Wednesday, January 15, 2014

sihitüs

sihitis [1][2] [3]

osa- ja täisSihitise vaheKord [4]

  • täisSihitis näitab, et tegevus hõlmab sihitise täielikult (tegevus lõpetati või lõpetatakse tulevikus)
  • osaSihitis
    • osaSihitis näitab, et sihitis jäi veel tegevusest vähemalt osaliselt puutumata (tegevus on pooleli)
    • või näitab, et tegevust ei toimunudki (eitavas lauses)

sarnast nähtust leiab Lapi, Mordva ja Balti keelis [4]. ka omastava(käändega sarnastunud sihitava)s ja nimetavas käändes sihitise tarvitamine ulatub kaugemaisse sugulasKeeli.

  1. täisSihitis on
    1. nimetavas käändes
      1. mitmuse puhul: avaan silmäd ̮ avee - teen silmad (täiesti) lahti
      2. käsu puhul: näütä millõ merkki - anna mulle (mingi/t) märk(u)
      3. umbisikulise öeldise puhul: sillõ tuvvass mokoma kirstu - sulle tuuakse selline kirst
    2. täisSihitis on muidu omastavas käändes
      1. toon süvvä lihaa i või - toon süüa (kogu meie) liha ning või
      2. mahzan kõikk suurõ mahzoo - maksan kogu (selle) suure maksu
      3. soojõtin vee - tegin (kogu selle) vee soojaks
      4. i kõikõõ ülee sei - ja sõi kogu koore
      5. susi hüppii, ännää jätti jäheesee - susi hüppas, jättis saba jäässe
  2. osaSihitis on osastavas
    1. osaSihitis näitab, et tegevus ei hõlmanud sihitist täielikult.
      1. toon süvvä lihaa i võita - toon süüa (ainult osa seda) liha ning võid
      2. starikka tšäüsi kaloi püütämää, a staruhha tšedräs tappuroita - vanaMees käis kalu püüdmas, aga vanaEit ketras takku
      3. i tapalõp kunikaa tütärtä - ja püüab tabada kuningaTütart
    2. eitavas lauses on alati osaSihitis
      1. en too võita - ma ei too võid
      2. en too maa-munõita - ma ei too kartuleid
      3. elä too võita - ära too võid
      4. ep tuvva võita - ei tooda(gi) võid
    3. osaSihitis näitab tegevuse suunda
      1. tämä taitšinaakaa viskazi iirtä - ta viskas taignat hiire suunas

mõniKord polegi selget vahet

  • kotojt / kood mejl tehhä tšivess - maju / majad meil tehakse kivist
  • pehkoa / pehko valõta ohtogoss - põõsas(t) kastetakse õhtul

Vadja isikuliste aseSõnade täisSihitise asemel on sage osaSihitis

  • tämä ajõ minu / minnua pojZ - tema ajas minu / mind minema [6]

Vadja isikuliste aseSõnade mitmuse täisSihitise kääne (mejjed, tejjed, hejjed) erineb omastavast (mejje, tejje, hejje) nii kui Soomes, Karjalas ja Isureil

  • mejjed ajõtti pojZ - meid aeti minema
  • minu bratko tapab hejjed - mu vend tapab nad
  • hüü lasti mejjed - nad lasid meid minema
  • aja hejjed pojZ - aja nad minema

P.Ariste märkas seda nähtust ainult kohati Kattila Vadjalastel. Soome keeles lisatakse taoline mitmuse -t ka ainsuse isikulisest aseSõnast täisSihitisele (minut, sinut, hänet, meidät, teidät, heidät). Isuri hüü on paraegu tõrjumas kõrvale Vadjalaste oma sõna nämäd [7]

