omastusLiide ^[1]

isik	ainsus	mitmus
1.	+ni	? +mma
2.	+si	? +nna
3.	+se (+sa), +ie <hen <sen

pärimuse kogumise ajal olid need liited juba ununemas ning palju abi ei saa lähiSuguKeelistki.

lähiSuguKeeled [langosemmo lintusemmo] ^[59]

minu

Vadja laulus: tüttäre-ni ('minu tütar/tütred')
Isuri: poi`kaan, laulus: poikani ('minu poeg/pojad jne')
Soome murdeis: poika-ni, poikain, poikaan, poikam ('minu poeg')
Karjala : tuattoZe-ńi /-ńe, -n ('minu isakene')
Vepsa : tatam, tatain ('minu isa')

meie

Vadja laulus: enne-ni ('meie ema')
Hevaha-Isuri: meijen vallassa-nneG ('meie võimuses')
Soikkola-Isuri: koDi-mme ('meie kodu')
Soome: poika-mme(n), poika(n)ne, poika(n)na ('meie poeg')
kesk-Ingeri (Soome) Savakko: langose-mmo ('meie langukesed')
Karjala : lehmä-nä ('meie lehm')
Vepsa : -moi, lõuna-Vepsa: itšõmoo leibad iile ('oma leiba meil pole')

sinu

Vadja laulus: cüpäre-Zi /-Z ('sinu kübar')
Isuri: poi`kaaZ ('sinu poeg')
Soome: poika-si, poikais, poikaas, poikans ('sinu poeg')
Karjala : tuatto-š ('sinu isa')
Vepsa : tata-iž ('sinu isa')

teie

Vadja laulus: poika-no /-nö ('teie poeg')
Hevaha-Isuri: teijen vallassa-nneG ('teie võimuses')
Soome: poika-nne(n), poika-(n)na ('teie poeg')
Karjala : ko´di-na ('teie maja')
Vepsa : -toi, lõuna-Vepsa: ko´dhetoo ('teie majasse')

tema oma

Vadja: ühsinä-ä, ragolla-a; laulus: taatto-za /-Z ('üksi, praokil, tema isa')
Eesti: ene-se-le, iseärani-s, üksne-s, ealda-sa
Liivi: põllindžõl, killõndžõl, säälganžõl ('põlvili, kummuli, selili')
Isuri: poi`kaan, päähän ('tema poeg, pää')
Soome: poika-sa(k), poikans(a), poikaa, poikah (<*poika-han <*poika-hen 'tema poeg')
Karjala : tuatto-h ('tema isa')
Vepsa : tata-zõ, lõuna-Vepsa: koira-nzõ /-ze ('tema isa, koer')

nende oma (enamasti ei erine "tema oma"st)
eriline mitmuse liide on

Hevaha-Isuri: heijen jumala-sseG ('nende jumal')
Vepsa : -zoi, lõuna-Vepsa: emagalõ itšõ-nzoo ('nende pereNaisele')

Julius Mark on arvanud kogu seda tunnuste mitmeKesisust pärinema ainsusliku (* mi / mek, ti / tek, sen / sek) ja mitmusliku (* nmi / nmek, nti / ndek, nsen / nsek) tunnuseSarja segunemisest.
enamasti ei erine ainsuse nimetav mitmusest (Soome: poika-mme = meie poeg = aga ka: meie pojad), küll aga
kagu-Häme Iiti murrakus:
tupam = minu tuba, tuvain = minu toad,
tupas = sinu tuba, tuvans = sinu toad / sinu toa ,
Erza ^[60]:
kudo-m = minu maja, kudo-n = minu majad,
kudo-t = sinu maja, kudo-t = sinu majad,
kudo-zo = tema maja, kudo-nzo = tema majad,
kudo-nok = meie maja, kudo-nok = meie majad,
kudo-nk = teie maja, kudo-nk = teie majad,
kudo-st = nende maja, kudo-st = nende majad,
Soikkola Isuri hiline leidus on:
venehe-mme = meie paat, venehe-mme-d = meie paadid,
Hevaha Isuri murde mitmuslikku omajat näitab omastusLiite lõpus -k: jumala-sseG
(ometi on Hevaha teguSõna mitm 1. pöörde lõpus -n:
laula-man = laulame, kuigi ida-Vadja murdes on säälgi ootusPärane -k:
saa-mmaG = saame, saa-ttaG = saate)
sekka sattunud võib (nagu pöördeLõppudeski) olla ainsuse ja mitmuse lisaks veel endise kaksusegi liiteid, mis on püsinud Saami keeltes ^[61] ^[62] ^[63]
põhja-Saami:
vielljan /-m = minu veli, vielljame (<*+me+n) = meie mõlema veli, vielljamet /-mek = meie kõigi veli,
vielljat /-d = sinu veli, vielljade (<*+de+n) = teie mõlema veli, vielljadet /-dek = teie kõigi veli,
vielljas = tema veli, vielljaska = nende mõlema veli, vielljaset /-sek = nende kõigi veli,

