Tuesday, December 31, 2013

õlevik, isikoLõpud ja eitüs

olevik (teete)

isikuLõpud [1]

isik

ainsus

mitmus

1. -n -mma
2. -d -tta
3. -b -vad

samu VadjaPäraseid isikuLõppusid tarvitatakse Haljala Selja, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Lääne-Vaivara kõigis teguSõna ajaVormides ja kõneViisides pääle mineviku ainsuse 3. isiku ja käskiva kõneViisi. need isikuLõpud liituvad ainult täisHäälikule.

  • hvi, Iisaku ja Lääne-Vaivara murraku rõhutu ja pääRõhulise silbi järel on m lühenenud.
  • Lüganuselt on leitud mitmuse 3. isiku maije-lõppu, mis võis ma-tegevusNime mõjul kujuneda lühendist läksimä meije > läksiije.
  • Vaivara ranna ja IdaMurraku Udria, Puhkova, Kudruküla mitmuse 1. ja 2. isiku lõpud on +mmö ja +ttö [2] nagu Karjala, Savo ja Ida-Ingeri (Savakko) murdeis. lähemaist Vadja ja Isuri murdeist neid ei leia; [3].


  • Lüganuse:
    • menen (lähen), parandan, sain, saattasin,
    • lüömmä, tuomma, elämmä, ütlemä, seimä (sõime), tahima (tahtsime), menimmä, õlimma, eläsimmä, talluttasima,
      • [mei] kutsumaije, lasemaije, võttamaije, õlemaije, tegimaije, läksimäije,
    • tiäd, tõmmad, võttid (võtsid),
    • juotta, jäättä, lähättä, valestatta (valetate), ütlittä (ütlesite), panitta,
  • hvi:
    • vahtin, vein (viisin),
    • tiema, vahima, veima (viisime), jättimä, pesimma, lauttisimma, püüdäsimmä, kasvattasima, lähmä; [4]
    • tahad, niidad, nääd, leid (lõid),
    • piatta, saatta, maksatta, mälättatta, käisitta, õstasitta,
  • Iisaku:
    • tiat,
    • tuama, lähmä, annama, jäima, panima, tegimma, lugesimma,
    • tiatta, õletta, võttasitta,
  • Vaivara:
    • tuot, lähät, lasin,
  • Vaivara Mustajõe:
    • tiema, räägima, tulima, Sõtke: jättämä, saima,
    • olet, lähät, sait, tegit,
  • Vaivara Mustajõe:
  • Ida-Vaivara ja ranniku:
    • [tä] tekkö (teeb): [tüö] tekittö, lähtö (läheb, lähete), parandammo, erkkäsimmö, tiättö, tahatto, vigurdatto [5], saamo, lähmö, püüsimö ~ püüdäsimmö, laulitto, [kus] kävittö [3]


  1. Vaivara ranna ja IdaMurraku Udria, Puhkova, Kudruküla tugevas astmes ainsuse 3. pöördel lõppu polnud [6]. seda on täheldatud harva Lüganuselt ja Jõhvistki.
    1. Vaivaras on o asendanud e ja eelnev kaasHäälik kaheKordistunud Kudruküla: uijo , kaija [kajab], pitta (peab), ihho (ihub), [tuul] puhhu, tullo, männö [7] nagu Isuri, Ida-Soome ja Ingeri (Savakko) murdeis [3].
    2. Haljalast läänes oli +b lõpuline vorm ka tugevas astmes [7].
      1. AluTaguse +b lõpuline vorm on nõrgas astmes nagu Vadja murdeis [3].
  2. Vaivara ranna ja ?lääne?Murrakus ning Viru-Nigulast läänes oli mitmuse 3. isiku vorm tugevas astmes. Udria: karttavad, murdavad [8].
    1. Puhkovas on lõpus övad: menövad, tulovad.
    2. Kudrukülas oli lõpp öt ja eelnev kaasHäälik kaheKordistunud: männöt (lähevad), munnit (munesid) ... [9].


  • Lüganuse:
    • vedä, istu, unista, Liimala: [tämä] saa [senegä aigu] (ta saab sellega toime),
    • Salme varsti vastatelle; [10]
    • lennab, püüjäb, sõisap, kukkub, nõidub, imettab, kukkettab (õitseb), vahettap, [kie sie] kaulab [kõiki nähes] [11], pelottab [12],
    • piäväd, kiduvad, lähväd, ulguvad, üüwäväd,
      • kaasrõhu järel +v+ kaksistub: kelisevvad, korisevvad, ävittävväd, kukkettavvad [13], (Viru-Nigulas samuti)
  • hvi:
    • anda,
    • kudup, sadab, viap, luobib, rääkkib ~ räägib, mädäneb, johtob [12],
    • kauvat, oijavat, räägiväd,
  • Iisaku:
    • laseb, võttap, tüöttap,
    • süeväd, tahvad, tieväd,
  • Lääne-Vaivara: tahab, kasvab, [laps] kisendab ja pargub (hädaldab),
    • Ida-Vaivara ja ranniku: [tä] tekkö (teeb): lähtö (läheb, lähete), lasko (laseb) [5],
    • Vaivara Udria: elä, tiedä, laula, avitta, [südä] iiveldä - väriso, imusta, [tuul] uliso [3]
    • Vaivara Puhkova: tago, [päivä] paistu, armasta, lugo, tahto, voistlo, väriso,
    • Vaivara Kudruküla: lendä, pühkü (pühib), uijo ~ uju, kaija [kajab], pitta (peab), ihho (ihub), [tuul] puhhu, ammusta, tullo, männö ~ lähtö, vuliso, äbenö, näkkö, [ahju] küttö ~ küö [3], juoksot, tekköt, [kellot] kelisot, siginöt, langit, ävvit [14]


  • Mart tansii, maa müdisee
  • tuba kuuskine kumisee
  • notkuu seina seitse sülda; [15]

mitmuski võib laulus olla ilma lõputa [16] ja mineviku tähenduses

  • Harju-Jaani:
    • elkis elmine hobune,
    • küla neiud naeratelle: (~ naeratades ~ oletav kõneViis)
    • oleks see meesi minule; [17]

mineviku i võib laulus liituda elle ettegi

  • Rapla:
    • Soome silda raksatille
    • alus palki paugatille [18]

on oli

  1. ainsuses
    1. hvi laulu keeles nii kui Viru-Nigula ranna ja Haljala Selja murrakus one.
    2. Vaivara Kudrukülas: ono
    3. Vaivara Arumäel ja Puhkovas: olo
  2. mitmuses
    1. Haljalast idas - onvad.
    2. Haljala Mustojal: onvada
    3. Viru-Nigula põhjaOsas: onevatta ~ onvatta
    4. Vaivara: onvad ~ ovad; [19]
  • hvi:
    • nüüd one pidu meie maalla
    • kui one saksa Saaremaalla; [20]
    • kuul onvad kuued kombed; [21]

kse, sse, ssa, ss olevik [22]

püsib laulus:

anukse, palukse, nurukse, nutakse, elakse, haudu+kse, ehikse, istukse, astukse, kaokse, vajokse, kulukse, kumakse, haljendakse, kuulukse, näikse, tunnukse, küsikse, laokse (jookseb), kobikse, poekse, langeekse, magakse, minekse, tulekse, olekse, põlekse, kõnelekse, kõrbenekse, seisakse, sulakse, surekse, süttikse, uinukse, ujukse, upukse, satukse [23]

  • 2) ele-tuletisil:

lendelekse, luogelekse

  • Lüganuse:
    • jo tulekse jo näikse
    • kui tuuakse hüva neida; [24]
    • jo meie sula suressa
    • jo meie kana kaossa
    • jo meie marja mattetasse; [25]
    • kuulusse,
  • hvi:
    • ikka tunnusi Kohtla valda; [26]
    • jo sinu isa surese
    • isa hauda raiutasse; [27]
    • kangas suitsuje suresse
    • palavaie pakasteli; [28]


mitmus ainsusest ei erine

  • Narva:
    • kuhjad paistsid Kun̄da
    • naprad Narvaje näikse; [29]


leiab isegi isikuLõpuga minevikku

  • Haljala:
    • mina moistin vastu kostin
    • varsi vastu kosteleksin; [30]

ja muud jama


Saarte ja LääneMurdes esineb likku-liide

  • Pöide:
    • emm oli erku küsilikku; [31]


eitus [32]

isik

ainsus

mitmus

1. en emmä
2. et että
3. ei evväd ~ eväd ~ eiväd ~ eivät

samu VadjaPäraseid isikuLõppusid tarvitatakse Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi ja Lääne-Vaivara kõigis teguSõna ajaVormides ja kõneViisides pääle käskiva kõneViisi.

