mitmus ^[1]

-d

käänded: mitmuse nimetav
astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse nimetavale ja osastavale
tüvi: tunnus liitub täisHäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele

obone: ovost: obose+d,

katuss: katust: katusse+d,

aiguss: aigutt: aigusse+d,

õlut: õlutt: õluve+d,

riije: riijett: riide+d,

vesi: vett: vie+d,

kinnas: kinnast: kinda+d,

saba: sabada: sava+d,

pada: padada: paa+d,

kõledamb: kõledamba: kõledamma+d,

õnnetu: õnnetunda: õnnetumma+d,

liige: liigend: liikeme+d,

õppind: õppind: õppine+d,

-de

põhineb de-mitmuse omastaval see KeskMurde tunnus vallutab juba enne XX s Iisaku, Lääne-Haljala, Lääne-Kuusalu ja Jõelähtme ala

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava ja osastava
astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru KeskMurdes
tüvi: tunnus liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele või kolmeSilbilisele ainsuse omastava tüvele
Lüganuse:
- [pienist] takkudest, niinist ~ niinedest, kapsadega,
Jõhvi:
- einadest, aastadel, inimesedel,
- aste võib olla nõrk: põldude ~ põllude [ümbär], [paksust] lauwadest, pihadega [kleidid], ärjädel,
- oskasid üle orude
- määrasid üle magede ^[2]
Iisaku:
- ernedega, mõttedest, vargadelle, takjadesse
Vaivara Kudruküla:
- rüsädegä, verkkodel,
Vaivara Põlendiku:
- rattadele,

-te

põhineb de-mitmuse omastaval

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava ja osastava
astmeVaheldus: aste on alati nõrk
tüvi: tunnus liitub s häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
Lüganuse:
- lammastel,
Jõhvi:
- nõgesettega ~ nõgestega,

-tte

põhineb de-mitmuse omastaval

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava ja osastava
astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
tüvi: tunnus liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele või kolmeSilbilisele ainsuse omastava tüvele
Lüganuse:
- [tule] asemittel,
Jõhvi:
- jämädattest [puijest], obosettel,

-i

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava. XX s lõpul oli Jõhvis ja Vaivaras haruldane ning Iisakust pea kadunud
astmeVaheldus: aste on alati tugev nagu Kagu-Soome, Vadja, Alam-Lauga Isuri ja Tartu murde murrakuis
- Lüganuse:
  - pitkist õlgist, [kasukkas] pihtul, tuorist laudust [tehtud], kõikkis kaivos [ei õle vali vesi], [sain] tagumisist jalgust [kinni], mustikkist, juurikkuist,
- vanemas murdes aste oli samaSugune, kui samas ainsuse käändes
  - Kuusalu: hau,ul (haudadel ~ haual: hauda), [jäme,ist] palgist,
  - Viru-Nigula: [püksid] revil,
  - Vaivara: [endised asjad tulevad kaik] jälile,
  - Iisaku: rinnus [torgib], [käib] kannul,
tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku: (mokkaga: mokkiga)
- u+i > u [piergu: > *piergule]
- o+i > o [orgo: > *orgost]
- a+i > u [jalga: > *jalgul], kui eelmises silbis pole o, u, õ < *o

Viru-Nigula Koila ja Lahe külast leiab Mihkel Veske veel 1875 a:
- kadakuile, karvuile, palkiile, villuile,
- mujal oli juba: karvule, villule,
- veel 1975.a võidi Oru külas kuulda: kaussi,ist,

liitMitmus

põhineb i-mitmuse omastaval

-(i)de

i+de mitmus on XX s KirdeRannikuMurdes kõige tavalisem (pääle Kuusalu ja Vaivara)

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava ja osastava
astmeVaheldus: aste on alati tugev
tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
Lüganuse:
- luidest, neil aigudel, õlgist ~ õlgidest, mokkidega [lampp], märgide silmidega, kõrsidest, süsidegä, tütridelle, [leppä] kuoridega, kueridelle, [mere] äärides, lapsidega,
Jõhvi:
- [meije] omidel, nuaridel, naeludega, kõrvidega [müts], köisidega, [kõige] varsidega, aittudel, varbudest, metsidest ~ metstest, aknudel,
Iisaku:
- luittega, sulgidest

