Wednesday, January 22, 2014

ääldamine

hääldus

AluTaguse murrakute hääldust ei saa kirja panna Eesti ega Soome õigeKirja vahenditega.


kuula

  1. Lüganuse salvestusi
  2. hvi salvestusi
  3. Iisaku salvestusi


isegi keeleTeadlasil on raske eristada pikki häälikuid lühikesist [1] [2] [3].


  • Lüganuse:
    • [silmad] punkkis, [ei] jõuttand (jõudnud),
  • Vaivara:
    • kombed ~ kompped, [onne] komppel,
  • Viru-Nigula:
    • [mida]kalttane (milline), [kanga] temppel ~ tembel: temblid,


hääldus erineb samas pereski isikuti.

koolis õpitud keelest erinevalt ei moodustata lauseid standardiseeritud häälikuist vaid aruSaadavaist sõnust.

igas järgmises sõnaski võib "sama häälik" häälduda erinevalt.

täisHäälikute ühildumine (vokaalHarmoonia) [4] [hüppäsittä ~ katsositta]

on kirjeldatud siin

lõpuKadu [5] [peigomes ~ peigmes]

on kirjeldatud siin

siseKadu [6] [appanema, umbinane]

on kirjeldatud siin

järgSilbi kaksikTäisHäälik [7] [kuukeise, ämälaisi]

on kirjeldatud siin

järgSilbi o [8] [roho: rohto]

on kirjeldatud siin

ee > ie, oo > uo, öö > üö väändumine kaksikTäisHäälikuks [9] [tüä: tüöle]

on kirjeldatud siin


välde [10]

KirdeRannikuMurdes on ainult pikad ja lühikesed silbid.

 poolPikk 2. välde puudub 

Eestlase harjumuse vastaselt ei koondu silbi välde viimasele häälikule vaid jaguneb ühtlaselt nagu muis sugulasKeelis:

  • kaldad ei hääldu kalldad
  • öine ei hääldu öijne
  • musta ei hääldu mussta
  • kündsid ei hääldu künttsid


sulgHäälikud [10]

lühikesed g, b, d [10]

  1. helilise hääliku järel
  2. heliliste häälikute vahel
  3. sõna lõpul

Viru-Nigulas, Lüganusel ja Vaivaral meenutanud lausa Eesti keele 2. ehk pool-pikka väldet [11]

  • kagu [kaku], magab [makab],tuba [tupa], nädäl [nätäl], kodu [kotu],


  • Lüganuse:
    • suga (kanga-reha), lugema,
    • tuaga, kõrge, kangane (linane), piergodest,
    • ärg, [silmad] punkkis,
  • hvi:
    • nuga, sügise,
    • säiged (nööri-keere), [veikse] rüögättus (sammas-pool),
    • [silmä] laug, sülg,
  • Vaivara:
    • jogi, pügäläd,
    • ülge, nälgäne,
    • poissiga,
    • palg (kaun), peiglad,
  • Vaivara Kudruküla:
    • aigelaine, (nim) augi, piiga, poiga,


  • Lüganuse:
    • tuba,
    • naaburis, teibäd, ambad,
    • sõisab, vahetab,
  • hvi:
    • labene (taime-lava), libedamb,
    • naabrumehel,
    • kudub, viab,
  • Iisaku:
    • võttab, tüöttab,
  • Vaivara:
    • taba (komme), pabu (uba),
    • [tie on] umbes, turbad, kombed ~ kompped, [onne] komppel,
  • Vaivara Kudruküla:
    • kuube,
  • Viru-Nigula:
    • käib, tuob,


