Wednesday, January 1, 2014

da-tegevusNimi

da-tegevusNimi (teha) [1]

da-tegevusNime tunnus oli enamasti kadunud

(nii i, u tüvelised kui lühiVältelised sõnad on nüüd juba keskMurdelise da-lõpuga)

  • tiedä, kirjutta, toimetta [2], luge, maga, pidä, elä, laula, maksa, istu, mängi, avitta, paranda [3], viska, mielitta [4]
  • Lüganuse:
    • aja, luba, pidä, sada, suge, uju, vala, vedä, mekki, akka, lõikka, uotta, aspelda, imettä, issutta, kannatta, vieretta
    • tüö püüs minu tüüta
    • väli püüs minu väsita; [5]
    • lasen kõndi küögitied
    • lasen astu aidatied; [6]
    • ei nee muistand kündi künda
    • kündi künda, ei äesta
    • vagu vaskista ajada; [7]
  • hvi:
    • pidä, vedä
  • Vaivara Udria:
    • aja, elä, ime, kudo, lado, luge, pidä, segä, vajo
  • Vaivara Kudruküla:
    • aija, ellä, imme, küssü, lissa, lukke, luppa, makka, vaijo, lüpsa, maksa, peksa, maitse, audu, astu, etsi (otsida), lausu, liekku (kiikuda), puhki, rääkki, selgi, ulkku, arva, kiusa, korja, käändä, rüüppa, viska, alotta, armasta, jaotta, kuulutta, kummarda, mielitta, suitsetta


pika esiSilbiga a(ma), e(ma), ä(mä) sõnade lõpus oli ada, eda, ädä nii kui mujalgi põhjaRannal, lääneSaaril ja vanemas kirjaSõnas [8]:

  • andada, jättädä, karttada, laulada, lüpsädä, maksada, murdada, niittada, oidada, peksada, saattada, tappada, üüdädä;
  • Lüganuse:
    • küll saan kurtada koduna
    • itkeda elon aiga; [9]
  • hvi:
    • laskeda;
  • Viru-Nigula:
    • juakseda, tundeda;
  • JõeLähtme:
    • touseda;


ka endiste at, ät ja tta, ttä-tüveliste sõnade puhul:

  • akkada, arvada, kargada, lõikkada, lükkädä, paistada, puhkada, raiskada, ruttada, salgada, torkkada, valvada, vastada, viskada,
  • Lüganuse:
    • kieldädä ~ kielädä ~ kiel(l)ä, kierdädä ~ kierädä ~ kierä [10], püörädä,
  • hvi:
    • kielädä ~ kiellä ~ kielä, kierädä ~ kierdädä, käänädä, nielädä, püöräda, väänada,
  • Vaivara:
    • käänädä ~ käändä, püörädä ~ püörä, väändä, kiela, kierädä ~ kierä
  • Viru-Nigula:
    • kierda, nielda ~ niela, väänada,

kaasRõhu järele on liidetud või ttä [11]

, sest AluTaguse kaasRõhulise silbi järel tavaliselt kaasHäälikud pikenevad [12] nagu regiVärsiMõõdule kohane


  • Lüganuse Moldova, Aidu-Nõmme, Savala, Tagamaa, Oandu alal ttä:
    • kinnidatta, levidatta, suurustatta (einestada)
  • hvi alal tta:
    • ingastatta, (puhata), kussudatta, taganetta, javatata, virutata
  • Iisaku alal valitseb tta nii kui Viru keskMurdes ja Põhja-Tartumaal


  • Vaivara alal esineb harva . tavaliselt tunnust pole:
    • kelisedä, liiguttada, mielittada
  • hvi Kohtla-Servaääre külas mõlemad:
    • kasudatta, muretsetta, kirjuttada, praavittada
  • Lüganuse Liimala, Kõrkküla, Uniküla, Koolma alal :
    • ehittädä, erottada