-(i)tte

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava ja osastava
astmeVaheldus: aste on alati tugev
tüvi: tunnus liitub kolmandale silbile nagu värsiMõõdu mõjul, enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
Lüganuse:
- jänessittel, linnassittest,
Jõhvi:
- labiduttega, tienijuttel, vanamittele, [mitme] aigussittega,
Iisaku:
- sulgidest

-(i)je

käänded: kõik mitmuse käänded pääle nimetava. (levinum Naissaare, Prangli, Kuusalu Kolga ja Kõnnu ning Lääne-Soome murrakuis)
astmeVaheldus: aste on alati tugev
tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
Lüganuse:
- jäijegä [ühüs], [jakk laija varrukka] suijega, [üle jõgidest ja] merejest, luomi,ele ~ luomidele, [kadala] silmi,egä ~ silmidegä, alusiijega ~ alusiga (purjePaatidega), kannussiijega, [leib oli] aganuijega ~ aganuttega [puolest], lusikkuijega, lühemäijegä,
Jõhvi:
- kasukkuijega, varrukkuijetta,

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd > päile]

Lüganuse:
- [siin] mail, niineppuist,
Jõhvi:
- muis mielis (hajaMeelne, arust ära),
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- [otra lähto] päile, [leibä] luisse [laskema], suuri luiga [ihmine],

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, (nuorile)]

Lüganuse:
- üvis tuulis (hääs tujus), pienist vitsust, niinist,
Jõhvi:
- muis mielis (hajaMeelne, arust ära),
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- suuri silmigä [verkko], [kala lähtö] suurist silmist [läbi], lühükkäisi säärigä [sugad],

n < m-nimiSõnad [liigend > liikmi, (*liikemile)]

Lüganuse:
- [tule] asemittel, võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
Jõhvi:
- rede: redend :redemi (redeleid),
Vaivara:
- liikmi, igemi, südämi,

Lüganuse:
- tuld lõivad hobuse jalad
- sädemida salu sääred; ^[3]
- siis saab kiike kindaaida
- aluslaud saab andeeida
- päälis puu puna panimida; ^[4]

tu-omadusSõnad [savattund > savattumile]

(<*ttomi+)

Lüganuse:
- [ajas suust vällä] üvitumi ja päivittumi (rääkis kõlvatut juttu),
Vaivara:
- onnettomi, armottummi,

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > käsile]

Lüganuse:
- [pada pandi] süsile, [pohla] varsist,
Jõhvi:
- [ilma] käsitta,
Iisaku:
- [võttas asja] käsile, [istub] parsil,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- puhti käsiga,

us-omadused [aigutt > aigussile]

aigus: aigut+t(a): aigusse (<*haikeδuδen)

Lüganuse:
- aigussi,

Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- pilved pikkada igada
- nii mitu tervist temale
- mitu puud on põesassa ^[5]

(u)t-liide [lühütt > lühüvile] ^[6]

(nimetav) Soome: neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit), kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii), olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve), kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju), kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve), lyhyt: lyhyttä: lyhyen,

Vaivara:
- lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
Lüganuse:
- lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
Põhja-Kuusalu:
- ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > ohtunile, (ohtuneile)]

osastav peaks olema +ne+i+ta > +neid

Lüganuse:
- surni (*surne'eile),
Vaivara:
- ussittani [erni],

mitmuse osastavat leian ainult Mulgi lauludest

Paistu:
- idaneida erneida; ^[7]
Helme:
- idanida erneeida
- kasunida kaarusida; ^[8]
Viljandi:
- idanuida erneida,
- kasunuida kaerussida; ^[9]
Pilistvere:
- kulunuida kopikiida; ^[10]