  • Isuri:
    • poiga ambui lintua - poiss tulistas lindu
    • pidi verkkoa kuttoa silloi ved vergot kaig viil kois kuottii - pidi võrkku kuduma, siis ju kõik võrgud veel kooti kodus
  • Karjala:
    • oššan kaloa - ostan kala
    • moamo šüöttäw omoa lašta näńńíĺlä - ema toidab oma last rinnaga
  • Vepsa:
    • leibat sain, maidot sain - leiba sain, piima sain
  • Liivi:
    • se sootis täända umm nurmõl sigdi kaitsõm - see saatis ta oma väljale sigu valvama
    • küüla aaigal tuulda kuondõst äb aanda - külviAjal ei anta tuld kodunt välja
  • Soome:
    • puuseppä teki pöydän - tisler tegi laua
    • oletko lukenut nämä kirjat? - kas oled need raamatud (läbi) lugenud?
    • anna kirja minulle - anna raamat minule
    • ostetiin uusi auto - osteti uus auto
    • olemme syöneet mansikoita - oleme söönud (ka neid) maasikaid
    • äiti kutoo sukkaa - ema (alles) koob sukka
    • en ole lukenut tätä kirjaa - ma ei ole lugenud seda raamatut
  • Soome täisSihitist leiab eitava kõne ettePanekuist [8]:
    • etkö söisi tämän voileivan ennen lähtöäsi? syöthän toki - kas sa ei sööks veel selle võiLeiva enne minekut
  • osaSihitist nõuavad alati tunded (ikävöidä, inhota, janota, janottaa, kadehtia, kaivata, kiittää, kiukuttaa, kivistää, miellyttää, moittia, naurattaa, paheksua, pakottaa, parjata, pelätä, rakastaa, raukaistaa, sietää, soimata, surra, suututtaa, syyttää, sääliä, torua, unettaa, valittaa, vihata, väsyttää, yskittää)
    • poika pelkäsi koiraa - poiss kartis koera
  • Soome täisSihitis Eesti keele osaSihitise asemel meeleTegevuse puhul (nähdä, kuulla, tuntea, tietää, tehdä, uskoa)
    • uskotko sinä sen? - kas sina usud seda
    • teen sen mielelläni - teen seda meelsasti
    • tuon miehen minä kyllä tunnen - seda meest ma ju tunnen
    • sen seikan kai tietänee sanomattasikin - seda ta ehk teab ilma sinu ütlematagi
    • olen nähnyt sen - olen seda näinud

nimetavaline täisSihitis Eesti keele osaSihitise asemel [naised kannivad mütsid]

  • Lüganuse: naised kannivad pääs teravad mütsid

(nii kui mujal põhjaRannal ja Vene keele)

nimetavaline täisSihitis Eesti keele omastavalise asemel [riisuvad kuhi siledast]

  • Lüganuse: sõrmega pidi rist leiva pääle tõmmama
    • [jänes] nappas pintsaki alt nurgast tükk vällä
  • Jõhvi: naised riisuvad rehaga kuhi siledast
    • meije läksimä ommikku vara, leima tõrs kokko

(nii kui Vene ja mujal põhjaRanna keele)

  • Vaivara:
    • mies pani obone rakke ja soitas linna
    • lubas miule uus kübärä tuvva
    • poiga sai kuolis üvä tunnistus
    • poiga pani käsi sinne vie sisse
    • kui oli vesine, siis tegi saat alt märjäst
    • sii lasi köis omale ümber panna
    • rukkit lobettat eijetsemine
    • naiset lobettat leikkamine
  • Soome keeles on see nõue soovitava tegevuse puhul [9]:
    • pojan pitää maksaa isänsä velka - poiss peab maksma isa võla / poisil tuleb maksta isa võlg
  • Soome murdeis võib olla omastav:
    • pitää tehdä työn - peab tegema töö

omastavaline täisSihitis Eesti keele nimetavalise asemel [müö sene opose]

nii kui

  • Vaivara:
    • nüüd lahudetti sene vana silla vällä
    • müö sene opose vällä, siis saat raha
  • Soome käskiva kõneviisi 3. pöörde puhul [9]:
    • antakoon poika kirveen isälle - andku poiss kirves isale
  • lauseLühendi puhul püsib Soome õigeKeele sihitise kääne nagu ta oleks kõrvalLauses (murdeis leiab nimetavatki):
    • minun täytyi rientää saadakseni kirjeen postiin (= jotta saisin kirjeen postiin X minun täytyi saada kirje postiin) - pidin kiirustama saamaks kirja posti
    • kerrotaan miehen rakentaneen uuden talon (= että mies on rakentanut uuden talon) - räägitakse, et mees ehitanud uue maja
    • lähtekää heti saatuanne ilmoituksen (= kun olette saanut ilmoituksen) - saanud teate, minge kohe

osaSihitis Eesti keele täisSihitise asemel [pani oma tüttart omblema]

  • Jõhvi: mies nägi kadakka põõsa alt üht lähkri

nii kui

  • Vaivara:
    • noia eite pani oma tüttart lavva taha omblema
    • kohus muistas kukkoda kuuwest sutkist, puuri kinni (kuueks ööPäevaks)

osaSihitis Eesti keele täisAluse asemel [südänt aigettap]

  • Lüganuse: akkab ammast aigetamma
    • mul aigettapki sedä kontti
    • küll südänt aigettap kangest

(nii kui

  • Vaivara: pääd kivistä (valutab)
    • küll ammast valutta
    • südänd valutta, ei tia midä saab
    • küll minu südant iivendab sies
  • Soome [10]:
    • päätä särkee
    • lasta pelottaa - laps kardab ~ janottaa, kivistää, nukuttaa, värissyttää, vilustaa, naurattaa, miellyttää)

ning leiab EestiPärast täisAlust

  • Jõhvi: ammas mul täna terve päivä aigettas
  • Iisaku: jalg aigettab

põhjuslik osaSihitis Eesti keele seestÜtleva asemel [kahju on tädä]

