Friday, January 10, 2014

ainumuse õmastav

ainsuse omastav (mildise) [1]

käändKonnad

ainsuse omastava käände lõppu on nüüd jäänud ainult täisHäälik. nii jääb mulje, et suurem osa teisi käändeLõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa.

kunagine n käändelõpp on 16. sajandil kadunud ja püsinud ainult mõnes liitSõnas:

maandie, ninda (*niin taβoin), Kuusalu: sendä (siiski, Soome: sentään, sen tähden), senperäst ~ semperäst,


ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd(a): pää]

  • Lüganuse:
    • üä ~ üvä (hää),
  • Ranna- ja Ida-Vaivara:
    • sää (ilm),


ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord: nuore, küünd ~ küütt: küüne ~ künne]

  • nuord: nuore, saar, säär, ääl,
  • kaas: kaane: kaand (Lüganuse: kaatt),
  • Lüganuse:
    • küüs: küüned ~ künned: küütt, länne [tuul],
  • hvi:
    • küüs: küüne: küüntt, länne [puold],
  • Iisaku Uhe:
    • säered, äel,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • äerettu, kieli, ään,
  • Vaivara:
  • Vaivara Puhkova:
    • küns: künned,
  • Vaivara Udria:
    • küünss: küüned,
  • Vaivara Kudruküla:
    • künds: küüned ~ künned: küünt,


e, i > me-nimiSõnad (*n < *m) [2] [liigend: liikkme]

  • Lüganuse:
    • liikkme, lademe, asemmed, kidemmed (kala rapped), vikastimmed,
  • hvi:
    • rede: redend :redeme, kõvasi: kõvasime (luisk), vidi: vidime (lina ropsi mõõk),
  • Vaivara:
    • laudin: laudime (võrgu kudumise lauakene), [käsi]pidem: pidemet, raagem: raageme (kube),
  • Viru-Nigula:
    • [atra] lippatti: lippatimme (adra lusikas),
  • Haljala:
    • jäse: jäseme (liige, lüli, reis),
  • Kuusalu:
    • lavasi: lavasime (riiul), [kugu] leguttimmed (lokutid), rajasimed (kubemed),
  • Jõelähtme:
    • alasi: alasimme, uherdi: uherdimme,


mitmus

  • Lüganuse:
    • [tule] asemittel, võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
  • Vaivara:
    • liikkmi, igemi, südämi,


algArv [sadand: sadame]

(om) seitsme ~ seitse, seitses [aprill], kaheksma [jalaga], üheksama [aastane], sada: sadand: sadame, sadames (järgArv),

  • Vaivara:
    • [kello] seitseni,


tu-omadusSõnad [savattund: savattuma]

(<*ttoma+n)

  • Lüganuse:
    • onnettuma, kielettomad, [jäi] kuulemattomast, tohottumald, uolettu: uolettumma,
  • Iisaku:
    • näuttumad, üle annettumad,
  • Vaivara:
    • onnetto: onnettoma, armottumma, äbemättö: äbemättömät,
  • Kuusalu:
    • kummadu: kummattuma (tohutu), suuttumaks,

IdaMurdes ja Lõuna-Eestis: õnnetu(le)


osastav

  • Lüganuse:
    • [ajas suust vällä] üvitumi ja päivittumi (rääkis kõlvatut juttu),


ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt: käe, küütt: künne]

  • vartt, kõrtt, partt, õrtt,

Vaivara Kudruküla ja Lüganuse murrakus tüve t kadu silbi arvu ei tarvitse vähendada

  • Lüganuse:
    • käed,
  • Vaivara Kudruküla:
    • kää,ät,

ühte silpi sattunud täisHäälikud enneVanasti (Eesti keelest erinevalt) ei muutunud [3] nagu Viru KeskMurdes ja IdaMurdeski:

  • süsi: süe,


KeskMurdeliselt

  • käsi: kääd,


  • kaas: kaane: kaand (Lüganuse: kaatt),
  • Lüganuse:
    • küüs: küüned ~ künned: küütt, länne [tuul],
  • hvi:
    • küüs: küüne: küüntt, länne [puold],
  • Vaivara:
  • Vaivara Puhkova:
    • küns: künned,
  • Vaivara Udria:
    • küünss: küüned,
  • Vaivara Kudruküla:
    • künds: küüned ~ künned: küünt,


järgArv [kolmatt: kolmanne ~ kolmande]

kolmas, kümmes, sadames,

  • Lüganuse:
    • tuhatt: tuhande, kolmanned, kolmandest - neljändest [põlvest], viijendäl - kümmendel [aastal], üöksas: üöksande, pahandus,
    • (KeskMurdeliselt) kolmegümmemal [augustil],
  • hvi:
    • kuuwendel, seitsendel, kaheksandel,
  • Vaivara:
    • tuhanene [raha], kolmas: kolmanne ~ kolmande, kahekümmendel,
  • Vaivara Mustajõe:
    • neljande, kuuvvende, viije sadannega,
  • Vaivara Kudruküla:
    • (KeskMurdeliselt) kahegümme kolmandemal [martsil], viijendämmä [kohta], seitsemal ~ seitsendämäl [aprillil],
  • Jõelähtme:
    • tuhatt: tuhane, tuhanes,


osastav nd+ta

  • Lüganuse:
    • neljätt [kõrda], viijett [päivä], üöksäs: üöksätt,
  • hvi:
    • kolmatt [aastat], [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
  • Vaivara:
    • viijett [päivä],
  • Vaivara Riigiküla 1890:
    • [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmatta poiga,


us-omadused [aigutt: aigusse]

*ks > ss mõjul

  • Lüganuse:
    • aiguss: aigusse, kurjuss: kurjusse, kõrguss: kõrgusse, laijuss: laijusse, [minu] nuorusses, [iuksed] vanussis (salkus, sassis),
  • hvi:
    • rikkussest,
  • Iisaku:
    • õiguss: õigusse,


  • Lüganuse:
    • kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
    • lähate lakkaje magama
    • oma tervit rikkumaie [4]
    • mina laulan ullutani
    • loetan rumalutani
    • peksan kielta pienutani [5]


  • Vaivara:
    • tegevus: lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
    • aga omadus: kadedus, vabadus [6],


(u)t-liide [7] [õlut: õlude]
  • Lüganuse:
    • õlude [aŋkkur], lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
  • Vaivara:
    • lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
  • Põhja-Kuusalu:
    • ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),


  • Soome:
    • (nimetav) neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit),
    • kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii),
    • olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve),
    • kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju),
    • kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve),
    • lyhyt: lyhyttä: lyhyen (Vaivara: lühüt: lühüveld ~ lühü,eld ~ lühüld = lühike, lühidalt),


nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda: ohtune]

käändeLõpu või mitmuse tunnuse ees on (*-nüδe) tunnus

  1. kaasRõhu järel nne
  2. muidu - ne
  • Lüganuse osastavas [8] - nd või ne
  • Lüganuse:
    • [neli] surrund ~ surne, akkane (maast hakanud tõve) [rohi], jäättanelt [päilt] (külmunult), [sien kasvab] mädänes [maas],
    • [vanasti pandi] põlenelle [munavalgett päälä], [ein tõmmas] räittinest (pooleldi niiskeks), [saab] surne [sõnumi],
    • [sao iel tiep inimise] väsinest, kärsittund [inimine], [läks] kärsittunnest, [riista uurded on vällä] kuluned ja mädänenned,
    • [poiss tõi neid] kuivani [õunappu õksi], [õppettaea rääkkis] lahkunettest, [kondid on aiged ja] rambined, [innad on] alanenned, jahtunned [vorstid],
    • ruossettanned [kahvlid], [üks] põlene (nimetava asemel omastav) [kie põlep paljast],
    • annad sa lesele suuda
    • suud kui surnele seale; [9]
    • viel on surne riideeida
    • tõise kalli kangaaida; [10]


pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett ~ (valgeetta): valge(e)]
  • uhke, kerge, valge,
  • Vaivara Auvere:
    • pehme,


lühikese esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [(os) kadeda: (om) kadeda]
  • Lüganuse:
    • ligida(lle), [metsä] lagedikk, pimedikk (pimedus, pime aeg),
  • Vaivara:
    • obedaine, kadedus, vabadus,