mitmuse nimetava asemel Saamid tarvitavad mitmuse omastavat ja sedagi üksnes 1. isiku puhul ning üttena:
vielljaidan = minu velled, vielljaideame = meie mõlema velled, vielljaideamet = meie kõigi velled,

omastusLiited on liitunud käände lõpule [johtus mieleni]

Kuusalu:
- henelämme - meile endile
- nüüt saat poigani külmä löülü
- sääsked süöväd sääri,eni
Lüganuse:
- midä sinä kallis tuttavani naurad? (mida sa mu kallis tuttav naerad?)
- johtus sie asi mielene (tuli mulle meelde)
^[2]
- kaasas küsib katteeida (su abiKaasa)
- üri särkida üväda
^[3]
- meie mõisa ranna piiad
- mere suured sõudajamme
- kahe aeru kandajamme
viimastes värssides näikse (lääne-poolsete murrete kujul üles-kirjutatud) omastusLiiteid olevat tarvitatud nimisõna pööramiseks nagu teistes EurAsia keeltes:
"meie (õlemma) mõisa ranna piiad - kahe airo kandajad"

Türgi:
- Türküm - olen Türklane
- ~ unuttum - unustasin
Ersa ^{[60] lk 36}:
- kosat - kus sa oled
- ti'esan - olen siin (Soome: tässä)

kolmanda isiku -s(ä) liidet on hakatud tarvitama kõigi isikute kohta [luonustase]

Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Haljala, Kuusalu:
- omasa (paras, kohane; Kodavere: õmasa),

Lüganuse:
- tõisilasa (rase)
- ajallasa (õigeAegselt)
- enne aigusa
- umbesa (umbKaudu)
- rumaluttasa (rumaluse pärast)
- õiguttasa (õiguse poolest)
Jõhvi:
- isepasilas (iseKeskis)
Iisaku:
- näuldasa (näo poolest)

seda võis soodustada KeskMurdeliste häälikuMuutuste sisse tungimine, misTõttu (+ni:+na, +si:+sa) omastusLiited sarnastusid:

1) Saksa keelestki tuttav järgSilbi (a, i, u) täishäälikute asendumine e-ga:

Lüganuse:
- johtus sie asi mielene (tuli mulle meelde)
- kavaluttase (kavaluseGa)
- oma pasilase (omaPead)
^[3]
- meie mõisa ranna piiad
- mere suured sõudajamme
- kahe aeru kandajamme
Jõhvi:
- luonustase (loomu poolest)

nagu:

Lüganuse:
- (nim) [einä] kaare, lõuna ~ lõune (? <*lõunat: *lõunaδen),
- [lähän] katsikkulle ~ katsikkelle, jõvikked, [käisin] mustiges & mantsikkas, mustikked, kaasikket (pruutTüdrukud), küürikk: küürikke (küürakas), tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked,
- lahiŋged, [jää] rüsiŋg: rüsiŋge (jääkuhjatis merel), püöniŋgu,
Viru-Nigula:
- (nim) [kaŋŋa] loime,
Jõhvi:
- jõvikked, mustikked,
- tuomiŋge, laheŋgid,

2) lõpuKadu:

Lüganuse:
- kaasas küsib katteeida (su abiKaasa)
- üri särkida üväda
^[3]
Jõhvi:
- isepasilas (iseKeskis)
Soome:
- Käskystäs ilmoitan mä nimeäni. (kuna sa käsid, siis ma teatan oma nime)
- en mielestäin sua saa (ma ei saa sind unustada)

omastusLiide on tavalisem määrustes

omastavaga [ükstoisesa perä]

Kuusalu:
- kiittäb toist kaulasa katki (kiidab üleAru)
- ükstoisesa perä (üksteise järel)
- puolesa pidämä (etteVaatlik olema)
Soome:
- pitää puolensa (enese eest seisma)

osastavaga [tie siis tahtusa]