  • Lüganuse:
    • vidi: vidime (lina ropsi mõõk), siduma,
    • niidist, süödi, pardid, pandi, üöldi, jalgudelle, lauttades, oidasin, [ei] jõuttand,
    • Oandu: keväde, ligidäl, lugeda, aududa, (ain os) emada, õdeda, (mit saav) pühädest, (mit kaas) nappadega, süöttädega,
    • valged litrid, mustad ruosid, piimäd ja võid, tieväd, onvad, tulevad, meniväd, terestäsiväd,
  • hvi:
    • õlud, keväd,
    • madalad, vedama,
    • eide (heie), riide, [kää] rande,
    • [sielikku] laid,
  • Iisaku:
    • pruunid luomad, (sa) tiad,
  • Vaivara:
    • luda (viisu-nõel),
    • kuondla [puu],
    • (nim) lühüd: lühüve, ilosad nuored pedäjäd, (sa) tuod, lähäd, (nad) elläd, juoksod, paarmud ammustad, kuolled,
  • Vaivara Kudruküla:
    • [venne] laida (paadi külg), paida (särk), [lina] kiudu, joudusa [tüö], raudaset, (nim) uurde, kalda [pääl], käändämä,
  • Vaivara Aruküla:
    • (nim) kätküd,
  • Viru-Nigula:
    • (nim) neitsid,
  • Kuusalu:
    • (nim) õhtud, lued: luode, kütküd: kütküve,
  • Jõelähtme:
    • (nim) lõunad,

g, b, d sõna sees häälduvad nagu k, p, t liitSõna piiril ja sõna algul [10]

  • hvi:
    • tulegahi, tõinegõrd, lasibu, ääredasa,
  • Iisaku:
    • kadribä, tikkuduas,
  • Vaivara Sõtke:
    • tuaboiss, kirsibu,


juba harvem

  • Lüganuse:
    • tulekahi, ühekõrra, mätäpääd (üli küpsed murakad),
  • Vaivara:
    • vesikaar (edel), tuapoissi, pühäpä,

d sõna lõpus [12]

võib olla pisut tugevam

  • Lüganuse:
    • valget litrit, mustat ruosit, piimät ja võit, tievät, onvat, tulevat, menivät, terestäsivät,
  • Iisaku:
    • pruunit luomat, (sa) tiat,
  • Vaivara:
    • (nim) lühüt: lühüve, ilosat nuoret pedäjät, (sa) tuot, lähät, (nad) ellät, juoksot, paarmut ammustat, kuollet,


  • Soome [13]:
    • (nimetav) neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit),
    • kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii),
    • olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve),
    • kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju),
    • kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve),
    • lyhyt: lyhyttä: lyhyen (Vaivara: lühüt: lühüveld ~ lühü,eld ~ lühüld = lühike, lühidalt),


Vadja ja Isuri keeles on sõna lõpu t nõrgenenud nagu Eestis.


pikad k, p, t

  1. sõna lõpul [2]
  2. ning heliliste häälikute vahelgi [3]

meenutanud lausa Eesti keele 1. ehk lühikest väldet

  • Vaivara:
    • kaig (kõik),
    • [neli] pard,
  • Viru-Nigula:
    • penkk ~ peng: pengi, kiig: kiiged, siid [iest], [lapsed] keig [on ammetti pääl],


s [14] [kesikk ~ kessikk]

hääldub tugevamalt kui Eesti poolHeliline Z

keeleTeadlaselgi on raske eristada üksikHäälikut kaheKordsest

  • üöse ~ üösse, kesikk ~ kessikk (<*kesγikko, noor siga),

hääldub taga pool kui Eesti poolHeliline Z

nagu Soome keeles ja Eesti IdaMurdes.


helilitu s vaheldub helilise z-ga Iisaku kesk ja lõunaOsas

nagu Vene keeles.


Vadja astmeVahelduslik helilitu s vaheldub helilise z-ga (kumbki pole tagaPoolne).

  • Iisaku Imatu:
    • kaze käznad, (om) paizetuze,


h [15]

hääldub nõrgemalt kui Eesti keeles [jõvikked, javattamma]

  • javattamma,
  • Lüganuse:
    • [sava] jõved, jõvikked,
  • hvi:
    • javan (jahvatan), Jõvi,
  • Vaivara:
    • Jovi (Jõhvi), joviged ~ jovikkad,


kiirKõnes kaldub kaduma [isamelle ~ pü'adest]

nagu muiski Eesti murdeis


  • rei: reije (rehi), reijalune ~ riijalune, veikke(ne) (Põhja-Kuusalu: vähikkäne), miestravas, naistravas,
  • Lüganuse:
    • kaeksa, va'e va'ele, isamelle,
  • hvi:
    • nelibü,i; pü'adest, muonamed,
  • Vaivara:
    • li'a, ma'a, piutäis, puastamma, tuatt (tuhat),

võib tekkida ka kaksikTäisHääliku sisse [tahiliha ~ tähi]