  • Lüganuse:
    • jätid Tuomed muie toita
    • aned muie augutada
    • jätid maha muide oida
    • jätid lelle lepitada; [13]
    • en tõhi tõesta laula
    • äkist äältä kuuludada; [14]
  • Vaivara:
    • lesk on paha lepidata
    • naesemees meelidata; [15]
  • Vaivara:
    • kardavad vased vajuma
    • hõbehelmed õigenema
    • rahakannad katkenema
    • las kuluda meie kullad
    • las meie vased vajuda
    • hõbehelmed õigenetta
    • rahakannad katkenetta; [16]

kaasHäälikuline tüvi [17]

  • *tehä, *nähä; lauludes: tehja, nähja (<*nähδäk) nagu Põhja-Eesti keskMurde ja Vadja murrakuis;
  • +le(ma) tüvel ellä: kuulla, (Jõhvi: kuulada ~ kuulda),
    • pikaVältelise tüve aste nõrgeneb [18]: (riidlema ~) riijellä, vihellä, *kaubella; Vaivara: ommella, tabella, uodella (oodata), vaidella (vaielda)
    • Viru keskMurdePärase mõella, üellä asemel võib kohata ka tüve t püsi: Jõhvi: üelda ~ üölda; Vaivara Udria: moella, kuolla; Vaivara Kudruküla: üdellä; Vaivara Reidepõllu: mottelda;
  • Lüganuse:
    • pisut saab ori ma'ata
    • vähe aiga aigutella
    • kuurukeise kurvastella; [19]

kse, ske, se tüvele võib liituda ssa nii kui Kodavere ja Vadja alal [20]: (juoksma ~): juossa ~juosses [21], kässä, lassa, pessä, kussa;

  • Iisaku:
    • tõussa
  • hvi:
    • tõissa
  • Lüganuse:
    • tuissa
  • Vaivara:
    • toissa
  • Viru-Nigula:
    • toissa ~ toussa
  • Kuusalu:
    • päässä
  • Tütarsaare ja Kuusalu:
    • kohissa, nurissa, ümissä, ürissä;

ka sta, sa, su jm tüvele võib liituda ssa:

  • Lüganuse:
    • arvan senegi aseme
    • kus saab sõissa keele kinni; [22]
  • Iisaku:
    • kossa
  • Vaivara:
    • seissa
  • hvi:
    • laussa,

astmeVaheldus

tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt

, kui järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend [23]

  • Lüganuse:
    • mõella: mõeldi, üöllä: üöldu
    • ei lassud mured ma'ata
    • ooled suured oogaella
    • lehed laiad lendajalla; [24]
    • siis tämä palus palve'ella
    • käskis sauna küttaella
    • mina sauna küttalelin; [25]
    • ei minu tõhi poisid puutu
    • naisemies ei naljatella
    • tohipüks ei tunnustella
    • saabassääre satutella ; [26]
  • hvi:
    • ütlema: üöllä: üöldi
  • Vaivara Udria:
    • moella

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes [23]

  • hvi:
    • taplema: tappelda; [23]

+tta(da) liide [2]

võib nõrgeneda nii kui umbIsiku tunnuse eeski

  • Lüganuse:
    • kussutta ~ kussuttada ~ kussudatta, kirjutta ~ kirjuttada ~ kirjudatta, kuuluttada, nimettada, issuttatta, põlettatta, rapputtatta, levidatta, pauludatta, talludatta, vieredatta
  • hvi Toila, Võrnu, Kalina, Kahula, Atsalama:
    • ehittatta, javattatta, toimittatta
  • hvi Valaste, Pühajõe, Kohtla-Servaääre:
    • karjadatta, külmedatta, selidatta, äävidatta
  • Vaivara:
    • tarvideda, kuivadeda

üheSilbine tüvi

  • jäädä, kiedä,
  • Lüganuse (SoomePärane):
    • jua ~ juva ~ juuwa, tua ~ tuuwa, viä ~ viija, lüä ~ lüüjä, müä ~ müüjä, süvä ~ süä ~ süüja, käija
    • mis kesist küleje via?
    • andsin süje, andsin juva
    • andsin rasva ratast võida
    • kehva meest ju kergitada; [27]
  • hvi:
    • juuva ~ juuwa ~ juvva, tuuva ~ tuuwa ~ tuvva, süvvä [28],
    • süüjä: süüjes [29],
  • Iisaku:
    • lüüja, süüja, müüjä,
  • Vaivara:
    • juva ~ juvva, luvva, puvva, tuva ~ tuvva ~ tuuwa, viijä, lüvvä, müvvä ~ müüwä, süvvä, käüvä ~ kävvä
  • Vaivara Kudruküla (IngeriPärane):
    • jäähha, saahha