Lüganuse:
- [enne] aigusa, õiguttasa (õiguse poolest),
Vaivara:
- [kümme jalga] korgutta, laijutta, [kaks süli] pitkutta, (<*korkeut+ta+hen, lakjut+ta+hen ...)
Vadja:
- kõrgõuttaa, suuruttaa,

Jõelähtme:
- lugudasa (arvu poolest)
- kui te oma piadasa oleks olema
Kuusalu:
- oma päädäs (omaPead)
- suudas müöde (kaudselt, mõistu ütlema)
- joudusa müöde joganegi tegeb -vanaSõna
- ihnuttasa (ihnuse pärast)
- hüvüttäsä (headuse pärast)
- tige,üttäsä (tigeduse pärast)
- paksuttasa ohemb (paksuse poolest)
- mast on raskuttasa purjega (puri on lapiti vees)
Haljala:
- aigadasa (pikkamisi)
- kavaluttasa (kavalusega)
Viru-Nigula:
- mietter laijuttasa, virsta pikkuttasa
- tie siis tahtusa (oma tahtmist mööda)

ebaSelget päritOlu on

Lüganuse:
- rumaluttase, rumaluttasa
- kavaluttase
- kääd vaheluttase
- ilja aeguttase
Jõhvi:
- aegutta
Iisaku:
- aeguttasa, aeguttase (õigel ajal)

sarnane lõpp võib tekkida liitSõnaski

Kuusalu:
- servittasa, silmittasa täis (pilgeni)
Lüganuse:
- servi tasa
- ala tasa
- ääre tasa

alal(e)Ütlevaga [talu jääb tavalesa]

Lüganuse:
- tõisilasa (rase), ajallasa (omal - parajal ajal), [oma] pasilase (omaPäi, omaette),
Jõhvi:
- isepasilas (iseKeskis),

Jõelähtme:
- porsad süövad üksteise uhalasa
- lind laulab kielilasa, mina laulan mielilasa -vanaSõna
Kuusalu:
- eläb mies ajalasa (oskab aega tarvitada )
- tasalasa (üheTasa, võrdselt)
- hajavillasa (hajali)
- ega sie ääri,esä nuda (liiga suure anuma kohta)
- lass vieras mennä viisiläsä (oma viisi)
- talu jääb tavalesa (oma harjumustele kindlaks) -vanaSõna
- lehm oli häriläsä (innal)
- siga on röhiläsä (innal)
- lugulasa (arvu poolest)
- nahalasa vedämä (lohistades)
- silläsä (endises olukorras)
Soome:
- sillänsä (endises olukorras)
Haljala:
- süö ruog maullasa, kanna riie karvallasa (söö kui roog veel kõlbab - tee kõik õigeAegselt) -vanaSõna
- mielelasa (meeleldi)
Viru-Nigula:
- ajallasa (õigeAegselt)
- ruumilasa ikke mahtuks, aga ei ole inimestel sobu

alaltÜtlevaga [mieleldasa]

Iisaku:
- näuldasa (näo poolest),

Jõelähtme:
- ajaldasa (omal ajal)
- volildasa (vabalt, sooviKohaselt)
Kuusalu:
- karvaldasa ilus
- kasvuldasa suur
Haljala:
- kasuldasa (kasvu poolest)
- luuldasa (arvu poolest)
- korreldasa onn, aga ei pääd ole (vili on kõrre poolest valmis, aga ...)
Viru-Nigula:
- arvaldasa (harva)
- laijaldasa (laialt)
- mieleldasa (meeleldi)

Soome ^[4]:
- kasvoiltaan mies on lauhkea, mutta sydämeltä kova (näo poolest pehme, aga südamelt kalk)
- tyttö on nimeltään Kaisa (nime poolest)

sisseÜtlevaga [tehkä vana valdasa]

Lüganuse:
- umbesa, (ligiKaudu)

Kuusalu:
- tehkä vana valdasa (tehke, mida tahate )
- tarbesa (piisavalt)
Soome:
- sai tarpeensa (sai küllalt)

seesÜtlevaga

Soome ^[5]:
- hän on murheissansa, häpeissänsä, päissänsä (mures, häbis, purjus)

(mit) -issasa [külmissäs olema]

