Monday, January 6, 2014

mitomuse õmastav

mitmuse omastav (mildisi, mildiste) [1]

+de

põhineb ainsuse osastaval.

see KeskMurde tunnus vallutab juba enne XX s Iisaku, Lääne-Haljala, Lääne-Kuusalu ja Jõelähtme ala

  • astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru KeskMurdes
  • tüvi: tunnus liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele või kolmeSilbilisele ainsuse omastava tüvele
    • einade, aisade, paelade, kuerade, Viru-Nigula: nuelade [2],
  • Lüganuse:
    • tündride [viisi],
  • hvi:
    • tienijade, lahuttajade, valitse,ade, visplide, piendrade, kambride, mõisade,
    • aste võib olla nõrk: põldude ~ põllude [ümbär], [paksust] lauwadest, pihadega [kleidid], ärjädel,
    • oskasid üle orude
    • määrasid üle magede [3]
  • Vaivara Põlendiku:
    • vankride,

+te

  • astmeVaheldus: aste on alati nõrk
  • tüvi: tunnus liitub s häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
  • Lüganuse:
    • lammastel,
  • hvi:
    • nõgesettega ~ nõgestega,

+tte

  • astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
  • tüvi: tunnus liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele või kolmeSilbilisele ainsuse omastava tüvele
  • Lüganuse:
    • ajajatte, kasukkatte, ankkuritte, mõisnikkutte, einamatte ~ einamitte,
  • hvi:
    • umalatte, paganatte, parematte ~ paremitte,
  • Vaivara Põlendiku:
    • parunitte, moisnikkutte,


Viru KeskMurdePärane (Tormaski tuntud)

  • Iisaku:
    • õltte, jaltte, rintte,
  • Lüganuse:
    • toob siia tuhat linada
    • saab siia sadamed patjad
    • minu velje jalgte alla [4]


+i

i-mitmuse omastav levib laialt LääneMereSoome idaPoolseis murdeis [5]

vanema murde i-mitmuse omastav ühtis mitmuse osastavaga

  • Lüganuse:
    • aisu [vahel], laivu [pääle], nurkki ~ nurkkide [pääl], põlvi [vahel], rindu ~ rindude [pääle], silmi [peso vann], poigi [juures], sõrmi [vahel], õlgi [pääle], liikkmi, onnettumi, jämädimmi [puijega],
  • hvi:
    • atru [sahad], arjassi [võttamine], silmirättikk,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • jogi ~ jogede, pehmi kalo [liha], sarvi [vahele], lehti, poissi, atro, nuijo ~ nuiji, aasto, porsi, küündli, liikkmi, toisi riidi [all], kässi [järele], mehi ja naisi [tüö], isändi, nädäli, uodavi, asemi, parembi, onnettomi, madalambi, veneläisi,
    • orjo ~ orjasi, rohto ~ rohtosi ~ rohtode, uoni ~ uonesi, kaansi (kaante), oeli ~ oelasi inimesi [teod], varsi [unnikku], o,easi [vesi], onosi [jago], nahkasi kindo [sies], rede ~ redem: redemisi [pulgad], [oled olivad savi] permandusi [pääl], mesiläisi [emä],
  • Vene:
  • tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku: (mokka: mokkide)
    • a+i > u [jalga: > jalgu], kui eelmises silbis pole o, u, õ < *o
    • u+i > u [piergu: > piergu]
    • o+i > o [orgo: > orgo]
  • astmeVaheldus: aste on alati tugev


liitMitmus

i+de mitmus on XX s KirdeRannikuMurdes kõige tavalisem (pääle Kuusalu ja Vaivara)

+(i)de

~ Kagu-Häme põhjaOsa: maiten, puiten, molempiiten, punasiiten, lapsiten, lehmiten,

  • astmeVaheldus: aste on alati tugev
  • tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
  • Lüganuse:
    • kangapuide, linude, pühüde [aeal], laudude, [läbi] metside, poisside,
  • hvi:
    • nugide, sõnude, leibide, randude, õuwide [pääl],

