Wednesday, January 1, 2014

ma-tegevusNimi

ma-tegevusNimi (tegema) [1]

Eesti sõnaRaamatuist leiab teguSõna ma-tegevusNime, millest võib tuletada


teoNime: tegemine

  • Lüganuse:
    • sulase suurta puhkamista; [2]

tegijaNime: tegija

  • Vaivara:
    • ombelija ~ omblija

v(a)-keskSõna: tegev jm

  • Lüganuse:
    • küll oli priske ja punane
    • küll oli terve ja tegeva
    • küll oli valge ja valusa; [3]
    • peiukene poisikene
    • kiidad kirstussa õleva
    • alle kaane hallituva
    • pääle kaane päivituva; [4]

kauplema, omblema, riidlema, taplema, vaidlema, ütlema, aeama [5], pettama, kõrjama, õskama, õtsima, sõisama [6] ...

  • sõtkuma [7], siuluma, niuluma [8],
  • Lüganuse:
    • itkemäije, vajoma [5], ulluma (uluma) [5], ohtoma (vaeva nägema) [9],
  • hvi:
    • kokko kogoma, kosoma, vajoma, uskuma, kiskuma [9],
  • Vaivara Kudruküla:
    • itkemä, ulvoma (uluma) [5],
  • Vaivara Udria:
    • ikkemä, riehu (~ rõhu),
  • Lüganuse, Jõhvi, Lääne-Vaivara:
    • ketrama, sudima, siplima, kopruttamma ~ koprottamma [10]
  • Ida-Vaivara ja ranniku:
    • ehkuma (hõõguma), rehuma ~ rohuma (rõhuma) [11], kiskoma, katsoma (vaatama), uskoma: ei uso, unostamma, tahtuma, vanduma, kutsomatta, tolmottama [9],

astmeVaheldus

kunagine nimiSõna tuletamise liide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele

  • Lüganuse:
    • pidämäije, kukkettamma (õitsema), lugema, siduma, istuma, issuttamma [12], ruos(s)ettamma [13],
  • hvi:
    • vedama,
  • Vaivara:
    • issudamma ~ issuttamma, paisettumma [7],
  • Viru-Nigula põhjaOsa:
    • kugettama (õitsema), liguma (ligunema)

siseKadu [12]

tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

  • Lüganuse:
    • püüdematta, laulaja,
  • hvi:
    • [kõrva] kuulemine, appanema (hapnema), niittama
  • Iisaku:
    • keittama (keetma), sõittaja (pruudi kutsar)
  • Vaivara:
    • kuulematta (halva kuulmiseGa)


e on kadunud pika silbi järel ele-liite algusest.

  • õmplema, riitlema, vaitlema, vihtlema, ütlema [14],

viisiÜtlev mma

kaasRõhulise silbi järel

kaasRõhulise silbi järel tavaliselt kaasHäälikud pikenevad [15] nagu regiVärsiMõõdu mõjul

  • parandamma, värisemmä [16], [verkku] pauluttamma [8], avittamma [14] kahetsemma, tühendämmä [5], armastamma, pudenemma [17],
  • Lüganuse:
    • tuiska kangasta kuduma
    • lõvvendida lõksutamma
    • paberida paugutamma; [18]
    • javatamma, kihisemmä, kõrbenemma, lahuttamma, [pidi] peksettämmä, ma,attamma (magatama), si,ittamma [19], rauwuttama ~ rauvuttama ~ ravvuttamma, [kalja] uuvistamma [20], piŋŋuttamma [21], terestamma [22], [lõnga] eiestämä, unestama [23]
  • hvi:
    • aigettamma (valutama), elotsemma, suitsettamma, [niitti] kävistämmä (käbile ajama) [24], nälüttämmä [21], köhästämmä [22],
  • Iisaku:
    • laulattamma
  • Vaivara:
    • aivastamma, janottamma, kukettamma (õitsema), putenemma, livestümmä (libastuma), ävestämmä [24], kubastamma (kupatama), paugastamma, vahestamma [22], ramuttamma, samoma [5],