Kuusalu:
- külmissäs olema (külmetanud) jne
Soome:
- külmissään, külmissäsi

seestÜtlevaga [mielestäs]

Jõhvi:
- luonustase (loomu poolest)

Kuusalu:
- henestäs (endast)
- kerrastas (kordaMööda)
- mielestäs (meeleldi)

saavaga [saaksesa]

Kuusalu:
- saaksesa <*saadaksesa (omaKasu pärast)

olevaga [pane oled paikkanasa]

Jõelähtme:
- aigenasa
- jalganasa (omil jalul, jala)
- kubunase (kubinal täis)
- märganasa, märginasa (märjalt, märgade riietega)
- nahkanasa (nagu nahk)
- pane oled paikkanasa (oma kohale)
- tervenasa (tervelt)
- tükkinasa (tükkidena)
- ulganasa (hulgi)
- vanunasa (vanana)
Kuusalu:
- jodagi papp joudenas tege (tühise töö kohta käiv ütelus)
- lugunasa (arvu poolest)
- nahunasa (lohinal)
- värskenasa, värskinäsä (värskelt)
Haljala:
- surnennasa (surnult)
- uudennasa (uuelt)
Vadja ^[6]:
- õli ühsinää - üksi
- ühstõ.ššõmõtt tunnia saap ̮ täünnää - kell saab 11
- Itšäpäivä: ül̆leüdnää kaunis - üleni punane
- on va aivona ühs rooja - on ainult pori

oleva käände sarnase kaasaÜtlevaga -nesä [erned said varsinasa]

seda Soome- ja VadjaPärast kuju leiab pigem lääne poolt (ka Lõuna-Lapi murdest)

Kadrina Võhma:
- erned said varsinasa kistud
Jõelähtme:
- surnennesa (surnult ?olev)
- uad seisusitte varsinasa (koos vartega)
Kuusalu:
- uudenesa (uuelt ?olev)
- ühtinesä (ühesKoos ?olev)
- aiganesa, aigunesa (ajaPikku, omal ajal ?olev)
- löügenesä (leigelt ?olev)
- huogunesa (hooKaupa)
- kuivinesa (kuivalt ?olev)
- kurbinesa (kurvalt ?olev)
- harvanesa (harva ?olev)
- karjanesa (karjaKaupa ?olev)
- kalanesa (toore-värske kalana)
- raaganesä (toorelt ?olev)
- tervenesä (tervenisti ?olev)
- täüsinesä (täielt, rasedalt ?olev)
- mudanesa (mudaselt)
- mustinesa (mustalt ?olev)
- nuorenesä (noorelt ?olev)
- puhtinesä (puhtalt ?olev)
- paikkanesä (paiguti)
- jussiheinä kasva mättänesä
Soome ^[7]:
- pois siitä sorminesi sorkkimasta - käi sealt eemale oma sõrmedeGa sorkimast
- poika kävi siellä paperinensa - oma paberiteGa
Vadja ^[8]:
- tulõmma poigad ̮ naisinaa - kõik pojad tuleme koos naisteGa
- kõikk tõisõt pereinaa tullass - kõik teised tulevad oma perega
- tõmpasin puu juurinaa - koos juurteGa
- miä võtan cäsinää - käteGa
- cäsinää - käsitsi
- nõisivat ̮ põlvinaa - põlvitasid
- põlvinaa - põlvili
- õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ - toome puu koju kõige okstega
- ühsinää ~ ühsnää - üksinda

+vasa [kertuvasa]

Kuusalu:
- kertuvasa (kordu+valt) jne

omastusLiitega määrSõnu on arvukamalt veel Põhja-Eesti KeskMurde kirdeServal ja idaMurdes ^[9] ^[10] ^[11] ^[12]

da-tegevusNime seesÜtlev omastusLiitega ^[13]

ühe tegemise ajal juhtub teine

Lüganuse:
- ei mina pila põlletani,
- kasta kaula rättetani
- ma tõin rohud tullessani
- salvatimed saanissani ^[14]
- tõin tusani tullessanna
- tõin kibedad küljessanna ^[15]
- too käed tullessasa ^[16]
- too meile tullessasa
- tee meila õllessasa ^[17]
- mis sina tõrgud tullessasa
- mõtled meile käiessasa ^[18]
- õles sa teedand tuuessaga
- arvanud haridessasa
- määrand mähkme pannessasa ^[19]
- tuli metsasta koduje
- tõi tusad tullessasa
- hädäd ristid rinnassasa ^[20]
Jõhvi:
- läks siis metsa hulkumaie
- vei siis tusad mennessana
- hädaristi rinnussana ^[17]

