umbIsiklase tegoMue õlevik

• 1 tehakse ^[1]
  • 1.1 umbIsikulise teguMoe oleviku tunnus
    • 1.1.1 rõhutu silbi järel da
    • 1.1.2 pika või kaasRõhulise silbi järel tta
    • 1.1.3 tunnus on üheSilbise tüve järel kadunud
    • 1.1.4 kaasHäälikulise tüvega sarnastunud
  • 1.2 kse oleviku tunnus
    • 1.2.1 +tta(da) liite järel
  • 1.3 siseKadu ^[18]
  • 1.4 astmeVaheldus
    • 1.4.1 tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt
  • 1.5 tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e ^[23]
• 2 viited ja märkused

tehakse ^[1]

Lõuna-Eesti tehtavik on olnud isikuline ^[2]

• Setu:
  • küll tie iks pääle pandade
  • küll tie sälgä säetäde ^[3]

umbIsikulise teguMoe oleviku tunnus

on olnud (Põhja-Kuusalu, Haljala Käsmu, Toolse, Sulli, Viru-Nigula põhjaOsa, Lüganuse, Jõhvi Toila, Vaivara Udria ja Kudruküla) vanemas keeles

rõhutu silbi järel da

• Lüganuse:
  • vesteda [puid], üijedä ~ üijetta; ^[4],
• Jõhvi Toila:
  • kutsuda, määrida,
• Vaivara Udria:
  • rabada, külvada, soideda, vodeda, valvada, obedada, vanudeda,
  • kutoma: kuottu: [ei] kuoda (kootakse), küeda ~ küöda, pidämä: piän: [ei] piedä, ahteda ~ aheda, kutsuda, kuivadeda; ^[5],
• Vaivara Kudruküla:
  • odeda (võetakse), piedä, si,oda, taoda, aheda, küdedä, taheda, tosteda, kisoda, luiskama: luiseda; ^[6], kutsuda, sotkida, temmada, tougeda,

pika või kaasRõhulise silbi järel tta

nagu regiVärsiMõõdule kohane ^[7] (JõeLähtme, Kuusalu lääneRanna, Haljala, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi põhjaOsa ja Lääne-Vaivara keeles)

• rauwuttama: rauwudatta ~ rauttatta; ^[8]
• Lüganuse:
  • rabatta, siutta, võetta, keidetta, tappetta, kisutta, kutsutta, akketta, arvetta, kõrjetta, tõmmetta, ehidetta, javadetta, kirjudetta, linudetta, puhastetta, silludetta
• Jõhvi põhjaOsa:
  • aetta, suetta, taotta, kiidetta, raijutta, torgetta, kasvadetta, lahudetta, puhastatta, suitsedetta, toimidetta
• Lääne-Vaivara:
  • voetta, akketta, külvetta, kuuludetta, uolitsetta, talluttetta
  • kuivadeda, tarvideda, li,odeda ~ lihodeda (~ leotatakse ^[9]),

Viru-Nigulast tähendab Mihkel Veske:

• rannalt:
  • annedaa, oiedaa, tuldaa, visedaa
• sisemaalt:
  • anneta, oieta

tunnus on üheSilbise tüve järel kadunud

ja sarnastunud da-tegevusNimega

• saada,
• Lüganuse (SoomePärane):
  • jua, tua ~ tuva, müä, süä, lüä ~ lüödä,
• Jõhvi:
  • juuva ~ juuwa, tuuva, süvvä
• Iisaku:
  • tuuvasse; ^[10],
• Vaivara:
  • juva ~ juvva, luvva, puvva, tuva ~ tuvva ~ tuuwa, viijä, lüvvä, müvvä ~ müüwä, süvvä, käüvä ~ kävvä
• Vaivara Udria:
  • käijä, viija
• Vaivara Kudruküla:
  • käüvvä, süvvä,
• Viru-Nigula põhjaOsa:
  • vieda, tehta

kaasHäälikulise tüvega sarnastunud

• mennä, panna, õlla(sse), tulla, *surra, Lüganuse: nähta;
• +le(ma) tüvel ellä: kuulla,
  • ainult pikaVältelise kaasHäälikulise tüve aste nõrgeneb ^[11]: (*riidlema ~) *riijellä, vihellä,

• Vaivara:
  • ommella, *tabella, uodella (oodata), vaidella (vaielda)
  • (rabelema ~) *rabella