Lüganuse ja Ida-Vaivara alal

  • Lüganuse:
    • [tuli] lagele, koledast ~ kolest, [lüli puu on] tihe [süügä} [6],
  • Vaivara Kudruküla:
    • elle [äänegä], kade: katte, kippe: kippet, koledal ~ kollel [kombel], lakke: (saav k) lakkest: lakkele, oppe: oppet, pimmemp,


*ek, *eh, *et > e-nimiSõnad [riijett: riide]

kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved

  • uone, riide, terve, vene,
  • Lüganuse:
    • õhta, lõune ~ lõuna,
  • hvi:
    • uone,
  • Iisaku:
    • lõune [aeal],
  • Vaivara Auvere:
    • uone, käärme (madu),


ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

*ks > ss-nimiSõnad [katust: katusse]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

  • varess, jäness, käiss, katuss, linnass, mattuss, arjass,
  • Lüganuse:
    • kauluss: kaulusse, künniss: künnisse, luojusse ~ luesse [luom] (lojus), metsisse,
  • hvi:
    • kaitussed (nõmmLiivaTee), nõgessed, tärkklisse [vabrikk]
  • Iisaku:
    • [sia] arjassed, [rie] jalassed, kiedusse,
  • Lääne-Vaivara:
    • käiss: käisset, mattuss: mattusset, ilvess: ilvesse ~ ilvekse,
  • Viru-Nigula:
    • jänesse [nahast], sõrmuksed ~ sõrmussed,


  • vaid Ida-Vaivaras püsib ks:
    • [kala] kiukset (lõpused), käliksed (vendade naised), pettiksed, vammuksed, [kahe] veljekse,


  • jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),
  • Lüganuse:
    • kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), tikkavus (tikand),
  • hvi:
    • [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt), [südäme] rabavus ~ rabadus (rabandus),
  • Jõelähtme:
    • mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
  • Viru-Nigula:
    • [luomad on] sanavuses (nõiutud),
  • Kodavere:
    • [luomad on] sõnavusen (nõiutud),


  • Vaivara:
    • tegevus: lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
    • aga omadus: kadedus, vabadus [6],


us-omadused [aigutt: aigusse]

vaata ut-omadusi


ne-sõnad [ovost: obose]

ts on püsinud teise silbi järel - enam laulus kui kõnes

  • karjatsed, varatseld,
  • naise, vaise, inimise, sulase, linase, punase, villase, suolase, ennevanase, vanu,aigase,
  • Lüganuse:
    • perätsed (järelSünnitus): perätsest (pärastiseks), iljane: iljatsest,
    • obose, tõse (teise), verise, [mõne] suguse juhtumise, [peigome] puolise pulmalise, piergose ja juurise [korvi?],
  • hvi:
    • [selle] samatse,
    • [jala] aluse, labase, [sõda] aekse, ruuttulise, karjatse, omakse, [lina] talguse,
    • jätta kodo kotti sõrmed
    • too meile meritsed sormed [11]
    • süsised on sepa lapsed
    • tahmatsed taguja lapsed [12]
    • vihud on vihmaga vietu
    • udutsel on aita pandu [13]
    • iljatsest saab ilmi rikkas,
    • aeatsest saab aiva tarka
    • minust saab mõne sugune [14]
  • Iisaku:
    • kärbane: kärppse,
    • vigase, kuldase,
  • Vaivara Mustajõe:
    • [niet] sinatset,
  • Vaivara:
    • obedaine [6],
    • esimise, veneläise,


osastav

  • hvi:
    • omaksi,


ainsuse omastava lõpus pole se [15] [kinnast: kinda]