  • Lüganuse, Jõhvi:
    • tahiliha (<tai),
  • Lüganuse, Vaivara:
    • tähi (loomaKops, Võru: täü, Soome: tävy, Kuusalu: tähü = põrn),


harva võib h tähistada silbiVahet [li,odeda ~ lihodeda]

  • Iisaku:
    • [tämä tahab arsti] tahuline (taoline <*tapoillinen) [õlla],
  • Lüganuse:
    • [sedä] tahu ~ tahutte, [üksi] tau ~ tavu (ühtPidi),
    • kolme, midä, tõist tautte (? <*tavoittain, ? <*tahuttain)
    • kierap tõisi tahu~tavu (teist pidi)
    • rohkemb neli kümmend samu iga tahu (igast küljest) niittasin maha,
  • Vaivara:
    • liguma: li,odeda ~ lihodeda, [üht] taho (ühtviisi, -pidi),
  • Viru-Nigula:
    • kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta
    • toist tautte (teistPidi)


sõna algul kostub ainult laulus

  • ja Kuusalu Kõnnu rannas:
    • heis (õis), hernäs (õrn), hiuksed (juuksed), huomigull, häbü,
  • isegi algselt täisHäälikuga alanud sõnus:
    • hobadus (haagi vastus), [pää] huimab (Soome: huima), huss (Vene: уж), hussittama, häigädä (kahmata), häkkiline, hüüriraha (Rootsi: hyra),


n, ŋ võib kaduda kiirKõnes [16] [paavad ~ miule]

nagu Soome murdeis

  • Lüganuse:
    • paavad (panevad),
  • hvi:
    • paa (pane),
  • Iisaku Sootaguse:
    • (Ingeri:) miule,
  • Ida-Vaivara:
    • miä: miuga: miul ~ mivul, siä: siuga: siul ~ sivul,
  • Põhja-Kuusalu:
    • onn ~ oo,
  • Soome:
    • mä meen (menen), sä oot (olet),


m võib kaduda [17] [*põrmando ~ põrand]

  • (uuem) põrand [18],
  • Vaivara:
    • permando,
  • Viru-Nigula:
    • permandu,


j alaneb täisHäälikute vahel [19] [pa,eo, luest]

nagu Põhja-Eesti murdeis

  • Lüganuse:
    • paju ~ pa,eo, po,eale, kiivitta,ea,
  • hvi:
    • õppetta,ea,
  • Vaivara:
    • o,ea, valitse,ea,


võib koguni kaduda


  • aasta, suendamma,
  • Lüganuse:
    • sae, vaottama (vajutama), luojust ~ luest (lojust), luojusset (lojused), luesse [luom],
  • hvi:
    • (nim) saaja ~ sae: (om) saaja (peiu poolsed pulmalised),
  • Iisaku:
    • valitse,a,
  • Vaivara:
    • saaja, suojendamma, soda: soa ~ soja,
  • Kuusalu:
    • aettuma (tuulest triivima),


harva võib j tähistada silbiVahet [20] [kada,i ~ kadaji ~ kadai]

  • Kuusalu:
    • jaga,us ~ jagajus (juuksePiir), kade,us ~ kadejus, niittä,ess ~ niittäjess, randu,ess ~ randujess,
    • pime,ikk ~ pimejikk (pimedus), (mit om) kivi,e ~ kivije, paatti,e ~ paattije, (mit os) jäme,i ~ jämeji, kada,i ~ kadaji ~ kadai, tahtuji ~ tahtui, tienijäi ~ tieniji ~ tieni, tuli,i ~ tuliji, tuli,ist ~ tulijist (tuledest),


kaasHääliku kaksistumine kaasRõhu järel

AluTaguse kaasRõhulise silbi järel tavaliselt kaasHäälikud pikenevad [21] nagu regiVärsiMõõdu mõjul eriti Viru-Nigula ranna, Lüganuse ja Ida-Soome murrakuis.