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne ^[1]

üht tegevust kirjeldab teine teguSõna

Kose ^[21]:
- siis mina laulaks laksatelle
- siis mina karjuks kraksatelle

Lüganuse:
- leibä ehk liha ehk midä tahte
- kolme, midä, tõist tautte

Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust ^[22]:
- tulivat laulaen - (kuidas?)
omastusLiite ees on tugev aste
- nähte/ni ~ nähden

seesÜtlev väjendab samaAegsust
- laulaessa kului aika - (millAl?)
- lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
- laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

ühe tegemise ajal juhtub teine

Lüganuse ^[23]:
- sie sunnib sulaste kuulle (kas nõnda, et sulased kuulevad või sellAl, kui sulased kuulevad )
- nõub nuorde mieste kuulle
- õpeteleb orja kuulle

da-tegevusNime sisseÜtlev või nimetav kääne omastusLiitega

keegi saab midagi millegi tegemiseks

Jõhvi:
- andsid aned hoidaje
- luiged ära lugedaje ^[24]
Harju-Jaani:
- üks on hiirte hüpataie
- teine kasside karata
- kolmas mutil muisku lüia ^[25]
Tarvastu:
- üits oli hiirede elada
- tõine rottel roomataije
- kolmas kassele karata ^[26]

da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega

on arvatud ka kaheKordse omastusLiitega k-lativiks ^[27]

keegi saab midagi millegi tegemiseks

Jõhvi:
- andsid aned oidassenna (Soome: annoit hanhet hoitaakseni)
- luikeed lugedessenna
- pardid paari pannessenna ^[28]
- otsis maada munetessanna (Soome: etsi maata muniaksensa)
- aset autellessanna
- pesa poigi tehessanna ^[29]
Kuusalu:
- andsid aned oidaksegi
- varvasjalad vaataksegi ^[30]
Viru-Nigula:
- ma sain mauku maitsetanna
- veri vorsti vottaksanna ^[31]
Haljala:
- ei saa kuus kuulaksie
- nädalas ei nähjaksie ^[32]
Ambla:
- põrisesid - põhja lauad
- seda titte tehjeeksa -
- vaga hinge vualineksa ^[33]

keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks

Kuusalu:
- vend ei võtnud tundakseni
- venna naine nähjäkseni ^[34]
Põltsamaa:
- võtta mo palved kuuldaaksi (~ kuuldavaks) ^[35]

ma+ine-teoNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega

sündmus, mis on kohe toimumas [olimme lähtemäisillämme]

Soome ^[36]:
- olimme lähtemäisillämme, kun puhelin soi (olime just minemas, kui telefon helises)
- olin saamaisillani työn valmiiksi, kun sairastuin
Vadja ^[37]:
- staruxa on koolõmiizõllaa (vanaEit on suremas)
- õlin tulõmiizõllaa teilee võõrazii, kui poika tuli läsivässi (olin tulemas teile külla, kui poeg jäi haigeks)

luulema + -ma tegevusNimi omastusLiitega [luulin asjaje ajaman]

Lüganuse:
- luulin linnaje menevan
- saksa asjaje ajaman
- ärra kasku kuulutama ^[38]

nud-keskSõna omastusLiitega [singud sinna soanessana]

Iisaku:
- kui sa vingud viiesana
- singud sinna soanessana (saades või saa+nut+omastusLiide+na) ^[39]

tu-keskSõna osastav omastusLiitega [kammerist tuldudasi]

Jõhvi:
- õle terve tehtudassa
- vaine vaeva nähtusassa ^[40]
Lüganuse:
- tere, tere minja
- maga-kammerist tuldud asi ^[41]
Kuusalu:
- söödudamme joodudamme
- kõik üästi peedudamme
- tänäme tänateleme
- oleme oleteleme ^[42]
- mis mina emäle suoban
- minu sulle müödüdäsi
- kahe kauba tehtudasi ^[43]

va-keskSõna omastav omastusLiitega [kardan kandu puutuvaie]