Kodavere eitusSõna pöördus ka minevikus nii kui Mordva, Lapi ja muis EurAasia keelis.

Vaivara mitmuse 1. & 2. isiku lõpus on ö.


  • Lüganuse:
    • vasakku silmaga en nää,
    • saa-tt muista (sa ei mäleta),
    • ku et tie, et saagi raha,
    • te että saa,
    • rääkkidä evväd õle ilgened (julgenud),
  • hvi:
    • ma en tunne, en muista (mäleta),
    • emma jätta (ärgem jätkem) eini lahti,
  • Vaivara Udria:
    • miä en saa arvo, miä-n taha,
    • siä-tt ole,
    • meij-emm ole, emmo nähned (näinud),
    • midä te vahitto, etto akka süömä
    • näväd eiväd oska
  • Vaivara Kudruküla:
    • sie-t lepi,
    • müö-mmö pääse,
    • tänä emmö vie,
    • kas tüö ettö tiije (tea)
  • Lüganuse:
    • kui et anna, en tahagi
    • kui et paku, en palugi; [33]
    • sedap kurdan koorijani
    • eivad tule mulle neiud; [34]
  • Iisaku:
    • üht en ooli, kaht en karda
    • viit en värvuke värise
    • kuut en pieni pelgaeli; [35]
  • Iisaku Uhe segaMurrakus pöördus hoopis põhiTeguSõna nii kui Lõuna- ja Kagu-Hämes: (ei tulevat ) ehk Vene ja Saksa keeles: (они не приходят , sie kommen nicht)
    • nied ninda uhked, et ei näevatki iga,ühte
    • ei saavad seda tühja tüödki tehtud,
    • kuerad ei tahvad ägedaga (palavaga) süüja

ep ei ole eitusSõna, vaid tähendab ju.

  • Lüganuse:
    • siit ep me kauast viibisime (seePärast ju me ...); [36]
    • sii ep oli miesi, mi minula (seeSugune ju oli ...; Soome: sepä oli miesi, mikä minulla)
    • sii ep oli kaasa, mi kanala; [37]

eks pärineb samuti eitusest.

  • Lüganuse:
    • õde ella, eks mina öelnud (Soome: eikös minä sanonut?)
    • sõsar kallis, eks mina keelnud; [38]

astmeVaheldus [39]

isikulise tegumoe oleviku tüvi on samaSugune kui käskiva kõneViisi ainsuse 2. isikul.

  • rutjuma: rutjun; [40],
  • Narva:
    • kuhu ma sino õlletan (saadan); [41]
  • Lüganuse:
    • üüdämä: üüwäväd (uuem - üüjäväd, üüjetti), püüdämä: püüjäb ~ püijäb [42], nõudama: nõvvan: nõuvetta (nõutakse) [43], uskuma: en usu: uskuttud [44], vahtima: vahin [45], [tetred] kutruttavad [40] [46], keittama: keidab [47], rebima: [sa] revid [48]
  • hvi
    • küdema: küeb, ähkima:ähib [44], kriipima: kriibib,
  • Iisaku:
  • Vaivara:
    • kutoma: kuottu: *kuon: [ei] kuoda, pidämä: piän: [ei] piedä [50], laadima: [sie] laa,it ~ lait [51], uobama: uovan (tagurPidi aerutama) [52], püüdämä: püüwän [42], soittada: [me] soidamo, obedamma: obedan, uottama: uodan: uodeda, kasvadetti: kasvadin [50], ellät (elavad), juoksot (jooksevad), [paarmut] ammustat [53], voittelen ~ voitlen [54],
  • Vaivara Kudruküla:
    • en lövvä (ma ei leia), liuguma: livvun, püüdämä: püvvän [43], kieldämä: kieldägä, [tämä] kierdä, käändämä: käändä: käänän: käändägä [55], johtuma: ei johu [miele] [45],
  • Ida-Vaivara Puhkova:
    • kattada: [me] katamo [56],

astmeVaheldus on kadumas [43]

mõnel sõnal

  • [vilja] ahtama: ahtan: ahtatti; [45],
  • Lüganuse:
    • jagattu,
  • hvi
    • luban, rebin,
  • Iisaku:
    • [käbiga] kudutasse [vörkku],
  • Vaivara:
    • laadin, praadin, tagun, mädandab,


d (<*t) vaheldumatus ühendab Viru keskMurret IdaMurdega, kus see on järjeKindel:

  • Viru-Jaagupi:
    • kudub, pidattud;
kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel

püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes; [57]

  • Lüganuse:
    • küttädä: [ma] küttän; uppuma: [sa] uppud; [47],
  • Vaivara Mustajõe:
    • pakkuma: pakkun
  • Vaivara Auvere:
    • tappan

tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt

, kui järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend; [57]

  • Lüganuse:
    • [tei] kirjudatta, lõppedatta,



viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 232
  2. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 235
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 18
  4. Vana Kannel VIII "Jõhvi ja Iisaku regilaulud" Eesti Rahvaluule Arhiiv; toimetaja Ülo Tedre, 1999 lk 11
  5. 5,0 5,1 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 53
  6. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 236
  7. 7,0 7,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 237
  8. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 238
  9. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 241
  10. H II 1, 369/70 (526) < Jõhvi khk., Ädise v., Vasavere k. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888) "Salme"
  11. Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
  12. 12,0 12,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
  13. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 19
  14. M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 19
  15. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: M, 53
  16. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 192
  17. H II 15, 457/8 (52) < Harju-Jaani khk., Raasiku v. - M. Neumann < Leenu Tedr (1889) "Heinast hobu + Oleks"
  18. H I 7, 104 (9) < Rapla khk., Rapla v. < Kose khk. - J. Maksim (1895) "Hobune varastatud + Soome sild"
  19. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 83
  20. H II 1, 193 (286) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Rawil, 53 a. (1888)
  21. H II 8, 742/4 (3) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Surmasõnum + Laevasõit"
  22. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 234
  23. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 186
  24. H II 1, 171 (238) < Jõhvi khk., Päite v. < Lüganuse khk. - M. Ostrow & O. Kallas < Katri Kriisa, 75 a. (1888) pulmalaul "Lapuliste laul õues"
  25. H IV 4, 43/5 (5) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1892) "Nurganaine"
  26. H II 1, 230 (338) < Jõhvi khk., Kohtla v., Käva k. < Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Maarja Riimann, 73 a. (1888)
  27. H II 8, 832/3 (21) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Joodiku kodukutse"
  28. H II 1, 342/3 (497) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888)
  29. H I 3, 20 (26) < Narva l., Kreenholm - Jacob Raudman (1888) "Sügisel kosjad + Kuulus kuhjalooja"
  30. H I 5, 33 (57) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Kustu Pahblum (1892-1894) pulmalaul
  31. H II 35, 644/6 (388) < Pöide khk., Koigi v., Kapra k., Laada t. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Liisu Käo, u. 50 a. (1892) "Arg kosilane"
  32. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 249
  33. H II 3, 625 (212) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890)
  34. H II 8, 795/800 (4) < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Tütarde tapja"
  35. H II 1, 538/9 (706) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Uhke neiu"
  36. H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest.
  37. H II 3, 620 (200) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Joodik mees"
  38. H II 3, 620 (200) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Joodik mees"
  39. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 79
  40. 40,0 40,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 71
  41. H II 13, 733/4 (2) < Narva < Järva-Jaani khk. "Ussi lausumine"
  42. 42,0 42,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 54
  43. 43,0 43,1 43,2 43,3 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
  44. 44,0 44,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 65
  45. 45,0 45,1 45,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 66
  46. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 97
  47. 47,0 47,1 Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 11
  48. Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 12
  49. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
  50. 50,0 50,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 82
  51. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 52
  52. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 53
  53. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 85
  54. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 16
  55. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
  56. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 76
  57. 57,0 57,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77

No comments:

Post a Comment