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > *valgile, valge'eile]

häälikuSääduslik tugeva astme ("omastava tüvi")+id(ä)

uhkeid, kergeid, valgeid (<*valgeδaita),

Lüganuse:
- viegu tuuli terveeida
- paju põõsas palveeida
- nenda palju terveeida
- kui on puida põõsaassa
- siledaida sirgeeida
- kõverida õigeeida ^[11]
Vaivara < Viru-Nigula:
- mitu puud on põesassa
- siledaida sirgeeida
- kõveraida õigeeida ^[11]

üldistuv +d-lõputa +i

värski,
Vaivara:
- kergi, sirgi, ahni,

e-nimiSõnad [riijett > *riidile, riide'eile]

kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved

Ranna- ja Ida-Vaivara:
- pehmi ~ tümi sormiga,

häälikuSääduslik tugeva astme ("omastava tüvi")+id(ä)

uoneid,

Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- paju põesas palveeida ^[12]

üldistuv +d-lõputa +i

riidi,
Vaivara:
- uoni,

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

kärbiss: kärbist: kärbisse (<*kärpiksen)

s-nimiSõnad [katust > *katussile]

juuksi ^[13],

Lüganuse:
- metsissi, arjassi,
Jõhvi:
- nõgessi,
Iisaku:
- orassi,
Vaivara:
- voitlusi, jänüksi,

jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),

Lüganuse:
- kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), rabavus (rabandus), tikkavus (tikand),
Jõhvi:
- [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt) ^[14],
Vaivara:
- lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
Jõelähtme:
- mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
Viru-Nigula:
- [luomad on] sanavuses (nõiutud),
Kodavere:
- [luomad on] sõnavusen (nõiutud),

us-omadused [aigutt > *aigussile]

julgussi, *tervissi, *rumalusi,
Lüganuse:
- aigussi,

Lüganuse:
- kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
- lähate lakkaje magama
- oma tervit rikkumaie ^[15]
- mina laulan ullutani
- loetan rumalutani
- peksan kielta pienutani ^[16]

ne-sõnad [ovost > obosi, (obosile)] ^[13]

Lüganuse:
- vaisil päivil (viletsalt) [kasvavad], [sain] tagumisist jalgust [kinni],
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- pahhost ihmisist, lühükkäisi säärigä [sugad],

naisi, vaisi, inimisi, obusi, sulasi, linasi, punasi, villasi, suolasi, ennevanasi, vanu,aigasi,

Lüganuse:
- obosi, tõsi (teisi), verisi, [mõne] sugusi juhtumisi, [peigome] puolisi pulmalisi, piergosi ja juurisi [korvisi], esimesi ~ esimeisi,
Jõhvi:
- [jala] alusi, labasi, [sõda] aeksi, ruuttulisi, karjatsi, omaksi, [lina] talgusi,
Iisaku:
- vigasi, kuldasi,
Vaivara:
- esimisi, veneläisi,

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > *kindile, kinda'aile] ^[17]

Lüganuse:
- tuorist laudust [tehtud],
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- roikkist [aida], puhti käsiga,

häälikuSääduslik

ambaid, kangaid, rikkaid,
Lüganuse:
- mättäid,
Iisaku:
- paljaid,

üldistuv +i [kinnas: kinda > kindi]

erni,
Lüganuse:
- tuori,
Vaivara:
- kirvi (kirveid), porsi, puhti,
- u: kindo,

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [jämedamba > jämedamile]

aste on samaSugune, kui samas ainsuse käändes

Lüganuse:
- [ilma] vanemitta,
Jõhvi:
- mõlemil [õhta], suuremil [pühadel],
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- suuremist aganost,

osastava lõpp on ka keskVõrde mb+i-tunnuse järelt kadunud nii kui Viru KeskMurdes

Kadrina:
- kollasembi,
Lüganuse:
- mustemi, paremi, jämedambi,
Jõhvi:
- vaisemi, jämädimmi,
Vaivara:
- pienembi, üvimbi (paremaid), madalambi,

ä, e, i, ü tüve puhul +i [kivi: (ains om) kive: (ains os) kive(dä) > kivile]

Lüganuse:
- üvis tuulis (hääs tujus), pienist vitsust, pitkist õlgist, [sülgis] silmile, neist kuuskist [ei tulegi metsa], kõikkis kaivos [ei õle vali vesi], [pimedäs] päivis (kinniSilmi), vaisil päivil (viletsalt) [kasvavad],
Jõhvi:
- lehmile, [kari on] pikkil päävil (käib karjas ilma lõunaVaheta), pimedil päivil ~ pimedis päivis (pimedast peast),
Iisaku:
- põlvist [saadik], [sidus kütke] sarvi,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- linnost [kieretti kuonal], pehmi ~ tümi sormiga, suuri silmigä [verkko], [kala lähtö] suurist silmist [läbi],

ä: pesi, metsi, lehmi, ärgi, päivi, leibi, eini, pikki, silmi,
e: kivi, lehti, sulgi, taimi, räimi, kitsi, kaski, tähti,
i: kotti, palkki,
ü: Kuusalu: [nuoda] peri, käbü, hüvi, tükkü; Haljala Selja: mändi, pütti, sängi,

Lüganuse:
- siibi (tiibu), jälgi, [tõisi] partti, lipl: liple: lipli,
Iisaku:
- küpsi,
Vaivara:
- augi, [omi] pöksü,
Vaivara Kudruküla:
- rüssi, anni (hanesid), jokke (jõgesid),
Viru-Nigula:
- kengi, kehvi, ivi,
Kuusalu:
- [nuoda] peri,

kolmanda silbi järel [kibe(dä): > *kibedile]

Lüganuse:
- eläji, kibedi, mädäni,
Jõhvi:
- pimedi,
Vaivara:
- verävi,
Vaivara +jä-liide:
- u: tienijö,

Lüganuse:
- sihin linna sirmi alta
- linn aga laia lippusida
- toredida tornisida ^[18]
- viegu tuuli terveeida
- paju põõsas palveeida
- nenda palju terveeida
- kui on puida põõsaassa
- siledaida sirgeeida
- kõverida õigeeida ^[19]
Vaivara < Viru-Nigula:
- leidsin oma ella venna
- õbedida ostamasta
- kuldasida lunastamasta
- vaskesiida vahetamasta
- tinasida tiherdamasta ^[20]

Lüganuse:
- küll on vaisel lüöjuida
- lüöjuida lükkajuida
- tõukajuida tõmmajuida ^[21]

a tüved

eelmises silbis on **o, u, õ < *o** [muna: > *munile]

Lüganuse:
- mustikkist,
Jõhvi:
- [mis sa muiguttad] neist mokkist, [kuuse] õksist,
Iisaku:
- kõrvis (kõrvades),
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- omist poigist,

muni, nugi, ubi, poigi, luomi, kuivi, pulkki, sukki, musti, pulmi, kuormi,
Lüganuse:
- õksi, kõrvi, kõvi, pohli, lubi, õuni,
Jõhvi:
- õtri ~ õdri, õksi, mokki,
Iisaku:
- kõrvi,
Vaivara:
- omi, sorsi (parte), rotad: rotti,
Viru-Nigula:
- servi,

aga ka

Vaivara:
- vendi, orjo,
Vaivara Kudruküla:
- munni,
Lüganuse:
- lõngi, põtri,
Jõhvi:
- lõugi,

eelmises silbis pole **o, u, õ < *o** [jalga(da): > *jalgule]

Lüganuse:
- pienist vitsust, [kasukkas] pihtul, tuorist laudust [tehtud], puomvillust, [sain] tagumisist jalgust [kinni], [kasejuustu] kannikkulle [tetreleibä reisidelle] (kõneKäänd),
Jõhvi:
- [tuomikka] vitsust, paksust laudust, raudutta, juurikkuist,
Iisaku:
- [jäi] jalgu, jalgust [vigane], [valu lei] rindu,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- linnost [kieretti kuonal], [sai] velgost [lahti], suuremist aganost, pahhost ihmisist,

kalu, vanu, sigu, linu, nahku, villu, asju, jalgu, marju, patju, latvu, laudu, kaulu, piigu, raudu,