  • kaŋgas: kaŋŋa, appras: (om, os) appra, tõppras: tõppra, tõuras: tõura (veis, lojus), applas: (om, os) appla,
  • Lüganuse:
    • kapsa, mättä, varga, ernes ~ ern: erne, rikkas: rikka,
  • hvi:
    • ratta, roikka, teiba, pilppas: pilppa, õkkas: õkka,
  • Iisaku:
    • mätta, rõŋga, saappa,
  • Vaivara:
    • lamba, ratta, kirgas: kirkka, reigäs: reikkä (latt, lauaServ), kuniŋŋas: kuniŋga, porsas: porsa, turvas: turvad ~ turbas: turbad,


ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [16] [17] [(os) paremba: (om) parema]

keskVõrde tunnus on kogu Virumaal ja Ida-Amblas:

  1. lahtises silbis: mba, (mitmuses) mbi, (ain nimetavas) mb,
  2. kinnises
    1. rõhutus silbis: ma, (mitmuses) mi,
    2. kaasRõhulises silbis: mma, (mitmuses) mmi,


  • Vaivara:
    • (a n) madalamb: (a om) madalamma: (a os) madalamba: (m os) madalambi,
  • aga: Lüganuse:
    • [ise] vanemmast, [tõbi] nuoremmast, [sai] targemmast,


keskVõrde m(ba)-tunnuse ees a ja ä on asendunud e-ga.

  • alb: alvemb, lai: laijemb, must: mustemb, pitk: pitkemb, enämb,
  • Vaivara Kudruküla:
    • pimmemp: [lähtö] pimmemmäst,
  • Lüganuse:
    • aga: iljamb, kueramb, [jääb] kõhnamast,


tüveTäisHääliku leidmine [rätt: rätte]

  1. tüve täisHäälik püsis nimetava käände lõpus veel üsna hiljuti.
    1. Lüganuse: alli, [ussi] kesta, ääsi, üskä (köha), võimalikku, kolmijalad, peigomes ~ peigmes, talvimüts,
    2. hvi: alla, jutta, mõisi, vänttä, lendava, lindu,
    3. Vaivara: leski, laiska tütrukku, pehku, madala, külmä ilma, liiga tarkka kuera, kokki, lebikko, tähti, kukko, mütsü, [oige] tulusa [tüö], [mitte üks] raasu,
  2. tüve täisHäälik võib erineda nimetavas käändes: kivi: kive, savi: save,
  3. tüve täisHäälik võib erineda murrakuti: mustige ~ mustikka


astmeVaheldus

  • ainsuse omastava ja mitmuse nimetava aste on vastuPidine ainsuse osastavale.

jalga(da):jala, kaŋgast:kaŋga



viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 170
  2. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 60
  3. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 134
  4. H II 3, 630/2 (220) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ema haual"
  5. H II 3, 637 (238) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 63
  7. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 84, 62, 63
  8. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 183
  9. EÜS XII 1515/7 (91) < Lüganuse khk., Maidla v., Piilse k. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Liina Brund (1915) "Lesk mees"
  10. H II 1, 626 (809) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) pulmalaul "Lesele minnes."
  11. EÜS X 49/50 (39) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885) "Pulmalaul"
  12. H II 1, 402 (558) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Neiu tahab talupojale"
  13. H II 1, 345/6 (499) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Saunamees Ants"
  14. H II 1, 351/3 (504) < Jõhvi khk., Toila k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Adorf, 67 a. (1888) "Millal saan isale + Kasvatus asjata + Hiljuke"
  15. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 48, 91, 93
  16. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 144, 224
  17. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 51-54,

No comments:

Post a Comment