+(i)tte

  • astmeVaheldus: aste on alati tugev
  • tüvi: tunnus liitub kolmandale silbile nagu värsiMõõdu mõjul, enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
  • Lüganuse:
    • lusikkutte, nuoremitte, redemitte (redelite), rätseppitte,
  • hvi:
    • räbälitte,
  • Iisaku:
    • puitte ~ puije,

+(i)je

on levinum Naissaare, Prangli, Kuusalu Kolga ja Kõnnu ning Lääne-Soome murrakuis: *jalkoiδen > jalkojen > jalgu,e

vanas laulus võib leida kõrvuti +(i)de ja +de tunnusiga

  • astmeVaheldus: aste on alati tugev
  • tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
  • Lüganuse:
    • puije ~ puide, ristluije, nuorije ~ nuori ~ nuoride, lahju,e ~ lahjude (veimede), juurikuije, kõdaruije, paremije ~ paremitte, lademiije, vanemije ~ vanemitte, laskijuije [ette],
  • hvi:
    • redemije (redelite), nädälije, aganije [vesi], rumalije, kaduneije, nälgineije, munakkuije, tütrikkuije,

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [puud > pui, puije, puide]

  • Lüganuse:
    • puije ~ puide, ristluije ~ luide,
  • Iisaku:
    • puitte ~ puije,
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • lui, päi ~ päide, pui ~ puije ~ puide, maije,


ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, nuorije, nuoride]

  • Lüganuse:
    • nuori ~ nuorije ~ nuoride,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • küündli,


AluTaga on tavaline liitMitmus

  • Lüganuse:
    • kuoride, suolide, ääride,
  • hvi:
    • juuride, nuoride,
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • suuri silmigä [verkko], kieli,


*n < *m-nimiSõnad [liigend > liikkmi, *liikkemiije]

  • Lüganuse:
    • liikkmi, lademiije,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • liikkmi, asemi,
    • rede ~ redem: redemije (redelite) ~ redemisi [pulgad],


osastav jm

  • Lüganuse:
    • [tule] asemittel, võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
  • hvi:
    • rede: redend :redemi (redeleid),
  • Vaivara:
    • liikkmi, igemi, südämi,


tu-omadusSõnad [savattund > savattumi]

(<*ttomi+te+n)

  • Lüganuse:
    • onnettumi,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • onnettomi,


osastav

  • Lüganuse:
    • [ajas suust vällä] üvitumi ja päivittumi (rääkis kõlvatut juttu),
  • Vaivara:
    • onnettomi, armottummi,


ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > *kätte, käsi(je)]

  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • kässi [järele], kaansi (kaante), varsi [unnikku], puhti käsiga,


  • Lüganuse:
    • [pada pandi] süsile, [pohla] varsist,
  • hvi:
    • [ilma] käsitta,
  • Iisaku:
    • [võttas asja] käsile, [istub] parsil,


us-omadused [aigutt > *aigussi, aigussitte, *aigutte]

AluTaga on tavaline liitMitmus

  • hvi:
    • aigussitte,


(u)t-liide [lühütt > *lühüvi] [6]

(nimetav) Soome: neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit), kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii), olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve), kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju), kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve), lyhyt: lyhyttä: lyhyen,

  • Vaivara:
    • lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
  • Lüganuse:
    • lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
  • Põhja-Kuusalu:
    • ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),


nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > *ohtuni, ohtuneije]
  • hvi:
    • kaduneije, nälgineije,


osastav

  • Lüganuse:
    • surni (*surne'eile),
  • Vaivara:
    • ussittani [erni],


pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > *valgette, *valgi]
  • *uhkette, *kergette, *valgette,