Lüganuse:
- motlin poisid puodavaie
- mehed võlla viedavaie
- endani vanasta jääva ^[44],
Jõhvi:
- pidaksin mina pitka mõeka
- kardan kandu puutuvaie
- uksije ulatuvaie
- sagaruie sattuvaie ^[45],
- ütled puije puutuvaije
- lakkast maha langevaije ^[46]
Iisaku:
- kardan kandu puutuvaie
- uksije ulatuvaie
- sagaruie sattuvaie ^[47],

isikulise teguMoe minevik [silda notkatie]

laulus võib i-lõpule liituda omastusLiide (*hen) ^[48]

Kuusalu:
- mies sõi - norutelie
- mies sõi tänatelie; ^[49]
- Lemmingi isa podie; ^[50]
- Soome silda notkatie
- aluspaĺki paugatie; ^[51]
Muhu:
- priskest sõie priskest jõie; ^[52]

umbIsikulise teguMoe minevik [räägitie valestätie]

jaatava mineviku tunnus on lauludes +e-omastusLiitega (<*hen)

Jõhvi:
- ööldie üteldie
- räägitie valestätie; ^[53]

umbIsikulise teguMoe olevik [lapsed otsitaie]

kse-tunnuse omastusLiidet leiab umbIsiku olevikul ka ilma k-oleviku tunnuseta

Viru-Nigula ja Haljala laulus:
- säält nee lesed leietaie
- orja lapsed otsitaie
- vaesed lapsed vahitaie; ^[54]

kse, sse, ssa, ss olevik ^[55]

(+sse <*+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omastusLiide sen ~ hen)
püsib laulus:

1) Soome, Karjala ja Vepsa murdeis refleksiivselt pööratavail (transitiivseil sõnul):

anukse, palukse, nurukse, nutakse, elakse, haudu+kse, ehikse, istukse, astukse, kaokse, vajokse, kulukse, kumakse, haljendakse, kuulukse, näikse, tunnukse, küsikse, laokse (jookseb), kobikse, poekse, langeekse, magakse, minekse, tulekse, olekse, põlekse, kõnelekse, kõrbenekse, seisakse, sulakse, surekse, süttikse, uinukse, ujukse, upukse, satukse ^[56]

2) ele-tuletisil:

lendelekse, luogelekse

Lüganuse:
- jo tulekse jo näikse
- kui tuuakse hüva neida; ^[57]
- jo meie sula suressa
- jo meie kana kaossa
- jo meie marja mattetasse; ^[58]
- kuulusse,

Monday, January 20, 2014

õmastusLiited

omastusLiide [1]

lähiSuguKeeled [langosemmo lintusemmo] [59]

omastusLiited on liitunud käände lõpule [johtus mieleni]

kolmanda isiku -s(ä) liidet on hakatud tarvitama kõigi isikute kohta [luonustase]

omastusLiide on tavalisem määrustes

omastavaga [ükstoisesa perä]

osastavaga [tie siis tahtusa]

alal(e)Ütlevaga [talu jääb tavalesa]

alaltÜtlevaga [mieleldasa]

sisseÜtlevaga [tehkä vana valdasa]

seesÜtlevaga

(mit) -issasa [külmissäs olema]

seestÜtlevaga [mielestäs]

saavaga [saaksesa]

olevaga [pane oled paikkanasa]

oleva käände sarnase kaasaÜtlevaga -nesä [erned said varsinasa]

+vasa [kertuvasa]

da-tegevusNime seesÜtlev omastusLiitega [13]

ühe tegemise ajal juhtub teine

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne [1]

üht tegevust kirjeldab teine teguSõna

ühe tegemise ajal juhtub teine

da-tegevusNime sisseÜtlev või nimetav kääne omastusLiitega

keegi saab midagi millegi tegemiseks

da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega

keegi saab midagi millegi tegemiseks

keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks

ma+ine-teoNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega

sündmus, mis on kohe toimumas [olimme lähtemäisillämme]

luulema + -ma tegevusNimi omastusLiitega [luulin asjaje ajaman]

nud-keskSõna omastusLiitega [singud sinna soanessana]

tu-keskSõna osastav omastusLiitega [kammerist tuldudasi]

va-keskSõna omastav omastusLiitega [kardan kandu puutuvaie]

isikulise teguMoe minevik [silda notkatie]

umbIsikulise teguMoe minevik [räägitie valestätie]

umbIsikulise teguMoe olevik [lapsed otsitaie]

kse, sse, ssa, ss olevik [55]

viited ja märkused

No comments: