunnus on levinud pikemais sõnus, i, u-tüvelisis ja mujalgi (ka VadjaMaal).

• Lüganuse:
  • munesivad, põlesivad, käisin, kitkesimma, itkes, mädänesiväd, kärästäs (käratas) ^[20], köhästäs ^[21],
• Jõhvi:
  • mis sa tühja kiitelesid
  • ütlid tütare tööd tegema; ^[22]
• Iisaku:
  • [kuer] augastas ^[20],
• Vaivara:
  • eläs: eläsimmo ~ elimo, ävis,
• Vaivara Kudruküla:
  • imestäsivät, kisendäsivät, kussuttas (kustutas) ^[23],

laulus valdab siiski i-lõpuline

• Lüganuse:
  • tähte mõõkada käristi
  • kulda elkuda elisti; ^[24]

siseKadu

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

seda väldib isegi hiline si-minevik (kaheSilbilisis pika esiSilbiga a, ä, e-tüvedes) ^[25]

siin on ehk si-tunnusega tingivat kõneViisi hakatud Eesti (andsin: annaksin) või Vene keelt (я бы дал) jäljendades tarvitama (sise-kaota) si-minevikuna

• nuttasimma ^[26], andasin, leidasin, luottasin, toittasin, laulas, paistas, juokses, kuules, käskes ^[27],
• Lüganuse:
  • paistas, tõstas,
• Jõhvi:
  • maksas, õstasitta,
• Iisaku:
  • kastas, laulas,
• Vaivara Udria:
  • maksas,
• Vaivara Kudruküla:
  • käskes,

laulus leiab rohkem siiski keskMurde is-lõpulist minevikku

• Lüganuse:
  • kie sinu sängi enne säädas
  • kie sinu patjad enne peksas?; ^[28]
  • sõitis saes seitsmendamas
  • kandis mind ju kaasajani; ^[29]

astmeVaheldus

siseKaota mineviku tüvi on olnud samas astmes kui olevikus

• Viru-Nigula:
  • näin (nägin) ~ näen,
• Kuusalu põhjaOsa:
  • tein (tegin),
• Viru-Nigula, Vaivara:
  • motlin (~ mõtlen: mõella),
• Lüganuse:
  • ütliväd, võttivad, jättimä, kardin, keidimä, [sa] kauplit, riidlivad, vihtlivad ~ vihelsivad, õmblin,
  • üksi toidin tuomijani
  • kasvatin kanesijani; ^[30]
• Jõhvi:
  • süödima, puhkuma: puhus ^[31],
• Vaivara Udria:
  • jädin: jättiväd, kardin, [sa] keidid, tabin (tapsin), vedin, kaodin, (sa) uodid: (nad) uottivad, irmudin,
  • vieredin, ävidin, kauplimo (kauplesime), taplivad,
• Vaivara:
  • tegit,

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes ^[32]

• Jõhvi:
  • kodu jättin kotti täie
  • maha mattin matti täie; ^[33]

siseKaoline

ja

si-minevik

on tugevas astmes

• Lüganuse:
  • kõndisivad, märkkas, palkkas,
  • jättäsimmä, kandasin, karttas, luottasin, niittasimma, tappas, toittasin,
• Jõhvi:
  • kurttasin, tundas ~ tundes,
• Iisaku:
  • saattas, tahtas,
• Vaivara:
  • jagasimo, pidäs, sadas, kargasimmo, tembasimmo, rääkkisivät
• Vaivara Udria:
  • andas, karttas, ottas, püüdäs,
• Vaivara Kudruküla:
  • jättäsin, keittäsivät, kiittäs, tappasimo,

üheSilbine tüvi

vein: vei (viis), jäin, sain, jõin, tõin, möin: möi;

• AluTaguse murrakuis (IdaMurdes, Lõuna-Eestis ja VadjaMaal ):
  • lein (lõin), sein (sõin)
• Viru-Nigula, Vaivara Kudruküla:
  • löi, söi, joi, toi, kävivät
• Viru-Nigula:
  • poin: poi: poisivatta (poosid),

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 243
2. ↑ H III 12, 129/31 (10) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1893) "Soldatiks viidud + Ei ole matjaid"
3. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 28
4. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 72
5. ↑ H II 3, 612 (168) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Tule mulle"
6. ↑ H III 1, 707/11 (6) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) "Tuule tuba + Kuldnaine"
7. ↑ H II 8, 744/6 (4) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Haned kadunud"
8. ↑ H II 1, 530/1 (699) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Ilus neiu"
9. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 183
10. ↑ EÜS VIII 2037/40 (326) < Kuusalu khk., Kolga v., Tammistu k., Jaani t. < Leesi k. - K. Viljak & G. Vilberg < Elts Junkvist, 78 a. (1910) "Kalamehe naine"
11. ↑ EÜS VIII 1971/2 (238) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k., Pellu t. < Virve k. - K. Viljak & G. Vilberg < Kadri Puusepp, 66 a. (1910) "Osmi haigus"
12. ↑ H II 34, 594/5 (219) < Kuusalu khk., Kolga-Aabla k. < Kiiu-Aabla k. - Hans Lohk < Johannes Remmelgas (Mesilinnu Migu), 54 a. (1892) "Oleks"
13. ↑ H II 6, 705/9 (53) < Muhu khk. - Peter Saul < Hans Memmel, 64 a. (1890) "Soldati tundmata saatus"
14. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 239
15. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 85
16. ↑ H III 1, 729/32 (7) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Laevategemine + Laevasõit + Kalaluust kannel"
17. ↑ H II 8, 742/4 (3) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Surmasõnum + Laevasõit"
18. ↑ H II 1, 200 (295) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Aps (=Kriisi Jüri) 64 a. (1888)
19. ↑ H II 1, 325/8 (486) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a., Kiikla mõisa moonaka majas elamas. (1888) "Haned kadunud"
20. ↑ ^{20,0 20,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
21. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
22. ↑ H II 1, 307/8 (462) < Jõhvi khk., Atsalama k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jaakob Saks, 87 a. (1888) pulmalaul
23. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 69
24. ↑ H II 1, 369/70 (526) < Jõhvi khk., Ädise v., Vasavere k. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888) "Salme"
25. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 28, 84
26. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 19
27. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 34
28. ↑ H II 3, 612 (168) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Tule mulle"
29. ↑ EÜS XII 1473/7 (58) < Lüganuse khk., Erra v. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a. (1915) "Kust laulud"
30. ↑ H II 1, 609 (788) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Lesenaise kaebus + Kus istun - iken"
31. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 65
32. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77
33. ↑ H II 37, 353/4 (20) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) "Tantsulaul + Õlu + Pulmades laulu õppinud + Palju laulu"