pika esiSilbi puhul ka pääRõhu või rõhutu silbi järel

mõnel puhul on kaksikTäisHäälik või kaheKordne kaasHäälik AluTaga hoopis säilinud (kuukeise, kaldalle, menimmä) erinevalt Eesti keelest, kus järgSilbi pikad häälikud on lühenenud.

ka Saksa keeles on järgSilbi pikad häälikud võõrSõna tunnus.

rajav [seitse aastanni]

nagu alaleÜtlevas käändes

  • Lüganuse:
    • [seitse] aastanni, [puole] sääränni,
    • (mitm) pihtunni, põlvinni, rinduni ~ rindunni,
  • Iisaku:
    • [tuleva] nädalanni, tänasenni,

olev [pisukkesenna]

nagu Tütarsaare, Ingeri, Isuri Alam-Luuga ja Vadja murrakuis

  • Lüganuse:
    • poiganna, [vana] poisinna, uudenna, pisukkesenna,
  • hvi:
    • nuarenna,

alalÜtlev

pikk ll püsib kaasRõhu järel [sell ~ senel, põrandall, lahuttajadell]

  • Lüganuse:
    • põrandall,
    • [jõulu] pühädell, melemill silmill,
    • iemäll, karvussill (karvuPidi koos), [silmad vie] kierevill (pisarais), [on] kummargall, [naine on] nägevill (rase), [kõht on] vedeläll (lahti),
  • hvi:
    • mull, sull, madalall,
    • lahuttajadell,
  • Iisaku:
    • pimedall, allikkall,
    • lammastell, tüttardell,

ll(a) > l lüheneb pika või rõhutu silbi järel [ulgal, pääl]

nagu IdaMurdes

  • Lüganuse:
    • üväl mielel, [einputk on] marjal, sell ~ senel,
  • hvi:
    • pääl, suurel ulgal,
  • Iisaku:
    • tütrel, õhtal,

alaleÜtlev

pikk ll püsib kaasRõhu järel [kelle, võõralle, õhtaselle, vabadikkudelle]

  • Lüganuse:
    • mulle, sulle, kelle (kellele), õhtaselle (õhtusöögile), [lapset tehnet tuoli] mustikkalle (mustikaseks), [püksi rihm lähäb] vedelälle, einamalle, isamelle,
  • hvi:
    • lõunelle, vargalle, võõralle,
    • paremalle, tigedalle,
    • jalgudelle,
  • Iisaku:
    • kuradille, madalalle, pimedalle, ennemalle (vanasti, varem),
    • sigadelle, tütardelle, vargadelle, vabadikkudelle,

lle > le lüheneb pika või rõhutu silbi järel [22] [lambale, pääle]

nagu Eesti Kesk, Ida ja Võru murdes

  • Iisaku:
    • lambale, tütrele, õhtale,

seetlev

ss(a) > s on nõrgenenud kõnes [pimedäs päivis]

  • Lüganuse:
    • [pää] allis (pää on hall), [aŋŋervaaks] valges kukkes (valges õies), eräs ~ äräs (vanem: välläs, Soome: erämaat, Läti: ārā), [õli rohkemp ku aasta] eräs, [vend õli kodund] äräs, [mehed käisid saunas] äräs, [tükk nahka õli lambal siit] äräs,
    • (mit) [laste] jalgus, pimedäs päivis (pimesi, kinnisilmi), metsides, saarides, [mere] äärides, juurikkattes,

püsib laulus [õstamassa, käimassa]

  • Lüganuse:
    • käisin ma kalu külassa
    • umaluida õstamassa
    • villuja vahestamassa [23]
    • ma tõin rohud tullessani [24]
  • hvi:
    • sinu ella ulkudesse
    • käimassa käskujalga [25]

pikk ss püsib kõnes Jõelähtmest Viru-Nigulani

  • Viru-Nigula:
    • siess, moisass,

ilmaÜtlev

püsib tugevana pää- või kaasRõhu järel [süütta, kogematta, lahudtamatta]

  • Lüganuse:
    • süütta (põhjuseta), kogematta, mõistussetta, lahudtamatta,
  • Kuusalu:
    • suotta (asjata),

hääldub nõrgemana rõhutu silbi järel [jäljedtä, käimädtä]

nagu Viru KeskMurdes

  • Lüganuse:
    • [kadus] jäljedtä, käimädtä,
  • hvi:
    • [ilma] lõunedta, õhtalisedta, (mit) varrukkuijedta,


da-tegevusNimi [kussudatta, javadtadta]

  • Lüganuse Moldova, Aidu-Nõmme, Savala, Tagamaa, Oandu alal ttä:
    • kinnidatta, levidatta, suurustatta (einestada)
  • hvi alal tta:
    • ingastatta, (puhata), kussudatta, taganetta,
  • hvi Kalina, Mäetaguse, Võrnu:
    • javadtadta, virudtadta,
  • Iisaku alal valitseb tta nii kui Viru KeskMurdes ja Põhja-Tartumaal


umbIsiku olevik [rauwudatta, silludetta]

  • rauwuttama: rauwudatta ~ rauttatta; [26]
  • Lüganuse:
    • rabatta, siutta, võetta, keidetta, tappetta, kisutta, kutsutta, akketta, arvetta, kõrjetta, tõmmetta, ehidetta, javadetta, kirjudetta, linudetta, puhastetta, silludetta
  • hvi põhjaOsa:
    • aetta, suetta, taotta, kiidetta, raijutta, torgetta, kasvadetta, lahudetta, puhastatta, suitsedetta, toimidetta
  • Lääne-Vaivara:
    • voetta, akketta, külvetta, kuuludetta, uolitsetta, talluttetta
    • kuivadeda, tarvideda, li,odeda ~ lihodeda (~ leotatakse [27]),


ma-tegevusNime viisiÜtlev ma [avittamma, kõrbenemma]

kaasRõhulise silbi järel tavaliselt kaasHäälikud pikenevad [21] nagu regiVärsiMõõdu mõjul (ka Soomes ja lahe saaril)

  • parandamma, värisemmä [28], [verkku] pauluttamma [29], avittamma [30] kahetsemma, tühendämmä [31], armastamma, pudenemma [32],
  • Lüganuse:
    • tuiska kangasta kuduma
    • lõvvendida lõksutamma
    • paberida paugutamma; [33]
    • javatamma, kihisemmä, kõrbenemma, lahuttamma, [pidi] peksettämmä, ma,attamma (magatama), si,ittamma [27], rauwuttama ~ rauvuttama ~ ravvuttamma, [kalja] uuvistamma [34], piŋŋuttamma [35], terestamma [36], [lõnga] eiestämä, unestama [37]
  • hvi:
    • aigettamma (valutama), elotsemma, suitsettamma, [niitti] kävistämmä (käbile ajama) [38], nälüttämmä [35], köhästämmä [36],
  • Iisaku:
    • laulattamma
  • Vaivara:
    • aivastamma, janottamma, kukettamma (õitsema), putenemma, livestümmä (libastuma), ävestämmä [38], kubastamma (kupatama), paugastamma, vahestamma [36], ramuttamma, samoma [31],

aga m võib jääda ka pikenemata

  • unestama [36],
  • Lüganuse:
    • iegeldama, narrittama, vierettama, äbenema, [lõnga] eijestämä,
  • hvi:
    • koristama, mälästämä, puhastama
  • Iisaku:


või pikeneda rõhutugi silbi järel

  • Lüganuse:
    • menemmä, [tuli] lüpsemmäst


ma-tegevusNime sisstlev maije [menemäije, sõisamaije]

on püsinud kõneski kaasRõhulisena [21] nagu regiVärsiMõõdu mõjul

  • Lüganusel:
    • [kange] üppämäije ja kargamaije, lõikkamaije, magamaije, menemäije, niittamaije, peksämäije, pidämäije, põlemaije, sõisamaije

on arvatud, et pikemba (maije) lõppu võidi eelistada tegevusse asumise, alustamise väljendamiseks


mitmuse 1. isiku lõpp mma ~ maije [läksimäije, lauttisimma]