aga m võib jääda ka pikenemata

  • unestama [22],
  • Lüganuse:
    • iegeldama, narrittama, vierettama, äbenema, [lõnga] eijestämä,
  • hvi:
    • koristama, mälästämä, puhastama
  • Iisaku:


või pikeneda rõhutugi silbi järel

  • Lüganuse:
    • menemmä, [tuli] lüpsemmäst

AluTaguse laulus on mma asemel valdav maije [25]

sisstlev maije

on püsinud kõneski kaasRõhulisena [15] nagu regiVärsiMõõdu mõjul

  • Lüganusel:
    • [kange] üppämäije ja kargamaije, lõikkamaije, magamaije, menemäije, niittamaije, peksämäije, pidämäije, põlemaije, sõisamaije

on arvatud, et pikemba (maije) lõppu võidi eelistada tegevusse asumise, alustamise väljendamiseks


Eesti regiVärsist erinevalt, AluTaguse laulus ei piirdu see kaheSilbiliste pikaVälteliste tüvedega [26]

  • Vaivara:
    • kui mina akan luulemaie,
    • ja sütin sanulemaie; [27]
  • hvi:
    • saks ei sallind päivikesta
    • saks ei sallind vierevaida
    • isand ööd tulemaie
    • kupjas kuuda tõisevaida; [28]
    • kuuleb mind kodu tulemaie
    • pöörab pööralta väravad; [29]
    • vend nägi minu tulemaie
    • ajas karja kaldaaie; [30]
    • ootid Tuonelt tuldamaie (umbIsikuline ma-tegevusNimi)
    • kerikaialt kierimaie
    • alta mulla astuvaia
    • nägid naisi tulemaie
    • lina päida liugemaie
    • tanupäida tallumaie
    • mõtlid eideni õlema
    • audujani astumaie; [31]
    • kui kuuli kodu tulemaie
    • välja otsasta olemaie
    • arula helisemaie
    • pani piima pessemaie
    • lapse leemi leigimaie; [32]

lühikene j

võib olla pääRõhu järel

  • Lüganusel:
    • jäämäije ~ jäämäje, tuomaije ~ tuomaje
    • sunni süömaje sulased; [33]
    • aig on süömaje asuda; [34]
    • aig oleks süömaje asuda
    • jo Virussa süödu lounet
    • ammugi Alu tagu; [35]
    • läksin käimäje kodoje; [36]
  • Unikülas 1960.a salvestati 1877. sündinud Kristiine Kõrtsilt kaasRõhulisenagi
    • andamaje, kihlamaje, kuivamaje, kuulama,e, lahkumaje, närimäje, pesemäje, põlemaje, rääkkimäje, võttamaje, õtsima,e
    • pane põllud puhkamaje
    • eina kaared engamaje
    • saared suured sõisamaje
    • nurmed kullad kukkumaje; [37]

muud ma-tegevusNime käänded

viisiÜtlev ma

kirjeldab kohustust
  • Soome [38]:
    • sinun pitää lukeman ~ lukea (sa pead lugema)

umbIsikuline viisiÜtlev tama

seda, et tehakse
  • hvi:
    • ootid Tuonelt tuldamaie
    • alta mulla astuvaia; [31]
kirjeldab kohustust
  • Soome [38]:
    • tämä kirja pitää luettaman (seda raamatut peab lugema)
    • työ pitää tehtämän (töö tuleb teha)


seetlev massa

ollakse mingi tegevusega hõivatud
  • Lüganuse:
    • kihelkund on kuulamaies (seguneb laulus sisstlevaga)
    • vallakund on vahtimaies [39]
käib sääl mingi tegevuse pärast
  • Lüganuse:
    • käisin ma kalu külassa
    • umaluida õstamassa
    • villuja vahestamassa [40]
  • hvi:
    • sinu ella ulkudesse
    • käimassa käskujalga [41]
  • Vaivara:
    • meie nurga mehed noored
    • tehke sillad soode peale
    • et ema saab tütaril käia
    • et tütar saab emala käia
    • söömassa sialihada
    • mekkimas mõdu magusa
    • katsumas kanamuneda
    • panemas pihta paksu piima [42]