Iisaku:
- sõpru, põtru, sõnu,
Vaivara:
- laudo, atro, piigo, ilmo, tilkko, aabo ~ aabu, rihmo, naulu, kalo, paho,
Vaivara Kudruküla:
- kallo, pahho, pihho (? õuesid), vanno,
Kuusalu:
- vendu,
Viru-Nigula:
- piirdu (kanga sugasid),

aga ka

Lüganuse:
- õtsu, õhju,

Lüganuse:
- ei mind tohi Toomas lüia
- Jaan ei jalguda osata ^[22]
- et neid saksuja sureksi ^[23]
Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- suitsu soojuda sõnuda ^[24]

kolmanda silbi järel

(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > *lattikkile]

Lüganuse:
- mustikkist,

Lüganuse:
- kelle sa kivi noppid
- kelle sa kogud kadikida
- kelle raiud rannapada? ^[25]
Jõhvi:
- söö sina sisse sittikida ^[26]

ilusi, jumali, madali, sibuli,
Lüganuse:
- viletsi [päivi], jõvikki, mustikki,
Jõhvi:
- agani,
Vaivara:
- ilosi, kadedi [inimisi], uodavi, ohakki, ausi, armsi, oeli (õelaid),

(+ja, +kka, +na ... >) u [lattikka: > *lattikkule]

Lüganuse:
- aganu, põrandu, masinu, udaru, umalu, kaalikku,
Vaivara:
- omenu (õunu), laulajo, allikko, elokko, mantsikko, aasto, joukko (jõhvikaid),

Vaivara:
- kas meri kaluje annab
- sügav hauda ahvenida
- jõgi laia latikuda ^[27]
- miks sa meile seda ei räägint
- et sull palju paljakuda ^[28]
- hulkusin uba külassa
- käisin mee käbi talossa
- umaluija ostamassa
- villuja vahetamassa ^[29]

(+ja, +kka, +la ... >) uid, aid, eid [lattikka: > *lattikkuile]

nagu värsiMõõdu mõjul

Lüganuse:
- juurikkuist, tegijuile,
Jõhvi:
- juurikkuist,

naaberMurrete ja muude (+kku, +kko ... >) liidete mõjul

õstajaid, andajaid, madalaid, munakkaid,
Lüganuse:
- aldijuid, kirjajuid (kerjusi), lusikkuid ~ lusikkaid, mansikkuid ~ mansikkaid, murakkuid ~ murakkaid, mustikkeid ~ mustikkuid, riisikkeid, elokkuid, korralikkuid,
Jõhvi:
- ahvenaid, noppijaid,
- lusikkuid, mustikkuid, tulijuid,
Iisaku:
- rumalaid,
Lääne-Vaivara:
- munakkuid,

Lüganuse:
- küll on vaisel lüöjuida
- lüöjuida lükkajuida
- tõukajuida tõmmajuida ^[21]
- umaluida õtsimassa
- villuja vahestamassa ^[30]
Jõhvi:
- ei mind murra mullikuida ^[31]

u, o tüve puhul u, o [piergu: > *piergule]

Lüganuse:
- kõikkis kaivos [ei õle vali vesi],
Jõhvi:
- paksust laudust,

jahu, lindu, laulu, võrkku,
Lüganuse:
- [kapsa] lohko, paarmu (parme), [aava] pakku, [jõe] silmu, virsu (viiske),
Jõhvi:
- luisku,
- üksikku [tükküsi],
Vaivara:
- aro (rehasid), kirppu, tütrikko,
Vaivara Kudruküla:
- krappo (vähke), matto, pappu (ube),

astmeVaheldus

mitmuse osastav on alati tugevas astmes.
mitmuse nimetava ja ainsuse omastava aste on vastuPidine ainsuse osastavale.

Sunday, January 5, 2014

mitomus

mitmus [1]

-d

-de

-te