  • Lüganuse [39]:
    • lüömmä, tuomma, elämmä, ütlemä, seimä (sõime), tahima (tahtsime), menimmä, õlimma, eläsimmä, talluttasima,
      • [mei] kutsumaije, lasemaije, võttamaije, õlemaije, tegimaije, läksimäije,
  • hvi:
    • tiema, vahima, veima (viisime), jättimä, pesimma, lauttisimma, püüdäsimmä, kasvattasima, lähmä; [40]
  • Iisaku:
    • tuama, lähmä, tahme, annama, jäima, panima, tegimma, lugesimma,


mitmuse 3. isiku lõpp vad [üüwäväd, kukkettavvad]

  • Lüganuse:
    • kaasrõhu järel +v+ kaksistub: kelisevvad, korisevvad, ävittävväd, kukkettavvad [32], (Viru-Nigulas samuti)


muidu

  • Lüganuse:
    • piäväd, kiduvad, lähväd, ulguvad, üüwäväd,


nud-keskSõna [kõlletannud, kasvatannud]

laulus on valdav kaasRõhu järel pikenenud n-iga nud tunnus [21] nagu regiVärsiMõõdu mõjul

  • Lüganuse:
    • mokkad mustasta vedanud,
    • kõrvaääred kõlletannud; [41]
  • hvi:
    • üa naine üpitan̄ud
    • naine kallis kasvatannud; [42]


+e(me)-nimiSõna [vikastimmed, lippatimme]

  • Lüganuse:
    • liikkme, lademe, asemmed, kidemmed (kala rapped), vikastimmed,
  • hvi:
    • rede: redend :redeme, kõvasi: kõvasime (luisk), vidi: vidime (lina ropsi mõõk),
  • Vaivara:
    • laudin: laudime (võrgu kudumise lauakene), [käsi]pidem: pidemet, raagem: raageme (kube),
  • Viru-Nigula:
    • [atra] lippatti: lippatimme (adra lusikas),
  • Haljala:
    • jäse: jäseme (liige, lüli, reis),
  • Kuusalu:
    • lavasi: lavasime (riiul), [kugu] leguttimmed (lokutid), rajasimed (kubemed),
  • Jõelähtme:
    • alasi: alasimme, uherdi: uherdimme,
  • Lüganuse:
    • [tule] asemittel, võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
  • Vaivara:
    • liikkmi, igemi, südämi,


i-mitmus [lademiije, juurikuije]

  • Lüganuse:
    • puije ~ puide, ristluije, nuorije ~ nuori ~ nuoride, lahju,e ~ lahjude (veimede), juurikuije, kõdaruije, paremije ~ paremitte, lademiije, vanemije ~ vanemitte, laskijuije [ette],
  • hvi:
    • redemije (redelite), nädälije, aganije [vesi], rumalije, kaduneije, nälgineije, munakkuije, tütrikkuije,

tu-omadusSõna [uolettumma, armottumma]

  • Lüganuse:
    • onnettuma, kielettomad, [jäi] kuulemattomast, tohottumald, uolettu: uolettumma,
  • Iisaku:
    • näuttumad, üle annettumad,
  • Vaivara:
    • onnetto: onnettoma, armottumma, äbemättö: äbemättömät,
  • Kuusalu:
    • kummadu: kummattuma (tohutu), suuttumaks,

keskVõrre [43] [44] [jämedimmi, madalamba]

keskVõrde m(ba)-tunnus on kogu Virumaal ja Ida-Amblas:

  1. lahtises silbis: mba, (mitmuses) mbi, (ain nimetavas) mb,
  2. kinnises
    1. rõhutus silbis: ma, (mitmuses) mi,
    2. kaasRõhulises silbis: mma, (mitmuses) mmi,


  • hvi:
    • (ain os) jämedamma, tehosamma, (mit os) jämedimmi [puid], vaisemi, vanemi,
  • Lüganuse:
    • (ain os) [ei tule] parema, koledamma [asja], vaalakkamma, (mit os) mustemi, paremmi, pienemi, veikkemi,
    • aga: [ise] vanemmast, [tõbi] nuoremmast, [sai] targemmast,
  • Vaivara:
    • (a n) madalamb: (a om) madalamma: (a os) madalamba: (m os) madalambi,
    • aga: pienemmäd, pitkemmäd, (ain os) alvemma [elo], ilgemma [juttu],

määr ja omadusSõna tuletusLiited [tahulinne, puolekkalli]

  • Iisaku:
    • [tämä tahab arsti] tahuline (taoline <*tapoillinen) [õlla],
  • Vaivara:
    • [tämä] tahulinne [45],


sarnastumine liitSõna piiril [lennane]

  • Vaivara, Lüganuse, Viru-Nigula:
    • lennane (lelle naine) [46],
  • Vaivara:
    • lennäne ~ lennä ~ nennä,


kaasHääliku kaksistumine liitSõna piiril [47] [karjammitte, peremmel]

  • Lüganuse:
    • einämmäl, karjammal: (mit om) karjammitte, peremmel (peremehel),


k, p, t kaksistumine liitSõna piiril [10] [õhtappuale, ulgageste]

määrSõnad, puud ja päevad

  • Lüganuse:
    • kaheppuold, pääleppuale, tagappual, margappu, kahekkeste ~ kahekkeiste, mitmekkeste, ihu ttased ~ ihuttased (naha lööve, vistrikud),
  • hvi:
    • kuusmappuust (kuslapuust), lauppa, viijekkeste,
  • Iisaku:
    • allappuale, õhtappuale, ärjäppä, õunappud, kahekkeste,
  • Vaivara:
    • toiseppoole, [laiva] nenäppu, viipsippu, [kanga] lasippuu, siestrappud (sõstra põõsad),
    • aga: kahegeste, ulgageste,

saatte-kaasSõna võib sulanduda eelmise sõna lõppu

  • Lüganuse:
    • kolme aastas-saatte on varsa ambat
    • jõgi on keväde kallastes-saatte
    • lõunes-saatte
    • mihklipäs saatte
    • südämes-saatte
  • [48]
    • peeta pimedast saate
    • lassa õlla õhta'anni
  • hvi:
    • kodus-saatte
    • maas-saatte
    • servis-saatte (täis)
    • vett õli puole tõrres-saadik
    • õhtas-saatte
    • senes-saatte
  • Iisaku:
    • kõrvis-saatte
    • ommikus-saatte
    • arkkides-saatte vajus tüma


gi liide [49][minäkki, ei saakki]

eriti eitavas kõnes (+k on oleviku tunnus)

  • Lüganuse:
    • ei saakki (<*saa+k+kin/kik), kiegi ~ kiekki, kuhukki, midakki, vähäkki, minäkki, siekki,
  • Vaivara:
    • olikki,


v kadu liitSõna piiril [50] [särrkapsad, laerikk]

  • hvi:
    • laiva rikk,
  • Iisaku:
    • särrkapsad (riiv-, raieKapsad),
  • Kuusalu:
    • laerikk: laerigu ~ laerikku (hukkunud laevalt kaldale uhutud vara),
  • hvi:
    • särve (leivaKõrvane: rüübe, liha),
  • Vaivara:
    • särvi ~ särve: (os) särvend: (?om särveme)
  • Soome:
    • särvin,


nP > mP [51] [senperäst ~ semperäst]

  • Kuusalu:
    • senperäst ~ semperäst, sem-pääle, [möin] sem-paadi [ärä], taigem-puu (mageSõstar), ma tuletam-miele,


liitSõna teise tüve lühenemine [46] [laubane päiv]