  • Lüganuse: meil karuda kaa kahju ei õle
    • kel tädä pimedä viel kahju on

(nii kui Soome, Võru, PeipsiÄäre ja mujal põhjaRanna keele)

  • Vaivara: miul on sinu igävä
    • ale ja kahju on kohe tädä
  • Kodavere: eks täl õle sinuda igäv
    • mul oo tädä nõnna kahju taga
  • Vadja [5]:
    • lezzellä õli itšävä meessä (lesk igatses oma mehe järele)
  • Põlva: vaest eläjä looma um õkva hallõ
  • Setu: latsel vanembat hallõ eij,olõ
  • Soome:
    • ikävä kotia
    • pöydät notkuivad ruokia ja haarikat kuohuivat olutta [11] - lauad olid lookas toidust ja õlleKannud vahutasid õllest
    • emme paenneet vihollisia - me ei põgenenud vaenlaste eest
    • hän kuoli vanhuuttaan - ta suri vanadusest
    • mitä huudat - misPärast sa karjud
    • hän suorastaan itki ilkeyttään - ta lausa nuttis tigedusest

sihitis Eesti keele (alalÜtlevas) tegijaMääruse asemel [käski soldatti tuvva miekka]

  • Lüganuse:
    • emä lasi seppä tehä uuwe atra
    • midä sa tied sääl, laset lapse kisendädä
    • [ta] lasi kassi ärä tappada üövahi ja võttada nahk seljäst vällä (lasi ööVahil kassi tappa)
    • lase käät käijä
  • Jõhvi:
    • isa lasi poja obuse ette panna
    • lase oma koivet kärmest käijä
    • kui ahi küettud, lase ahju nattukkene jahtuda

(nii kui Soome ja Põhja-Eesti murdeis)

  • Vaivara:
    • kuningas käski soldatti tuvva terävä miekka
    • eivät lase ihmist makka ka

omastavaline tegijaMäärus, kellelegi teha andmise puhul [12] [13] [14] [vinna mu hobuse juua]

loa, käsu, sunduse, tunde puhul

  • Lüganuse [15]:
    • vinna mu hobuse juua
    • kanna kõige karja juua


  • see muistne ń-lõpuline kääne on Soomeski samastunud omastavaga:
    • äiti toi omenia lasten süödä - ema tõi lastele õunu süüa
    • en käskenyt poikien tehdä pahaa - ma ei käskinud poistel teha kurja
    • minun pitää mennä - mul tuleb minna
    • Jumalan kiitos - jumalale tänu
    • anna kättä köyhän miehen, köyhällä on lämmin koura - anna kätt kehval mehel, kehval on soe peo
    • pojan on nälkä - poisil on nälg
    • miehen kohosi hiki otsalle - mehele tõusis higi otsaette

nii kui

  • Vadja [5]:
    • minuu bõlõ kuhõõ mennä - mul pole kuhugi minna
    • kumpa sinuu näüttiip ̮ parõp kõikkia - kumb sulle paistab kõige parem
    • ohto sinuu on savvõa sõtkua - aitab sulle savi sõtkumisest
    • kõikkii piti õlla - kõigil tuli (kohal) olla

aidatav

aitamisest kõneldes

võib olla alaleÜtlevas Eesti keele osastava asemel [aittab obosele vedada]

  • Lüganuse:
    • aittab aisa kõrvast obosele vedada (aitab hobusel vedada)
  • Iisaku:
    • tema aittas emale tuba pühkida
    • talvel siis aittasime emale kedrada

(nii kui Vene keele: Помоги ему )

  • Vaivara:
    • nämät avittot miule tüöt tehä
    • ale ja kahju on kohe tädä
  • Jõelähtme:
    • käis talle aittamas verkku vedada (tema juures)
  • Vadja [16]:
    • nõisi tämä sõsarailõõ niittämää - hakkas õdede hääks niitma

võib olla ka osastavas [avittan sinuda]

  • Lüganuse: senestki vähäsest avittan sinuda

(nii kui Eesti keele)

  • Vaivara: mina avittasin tada
  • Soome: auta minut pääsemään sisään


viited ja märkused

  1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 284
  2. ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 22
  3. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 38
  4. ↑ 4,0 4,1 Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.198
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Votian main cases
  6. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.230
  7. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.231, 123
  8. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 180
  9. ↑ 9,0 9,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 182
  10. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 181, 197
  11. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
  12. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 239
  13. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.108
  14. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 189, 195
  15. ↑ H II 3, 602 (139) < Lüganuse khk., Lüganuse k. - H. Prants < Warese Maarja (1890) "Miks ei mullu tulnud + Kaevul kosija"
  16. ↑ Votian external locative cases
Posted by at
Labels:

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)