üldistuv +d-lõputa +i

  • värski,
  • Vaivara:
    • kergi, sirgi, ahni,


e-nimiSõnad [riijett > riijette, riidi]

kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved

häälikuSääduslik

  • uonette, riijette, tervette, venette,
  • Lüganuse:
    • riijeste, õhtatte, [piale] lõunette ~ lõuntte (ainsuse tähenduses),
  • hvi:
    • uonede,
  • Iisaku:
    • lõunde [aeal],
  • Vaivara Auvere:
    • uonede,


üldistuv +d-lõputa +i

  • Vaivara:
    • riidi,
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • pehmi ~ tümi sormiga, uoni ~ uonesi, toisi riidi [all],


ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

AluTaga on tavaline liitMitmus nagu Kodaveres: varessitte

s-nimiSõnad [katust > katussi, katussitte, katuste]

juuksi [7],

  • hvi:
    • arjassi [võttamine],


AluTaga on tavaline liitMitmus

  • Lüganuse:
    • jänessitte, käissitte, katussitte [pääle], linnassitte, mattussitte [puhul],
  • hvi:
    • nõgessette ~ nõgeste,


jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),

  • Lüganuse:
    • kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), rabavus (rabandus), tikkavus (tikand),
  • hvi:
    • [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt) [8],
  • Vaivara:
    • lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
  • Jõelähtme:
    • mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
  • Viru-Nigula:
    • [luomad on] sanavuses (nõiutud),
  • Kodavere:
    • [luomad on] sõnavusen (nõiutud),


us-omadused [aigutt > *aigussi, aigussitte, *aigutte]
  • *julgussi, *tervissi, *rumalusi,


AluTaga on tavaline liitMitmus

  • hvi:
    • aigussitte,


  • Lüganuse:
    • kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
    • lähate lakkaje magama
    • oma tervit rikkumaie [9]
    • mina laulan ullutani
    • loetan rumalutani
    • peksan kielta pienutani [10]


ne-sõnad [ovost > *obosi, ovoste, obosette,] [7]
  • hvi:
    • inimisede ~ inimiste, obosette ~ ovoste ~ uoste,
    • tinasite tõldadega
    • raudasite rattastega
    • vaskisitte valjadega [11]
  • Iisaku:
    • kärbane: kärpsede,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • toisi riidi [all], veneläisi, mesiläisi [emä], mehi ja naisi [tüö],


osastav

  • naisi, vaisi, inimisi, obusi, sulasi, linasi, punasi, villasi, suolasi, ennevanasi, vanu,aigasi,
  • Lüganuse:
    • obosi, tõsi (teisi), verisi, [mõne] sugusi juhtumisi, [peigome] puolisi pulmalisi, piergosi ja juurisi [korvisi], esimesi ~ esimeisi,
  • hvi:
    • [jala] alusi, labasi, [sõda] aeksi, ruuttulisi, karjatsi, omaksi, [lina] talgusi,
  • Iisaku:
    • vigasi, kuldasi,
  • Vaivara:
    • esimisi, veneläisi,


ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kinnaste, kindade, kindi] [12]

häälikuSääduslik

  • lammaste, kirveste,


üldistuv ainsuse omastav+de

  • Lüganuse:
    • kapsade, mättäde, vargade, ernede,
  • hvi:
    • rattade ~ rattaste, roikkade, teibade,
  • Iisaku:
    • mättade, rõngade, saappade,
  • Vaivara:
    • lambade, rattade,


Vadja, Isuri ja Ida-Soome murdeis tuletetakse niiSugune mitmuse omastav mitmuse tüvest.