  • Lüganuse:
    • [iga] päi, espä ~ esispä (uuem: esmispä), jaanibä lauba ~ lauppa, laubane päiv,
  • hvi:
    • esmispene päiv, juribä. kattribe, mihklibe,
  • Vaivara:
    • esmispä, aribased (äriPäevased), mihklibä, neljäspä, toisippä, pühabased,
  • Viru-Nigula:
    • üksibäni ~ üksibäine,



liitSõna esimese tüve lühenemine [46] [aasta, praiga]

  • aasta (<*ajasta aiga),
  • Lüganuse, Jõhvi:
    • präiga ~ praiga ~ praigas ~ praigast,
  • Vaivara:
    • praigo,
  • Kuusalu:
    • para,aigu,


kaasHääliku kaksistumine lühenenud sõnas [52] [panime einad ladu]

on hiline KeskMurde mõju

  • kokku, kätte, appi, sisse,
  • ikked, äkked, rukkid, okkad, tõkked, õlu: õlle,


  • Lüganuse:
    • [jäi] tõbe, [kukkus] mere,
  • hvi:
    • [jäi] elo, [läks] redu (rettu, peitu), [sidusivad kive] saba, [juuksed lähvät] sasi,
  • Iisaku:
    • [panime einad] ladu, [mehed läksivad] meru (tülli, kaklema), [viiga sinne] võsu,
  • Vaivara:
    • [jagas kahte] jago, [silmä] ede, [pane obone] rage,


* Vaivara Kudrukülas koondelistes sõnades olid kaksistunud kõik kaasHäälikud lühikese esiSilbi järel [52].
  • Vaivara:
    • mielle,


kaasHääliku peenenemine(palaTaliSatsiJoon) [53] [veśki, uitt]

oli veel XX s lõpul Vadja, Lääne-Soome ja KirdeRanniku murrakuile võõras.

Jõhvi lõunaPoole ja Iisaku hammasHäälikud (s, t, d, l, n) olid juba 1920.ail peenenenud i, j ees täisHääliku järel nagu KeskMurdes:

  • hvi Kolustre:
    • néli, käśitse, laádima, kuál: kuáli,
  • Iisaku:
    • vuádi,


kaasHääliku ühendis peenenes 1. häälik

  • hvi Kolustre:
    • maśsin, múllikkas, küńni [ärjad], [vasta] sílmi,
  • Iisaku:
    • ańtti, vṍtsin, veśki, vä́lja,


i võib nihkuda kaasHääliku ette nagu KeskMurdes

  • kuitsikk(a),
  • hvi:
    • kuits (koer),
  • Lüganuse, Viru-Nigula:
    • uitt, uit(te)lammas, uittetallekkene,


peenenemine pole säälgi järjeKindel.



viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 48
  2. 2,0 2,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 79
  3. 3,0 3,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 80
  4. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 135
  5. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 157
  6. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 154
  7. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 161
  8. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
  9. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 122
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 42
  11. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 46
  12. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 84
  13. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 84, 62, 63
  14. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 85
  15. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 87
  16. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 89
  17. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 91
  18. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 98,
  19. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 96
  20. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 98
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
  22. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 27
  23. H II 3, 644/5 (256) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Sõlest sõda + Sõjalaul"
  24. H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest."
  25. H II 1, 394/5 (549) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888)
  26. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 54
  27. 27,0 27,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 52
  28. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37
  29. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 72
  30. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 16
  31. 31,0 31,1 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 18
  32. 32,0 32,1 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 19
  33. H III 1, 700/2 (4) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889)
  34. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
  35. 35,0 35,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
  36. 36,0 36,1 36,2 36,3 36,4 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
  37. Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
  38. 38,0 38,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 53
  39. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 234
  40. Vana Kannel VIII "Jõhvi ja Iisaku regilaulud" Eesti Rahvaluule Arhiiv; toimetaja Ülo Tedre, 1999 lk 11
  41. H III 1, 719/21 (2) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Joodikul"
  42. H II 1, 219 (322) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888) "Ema õpetus virkusest"
  43. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 144, 224
  44. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 51-54,
  45. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 105
  46. 46,0 46,1 46,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 95
  47. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 104
  48. H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
  49. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 44
  50. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 100
  51. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 90
  52. 52,0 52,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 102
  53. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 106

No comments:

Post a Comment