da-tegevusNime käänded

da-tegevusNime seetlev

d on pikaVältelistes a, ä tüvedes püsinud Kirde-Eestis

ühe tegemise ajal juhtub teine
  • Lüganuse [30]:
    • minu orja ulkudessa (minu s.o. orja - hulkumise ajal)
    • vaise lapse vaarudessa
    • palgapiia piiludessa
  • Vaivara [31]:
    • ei kadund magadessa
    • kodus tööda tehjessa
    • õmmeldes udulinada
  • Vadja [32]:
    • isää tullõsa kotoosõõ - siis, kui isa koju tuli


  • Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust [33]:
    • tulivat laulaen - (kuidas?)
  • seesÜtlev väjendab samaAegsust
    • laulaessa kului aika - (millAl?)
    • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
    • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

laulus võib värsiMõõdu mõjul a olla e-ga ühinemata [34]

  • Lüganuse [35]:
    • ütles mul ea õlema
    • mõnus mõisas käijaessa
  • Iisaku:
    • kas sa nägid mu omada?
    • turu peale tullessa
    • uulitsalle hulkudessa
    • mere peale minne'essa ; [36]
  • Kuusalu:
    • andsid aiga kasvanessa (oletava nekse-kõneViisi ja nud-keskSõna käänete neksi mõju) [37]
    • anna aiga ehtiessa (nüüd, kui ennast ehin) [38]
üht tegevust kirjeldab teine teguSõna

nagu keskMurdes

  • Iisaku:
    • siis läksin koju nute'essa ; [39]

da-tegevusNime seetlev omastusLiitega [40]

ühe tegemise ajal juhtub teine
  • Lüganuse:
    • ei mina pila põlletani,
    • kasta kaula rättetani
    • ma tõin rohud tullessani
    • salvatimed saanissani [41]
    • tõin tusani tullessanna
    • tõin kibedad küljessanna [42]
    • too käed tullessasa [43]
    • too meile tullessasa
    • tee meila õllessasa [44]
    • mis sina tõrgud tullessasa
    • mõtled meile käiessasa [45]
    • õles sa teedand tuuessaga
    • arvanud haridessasa
    • määrand mähkme pannessasa [46]
    • tuli metsasta koduje
    • tõi tusad tullessasa
    • hädäd ristid rinnassasa [47]
  • hvi:
    • läks siis metsa hulkumaie
    • vei siis tusad mennessana
    • hädaristi rinnussana [44]

da-tegevusNime alalÜtlev [48]

levib rohkem Lõuna-Eesti ja Isuri keeles

toimub selleks, et kellelgi oleks midagi teha
  • Ambla:
    • kiigun kilteri iessa
    • kõigun kubja käskiella (kupjale käskida) [49]
julgus midagi teha
  • Laiuse:
    • mis mina hoolin üteldessa
    • kardan välja kaldudela ~ kaljudessa [50]
ühe tegemise ajal juhtub teine
  • Äksi:
    • oles sa unesgi nähnud
    • magadella mõtelenud
    • tukkudena tulnu meele [51]
  • Koeru:
    • nõela kadus nõeludessa
    • õmeldes udu ameta
    • pilutelel peio särki [52]

da-tegevusNime olev

levib rohkem Lõuna-Eestis [37]

ühe tegemise ajal juhtub teine
  • Vaivara:
    • näie vaiva varasten
    • suure hooli hoitien [53]
  • hvi:
    • sealt tuli ale armastanna (Soome: armastani)
    • süda kurba kuulastenna (Soome: sydänsuru kullastani) [54]
  • Äksi:
    • oles sa unesgi nähnud
    • magadella mõtelenud
    • tukkudena tulnu meele [51]

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne [55]

üht tegevust kirjeldab teine teguSõna
  • Kose [56]:
    • siis mina laulaks laksatelle
    • siis mina karjuks kraksatelle


  • Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Lääne-Vaivara: jõutte (tegevuseta, otsTarbeta)
  • hvi, Iisaku: jõuDe
  • Vaivara, Jõelähtme, Kuusalu, Viru-Nigula: jõutte
  • Vaivara, Lüganuse, Kuusalu, Haljala: kiuste

(Koeru, Simuna, Viru-Nigula, Haljala: kiusta )

  • Lüganuse:
    • leibä ehk liha ehk midä tahte
    • kolme, midä, tõist tautte

(Viru-Nigula: kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta )

  • Haljala [57]:
    • jooksin jooste käisin käiste


  • Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust [33]:
    • tulivat laulaen - (kuidas?)
  • omastusLiite ees on tugev aste
    • nähte/ni ~ nähden
  • seesÜtlev väjendab samaAegsust
    • laulaessa kului aika - (millAl?)
    • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
    • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)
ühe tegemise ajal juhtub teine
  • Lüganuse [58]:
    • sie sunnib sulaste kuulle (kas nõnda, et sulased kuulevad või sellAl, kui sulased kuulevad )
    • nõub nuorde mieste kuulle
    • õpeteleb orja kuulle

da-tegevusNime nimetav kääne omastusLiitega

keegi saab midagi millegi tegemiseks
  • hvi:
    • andsid aned hoidaje
    • luiged ära lugedaje [59]
  • Harju-Jaani:
    • üks on hiirte hüpataie
    • teine kasside karata
    • kolmas mutil muisku lüia [60]
  • Tarvastu:
    • üits oli hiirede elada
    • tõine rottel roomataije
    • kolmas kassele karata [61]

da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega

on arvatud ka kaheKordse omastusLiitega k-lativiks [62]

keegi saab midagi millegi tegemiseks
  • hvi:
    • andsid aned oidassenna (Soome: annoit hanhet hoitaakseni)
    • luikeed lugedessenna
    • pardid paari pannessenna [63]
    • otsis maada munetessanna (Soome: etsi maata muniaksensa)
    • aset autellessanna
    • pesa poigi tehessanna [64]
  • Kuusalu:
    • andsid aned oidaksegi
    • varvasjalad vaataksegi [65]
  • Viru-Nigula:
    • ma sain mauku maitsetanna
    • veri vorsti vottaksanna [66]
  • Haljala:
    • ei saa kuus kuulaksie
    • nädalas ei nähjaksie [67]
  • Ambla:
    • põrisesid - põhja lauad
    • seda titte tehjeeksa -
    • vaga hinge vualineksa [68]
keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks
  • Kuusalu:
    • vend ei võtnud tundakseni
    • venna naine nähjäkseni [69]
  • Põltsamaa:
    • võtta mo palved kuuldaaksi (~ kuuldavaks) [70]



viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 269
  2. 2,0 2,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 83
  3. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37
  4. M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 18
  5. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 45
  6. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 58
  7. H III 12, 132 (12) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1893) "Meie ja teise valla poisid"
  8. "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
  9. H II 3, 614 (173) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Öösel üksi"
  10. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
  11. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 275
  12. Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
  13. H II 3, 653 (272) < Lüganuse khk., Purtse k. - H. Prants < Mari Aherma (1890) "Jätid vara vaeseks"
  14. H III 1, 675/6 (1) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) "Arg laulik + Kus laul õpitud"
  15. H II 1, 157 (226) < Vaivara khk., Türsava v., Sõtküla - M. Ostrow & O. Kallas < Leenu Borman, 65 a. (1888) "Hoiatus leskmehe eest"
  16. H III 2, 175 (7) < Haljala khk., Vihula v. - Leena Lepp-Wiikmann (1889) "Kulla sepad"
  17. Votian consonant stem
  18. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 270
  19. H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
  20. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
  21. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 17
  22. H III 12, 100 (1) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Laula"
  23. 23,0 23,1 23,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77, 82
  24. H II 1, 608 (786) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Öösel üksi"
  25. H IV 4, 40/1 (4) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1892) "Mees sauna ja sipelga pessa"
  26. H II 1, 629 (815) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Palju püütud neiu"
  27. H II 7, 897 (11) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890) "Üteldakse liigasööjaks"
  28. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
  29. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 54
  30. H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
  31. H II 7, 263 (143) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Nõelamäng"
  32. Votian main cases
  33. 33,0 33,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 137
  34. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 148
  35. H II 7, 899/900 (13) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890)
  36. H III 1, 476 (5) < Iisaku khk., Oonurme k. - A. Walter (1888) "Kosjasõit"
  37. 37,0 37,1 Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 149
  38. EÜS VIII 2070/2 (368) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Pärtli t. - K. Viljak & G. Vilberg < Miina Kempmann, 66 a. (1910) "Salme"
  39. H III 1, 440 (5) < Iisaku khk., Oonurme k. - A. Walter (1888) "Kaugelt toodud naine sureb teel"
  40. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 153
  41. H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest."
  42. H II 1, 607 (785) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Noorik kodu käimas"
  43. H III 17, 37/9 (19) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) "Petis peiu + Tule mulle + Tunnen tuima"
  44. 44,0 44,1 H II 8, 753/4 (10) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Nurganaine"
  45. H II 34, 71/73 (85) < Viru-Nigula khk., Härjapää k. < Lüganuse khk., Püssi v., Soonurme k. - Jakob Walk < Jaagub Müür, 64 a. (1892) "Kaevul kosija"
  46. H III 23, 12/5 (2) < Lüganuse khk. - J. Thomson < Mai Lambur (1896) "Kasvatus asjata + Vennale võõrsile"
  47. H IV 4, 43/5 (5) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1892) "Nurganaine"
  48. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 155
  49. H III 4, 252/3 (1) < Ambla khk. - A. Redlich (1890) "Õhtu ja hommik + Ema nutab, et tütar mõisas"
  50. H III 9, 153 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Gustaw Iwask Saar (1890)
  51. 51,0 51,1 H II 56, 418/9 (105) < Äksi khk., Elistvere vaestemaja - J. Tammemägi < Mari Valge, 68 a. (1895) "Kasvatus asjata"
  52. H II 13, 143/5 (35) < Koeru khk. - Willem Wiitmann (1888) Nõelamäng rl/mng
  53. H II 1, 91 (123) < Vaivara khk. < Tartu poolt - M. Ostrow & O. Kallas < Eduard Türk (1888) "Varga kartus"
  54. H II 1, 494/5 (656) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Kehva naise tapmine"
  55. M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 219
  56. H II 16, 113/4 (133) < Kose khk., Pikva v. - J. M. Sommer < Leena Varsamäe, 30 a. (1887)
  57. H I 5, 70/1 (179) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mari Ormann (1892-1894) "3 metsa"
  58. H II 1, 639 (834) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Oma ja võõrasema äratamas"
  59. H II 37, 346/7 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) "Haned kadunud"
  60. H II 15, 612 (122) < Harju-Jaani khk., Anija v. - M. Neumann (1889) "pulmalaul"
  61. H II 55, 542/3 (16) < Tarvastu khk. - J... (1896) "Tule mulle"
  62. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 156
  63. H II 1, 325/8 (486) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a., Kiikla mõisa moonaka majas elamas. (1888) "Haned kadunud"
  64. H II 1, 406/7 (565) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Loomine"
  65. EÜS VIII 1805/7 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspää k. < Kõnnu v., Suurpää k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mari Walk, 76 a. (1911) "Haned kadunud"
  66. H II 34, 59 (62) < Viru-Nigula khk., Pada k. - Jakob Walk < Jaan Treiof, 61 a. (1892) "Rikka ja vaese söök + Suur härg"
  67. H IV 1, 64/5 (16) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg < Leena Akker (1888) "Kaasa kaugel"
  68. H II 46, 782/3 (10) < Ambla khk. - G. Klemmer (1894) "Kandli tegemine"
  69. H IV 8, 907/9 (27) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Eewa Migiwoor (1897) "Noorik isakodus käimas + Suur härg"
  70. H II 26, 978 (11) < Põltsamaa khk. - Ida Wöhrmann (1889) "Ehalkäija"

No comments:

Post a Comment