  • Vadja [13]:
    • ratas: rattajee ~ rattai, seiväs: seipäd́d́ee,



üldistuv +i [kinnas: kinda > kindi]

  • erni,
  • Lüganuse:
    • tuori,
  • Vaivara:
    • kirvi,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • porsi, mehi ja naisi [tüö], roikkist [aida], puhti käsiga,
    • u: nahkasi kindo [sies],


  • Lüganuse:
    • ja kõnnin üheksa pääva
    • nugije terije mööda
    • niuluje nenije mööda
    • kirvesteie silma mööda [14]


ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [paremba > paremi, paremije, paremitte]

  • Lüganuse:
    • jämädimmi [puijega], paremije ~ paremitte, vanemije ~ vanemitte,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • parembi, madalambi,


  • Lüganuse:
    • [ilma] vanemitta,
  • hvi:
    • mõlemil [õhta], suuremil [pühadel],
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • suuremist aganost,


osastav

  • Kadrina:
    • kollasembi,
  • Lüganuse:
    • mustemi, paremi, jämedambi,
  • hvi:
    • vaisemi, jämädimmi,
  • Vaivara:
    • pienembi, üvimbi (paremaid), madalambi,


ä, e, i, ü tüve puhul +i [leibä(dä) > *leibi, leibide]

  • Lüganuse:
    • põlvi [vahel], silmi [peso vann], sõrmi [vahel], [läbi] metside, poisside, pühüde [aeal],
  • hvi:
    • silmirättikk, leibide, õuwide [pääl],
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • jogi ~ jogede, sarvi [vahele], lehti, poissi,


osastav

  1. ä: pesi, metsi, lehmi, ärgi, päivi, leibi, eini, pikki, silmi,
  2. e: kivi, lehti, sulgi, taimi, räimi, kitsi, kaski, tähti,
  3. i: kotti, palkki,
  4. ü: Kuusalu: [nuoda] peri, käbü, hüvi, tükkü; Haljala Selja: mändi, pütti, sängi,
  • Lüganuse:
    • siibi (tiibu), jälgi, [tõisi] partti, lipl: liple: lipli,
  • Iisaku:
    • küpsi,
  • Vaivara:
    • augi, [omi] pöksü,
  • Vaivara Kudruküla:
    • rüssi, anni (hanesid), jokke (jõgesid),
  • Viru-Nigula:
    • kengi, kehvi, ivi,
  • Kuusalu:
    • [nuoda] peri,


AluTaga on tavaline liitMitmus

  • Lüganuse:
    • einide ~ eintte, seinide [külge],
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • pehmi ~ tümi sormiga, eini [sisse],


kolmanda silbi järel [kibe(dä): > kibedi, kibedije]
  • hvi:
    • nädälije,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • isändi, nädäli,


osastav

  • Lüganuse:
    • eläji, kibedi, mädäni,
  • hvi:
    • pimedi,
  • Vaivara:
    • verävi,
  • Vaivara +jä-liide:
    • u: tienijö,


  • Lüganuse:
    • küll on vaisel lüöjuida
    • lüöjuida lükkajuida
    • tõukajuida tõmmajuida [15]


a tüved

eelmises silbis on o, u, õ < *o [jõge(da): > jõgi, jõgede]
  • Lüganuse:
    • poigi [juures], õlgi [pääle],
  • hvi:
    • nugide,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • koeri, o,easi [vesi],


osastav

  • muni, nugi, ubi, poigi, luomi, kuivi, pulkki, sukki, musti, pulmi, kuormi,
  • Lüganuse:
    • õksi, kõrvi, kõvi, pohli, lubi, õuni,
  • hvi:
    • õtri ~ õdri, õksi, mokki,
  • Iisaku:
    • kõrvi,
  • Vaivara:
    • omi, sorsi (parte), rotad: rotti,
  • Viru-Nigula:
    • servi,


aga ka

  • Vaivara:
    • vendi, orjo,
  • Vaivara Kudruküla:
    • munni,
  • Lüganuse:
    • lõngi, põtri,
  • hvi:
    • lõugi,


AluTaga on tavaline liitMitmus

  • Lüganuse:
    • nurkki ~ nurkkide [pääl],


eelmises silbis pole o, u, õ < *o [rinda(da): > rindu, rinduje, rindude]
  • Lüganuse:
    • aisu [vahel], laivu [pääle], rindu ~ rindude [pääle], lahju,e ~ lahjude (veimede), linude, laudude,
  • hvi:
    • atru [sahad], sõnude, randude,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • pehmi kalo [liha], atro, nuijo ~ nuiji, aasto,
    • orjo ~ orjasi,