võib olla mitmuses

  • hvi:
    • taat käis saajassä sajässä
    • tuhandassä tuadämissa (umbIsikuline mitmus)
    • sadamissä saatemissä [43]

seestÜtlev masta

hoiab mingi tegevuse eest

võib olla mitmuses

  • Lüganuse:
    • oidus mind ju ooramaista
    • varjas keelta peksamaista [44]

alaleÜtlev malle

Lõuna-Eestis

alustab tegevust

alalÜtlev malla

sooritab mingi tegevuse abil
  • hvi:
    • ärja süöb ta süömalla
    • vaadi juob ta juomalla [48]
  • Soome [38]:
    • he hankkivat leipänsä kutomalla verkkoja ja tekemällä töitä rikkaiden pellolla
    • ja vaatimalla he yhäkin vaativat, et, että Olavin oli tultava heidän mukaansa (rõhutav: ja nad nõudsid pidevalt, et Olavi läheks nendega kaasa)

alaltÜtlev malda

Lõuna-Eestis

toimus ühe soorituse tagaJärjel
  • Pärnu:
    • teo leiba sõi söömalta,
    • vaadi õlut jõi joomalta [49]

ilmaÜtlev matta

ilma, et tehtaks, oleks tehtud
  • Vaivara:
    • mina poisi puutumata
    • käe karske katsumata
    • pugaluisse puutumata
    • sinisarve sattumata [50]
    • siis vastas Vana Jumala
    • tule külmäje tubäje
    • küttämatta huoneje [50]
  • Lüganuse:
    • seni kurjad kuulemata
    • kui on kukke laulamata
    • kanene karutamata
    • öölindu üüdamata [51]
tegemise võimeta
  • Vaivara:
    • kuulematta (halva kuulmiseGa ~ kuulmatu)
nii, et ei tehta

Eesti keele et-kõrvalLause asemel

  • Soome [52]:
    • minua neuvottiin olemaan luottamatta johtajaamme - anti nõu, et ma ei usaldaks meie juhatajat
    • saavuin sinne näkemättä teitä
    • asia on tinkimättä niin
    • on parasta olla lähtemättä (kõige parem on jätta minemata)
    • olla vai ollako olematta?
    • ole nauramatta viisaampiesi puheille (ära naera enesest targemate juttu)

saav maksi

selleks, et teha
  • Viru-Nigula:
    • Annuksaare saksa poega
    • Äivere ärra poega
    • millaks sa mind magasid?
    • kui olid mäela mängimaksi
    • siisap ma sinu magasin [53]
  • Kuusalu:
    • ei mina sünni suurte sekka
    • korge ei korva istumaksi
    • valge vastu vaatamaie
    • sirge vastu seisumaie [54]

ma-tegevusNimi täiendina

kirjeldab tehtut

  • Soome [38]:
    • itse kutomani kangas on tuolilla
    • nämä tuolit ovat koulupoikien tekemiä
    • sepän takomilla kirveillä emme ole vielä hakanneet puita


Mihkel Veske on leidnud taolisi jälgi regiVärsist

  • Lüganuse:
    • kui ülgen Luoja luodu
    • Maria tegevä lasta (Soome: Marian tekemää lasta)
  • Kadrina:
    • minno tö, minno teggevä (Soome: minun tekemä)
    • minno se omma ollekse [55]


taolisi väärTuletisi leiab Isureilt laenatust "Mareta lapse" laulust veelgi [56]

  • Haljala:
    • tulge, neiud, tunnistage:
    • kelle töö, kelle tegedus (Soome: kenen tekemä)
    • kelle au, kelle äbedus? [57]

tegemisega seotud

  • hvi:
    • särjad sööma aegadesta [58]
    • teine vaiva jooma vaiva [59]


ma-tegevusNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega

sündmus, mis on kohe toimumas

  • Soome [60]:
    • olimme lähtemäisillämme, kun puhelin soi (olime just minemas, kui telefon helises)
    • olin saamaisillani työn valmiiksi, kun sairastuin
  • Vadja [61]:
    • staruxa on koolõmiizõllaa (vanaEit on suremas)
    • õlin tulõmiizõllaa teilee võõrazii, kui poika tuli läsivässi (olin tulemas teile külla, kui poeg jäi haigeks)


viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 267
  2. H II 3, 633 (226) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Veere päev + Öösel üksi"
  3. H II 1, 618/9 (799) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Tõbine naine"
  4. H III 17, 37/9 (19) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) "Petis peiu + Tule mulle + Tunnen tuima"
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 18
  6. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 51
  7. 7,0 7,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 69
  8. 8,0 8,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 72
  9. 9,0 9,1 9,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
  10. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 71
  11. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 53
  12. 12,0 12,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 154
  13. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 68
  14. 14,0 14,1 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 16
  15. 15,0 15,1 Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
  16. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37
  17. (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 19
  18. H III 1, 700/2 (4) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889)
  19. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 52
  20. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
  21. 21,0 21,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
  23. Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
  24. 24,0 24,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 53
  25. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 142
  26. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 141
  27. H II 1, 118/9 (164) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu < Rakvere ligidalt - M. Ostrow & O. Kallas < Madis Siesberg, 62 a. (1888) "Laulu võim"
  28. H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Madli Landsberg, 55 a. (1888)
  29. H II 1, 205 (304) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Aps (Jüri naine) 65 a. (1888) "Oma ja võõrasema ootavad koju"
  30. H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888) "Mõõk meres"
  31. 31,0 31,1 H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888) "Mõõk meres"
  32. E A 1019/20 (1) < Jõhvi khk. - J. Seland (1893) "Oma ja võõrasema ootavad koju"
  33. H II 3, 635/6 (233) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890)
  34. H II 1, 227 (334) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888)
  35. H II 1, 169/70 (236) < Jõhvi khk., Päite v. < Lüganuse khk. - M. Ostrow & O. Kallas < Katri Kriisa, 75 a. (1888)
  36. H II 1, 607 (785) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Noorik kodu käimas"
  37. H II 37, 270/1 (4) < Jõhvi khk. - D. Timotheus < Liisu Sawest (1892) "Oma ema ootab koju"
  38. 38,0 38,1 38,2 38,3 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 138
  39. H II 3, 623/4 (207) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
  40. H II 3, 644/5 (256) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Sõlest sõda + Sõjalaul"
  41. H II 1, 394/5 (549) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888)
  42. H II 7, 199/202 (82) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889)
  43. H III 1, 195/8 (1) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas < ?, 65 a. (1888) "Laulu võim + Laulu õppimine"
  44. H II 7, 897 (11) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890) "Üteldakse liigasööjaks"
  45. H III 11, 593/4 (5) < Põlva khk., Timo v. - Joosep Tobre (1890) "Laulu võim + Palju sõnu + Neli neidu + Vahelt vaene."
  46. H II 5, 455/6 (26) < Sangaste khk. - Joosep Hurt < Kadri Susi, u. 60 a. (1877)
  47. H II 71, 547 (49) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Marana, 80 a. (1903) "Pikk tee + Õunapuu"
  48. H II 1, 246 (357) < Jõhvi khk., Kalina k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Mill, 76 a. (1888) "Perenaine ootab koju"
  49. E 56359 < Pärnu - K. Veismann < Tiiu Otmann (1925) Pl
  50. 50,0 50,1 H II 1, 87 (114) < Vaivara khk., Udria k. - M. Ostrow & O. Kallas < Vommi Mari Kontsa (1888) "Puhas neiu"
  51. H II 1, 53/5 (69) < Vaivara khk., Puhkova k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kuppari Ann Kontsa, 60 a. (1888)
  52. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213, 226
  53. H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
  54. H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
  55. ER I 117(Vi 10) Kadrina khk.
  56. Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 146
  57. H II 46, 317/8 (19) Haljala khk., Essu v.
  58. H III 1, 274/5 (4) Jõhvi khk., Voka v.
  59. H II 1, 220/1 (324) Jõhvi khk., Kohtla k.
  60. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 139
  61. Votian miine' - gerund

No comments:

Post a Comment