  • hvi:
    • [tuomikka] vitsust, paksust laudust, raudutta, juurikkuist,
  • Iisaku:
    • [jäi] jalgu, jalgust [vigane], [valu lei] rindu,
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • linnost [kieretti kuonal], [sai] velgost [lahti], suuremist aganost, pahhost ihmisist,


osastav

  • kalu, vanu, sigu, linu, nahku, villu, asju, jalgu, marju, patju, latvu, laudu, kaulu, piigu, raudu,
  • Iisaku:
    • sõpru, põtru, sõnu,
  • Vaivara:
    • laudo, atro, piigo, ilmo, tilkko, aabo ~ aabu, rihmo, naulu, kalo, paho,
  • Vaivara Kudruküla:
    • kallo, pahho, pihho (? õuesid), vanno,
  • Kuusalu:
    • vendu,
  • Viru-Nigula:
    • piirdu (kanga sugasid),


aga ka

  • Lüganuse:
    • õtsu, õhju,


  • Vaivara < Viru-Nigula:
    • tuul tal viigu terviksida
    • suitsu soojuda sõnuda [16]


AluTaga on tavaline liitMitmus

  • Lüganuse:
    • niulude (nõelte), paulude,


kolmanda silbi järel
(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > *lattikki, *lattikkije]
  • hvi:
    • aganije [vesi], rumalije,
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • uodavi (odavate), oeli ~ oelasi inimesi [teod],
  • Lüganuse:
    • mustikkist,


osastav

  • ilusi, jumali, madali, sibuli,
  • Lüganuse:
    • viletsi [päivi], jõvikki, mustikki,
  • hvi:
    • agani,
  • Vaivara:
    • ilosi, kadedi [inimisi], uodavi, ohakki, ausi, armsi, oeli (õelaid),


(+ja, +kka, +la ... >) ui, ai, ei [lattikka: > lattikkuije]

nagu värsiMõõdu mõjul

  • Lüganuse:
    • kõdaruije, laskijuije [ette], tegijuile,


u, o tüve puhul u, o [rohto(da): > rohto, rohtode]

  • Lüganuse:
    • juurikuije,
  • hvi:
    • munakkuije, tütrikkuije,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • rohto ~ rohtosi ~ rohtode, onosi [jago], [oled olivad savi] permandusi [pääl],


osastav

  • jahu, lindu, laulu, võrkku,
  • Lüganuse:
    • [kapsa] lohko, paarmu (parme), [aava] pakku, [jõe] silmu, virsu (viiske), kõikkis kaivos [ei õle vali vesi],
  • hvi:
    • luisku, paksust laudust,
    • üksikku [tükküsi],
  • Vaivara:
    • aro (rehasid), kirppu, tütrikko,
  • Vaivara Kudruküla:
    • krappo (vähke), matto, pappu (ube),


astmeVaheldus

  1. mitmuse osastav on alati tugevas astmes.
  2. mitmuse nimetava ja ainsuse omastava aste on vastuPidine ainsuse osastavale.


viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 171
  2. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 174
  3. H II 8, 146/63 < Jõhvi khk., Päite v. - Paulus Paurmann < Leeno Uppus, 65 a. (1889) "pulmalaul"
  4. H IV 4, 39
  5. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 173
  6. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 84, 62
  7. 7,0 7,1 "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 92
  8. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 62
  9. H II 3, 630/2 (220) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ema haual"
  10. H II 3, 637 (238) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
  11. H II 8, 815
  12. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 48, 91, 93
  13. Votian Genitive
  14. H III 12, 100/1 (2) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Memme vaev"
  15. H II 1, 606 (784) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Ema haual"
  16. H II 7, 191/2 (76) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Kaasa kaugel"

No comments:

Post a Comment