Viru keskMurdePärase mõella, üellä ~ üöllä asemel võib kohata ka tüve t püsi:

• Vaivara Kudruküla:
  • üdellä;

kse, ske, se tüvele võib liituda ssa nii kui Kodavere ja Vadja alal; ^[12]: (juoksma ~): *juossa, *kässä(sse), lassa(sse), pessä(sse), *kussa(sse);

• Iisaku:
  • tõussa;
• Jõhvi:
  • tõissa;
• Lüganuse:
  • laula, laula kui sind lassa
  • kukku, kukku kui sind kässa; ^[13]
  • tuissa, sõissa; ^[14]
• Vaivara:
  • *toissa;

ka sta, sa, su jm tüvele võib liituda ssa nii kui Viru keskMurdes:

• Iisaku:
  • *kiskuma: kissasse, *uskuma: ussasse,

kse-tunnuseta umbIsiku olevikku leiab Põhja-Rannale lisaks ka külgnevais keskMurde (JõeLähtme, Kuusalu, Karju-Jaani, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi, Simuna), Hiiumaa, Vadja Jõgõperä, Soome ja Isuri murrakuis

kse oleviku tunnus

on Alutaguse murrakuis sse (<*k+sen ~ hen) kujul valdav (nii kui Viru keskMurdes, Põhja-Tartu, Põhja-Viljandi ja Ida-Järvamaal, Lõuna-Eestis, Põhja-Eesti IdaMurdes ja VadjaMaal)

• Lüganuse:
  • lüijasse, müijasse, süässe, tuasse, viasse, tehässe, kõrjettasse,
• Jõhvi:
  • aettasse, võittasse, laulettasse, naurettasse,
• Iisaku:
  • juuvasse, luuwasse, tuuvasse, käijasse, tullasse, kissasse, ussasse, ehittasse, parandasse, õppettasse
• Lääne-Vaivara:
  • tehasse,

eitavaski lauses

• Lüganuse:
  • ei teil aita annetasse
  • ei teil kirstu kingitasse
  • kasti kaasa ei kannetasse; ^[15]
  • ei jäättasse, ei tuvasse, ei kuuttasse, ei piettässe, ei segättässe, ei juurittasse, ei jõuwettasse, ei tunnettasse
• Jõhvi:
  • ei tehasse, ei vahittasse, ei üeldasse

kse-tunnuse omastusLiidet leiab umbIsiku olevikul ka ilma k-oleviku tunnuseta

• Viru-Nigula ja Haljala laulus:
  • säält nee lesed leietaie
  • orja lapsed otsitaie
  • vaesed lapsed vahitaie; ^[16]

umbIsiku olevikku leiab ka oletavas kõneViisis

• Kuusalu laulus:
  • lükkätänne lüpsikulle
  • tougatanne tuoverille
  • äigätänne ämberille; ^[17]

+tta(da) liite järel

+tta(da) liite järelt võib umbIsiku tunnus kaduda

• Iisaku:
  • ehittasse, parandasse, õppettasse

siseKadu ^[18]

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

• Lüganuse:
  • annetta, künnettässe, murretta, kieletta, oijetta
• Jõhvi põhjaOsa:
  • kannetta, nõuvetta
• Vaivara:
  • ei lövvedä, püvvedä,
• Vaivara Kudruküla:
• avvudeda; ^[10],

astmeVaheldus

umbIsikulise teguMoe tüvi on enamasti nõrgas astmes

1. ka ühe silbi kaotanud tta, ttä-tüvelisil ^[5]: *uodetta, *avidetta, *näidetta, *valadetta;
2. enamasti ka endisil at, ät-tüvelisil: *kirjätta (kerjatakse),

• Jõhvi:
  • lõigettasse
• Lüganuse:
  • arvetta, kõrjetta, tõmmetta;

• Lüganuse:
  • *küttämä: küöttässe, *pidämä: piettässe, *keittämä: keidetta ~keidettässe, *torkkama: torgettasse, *nimettama: nimedettasse, *jõudama: jõuwettasse, *tundema: tunnettasse,
  • kuuttasse, üijeda, siutta, võetta, kisutta, ehidetta, javadetta, kirjudetta, linudetta, puhastetta, silludetta, kuivadetta, selidetta, tabeda; ^[19]
• Jõhvi:
  • puhkama: puhatasse; ^[6], *vedama: viattasse, *õstama: õssettasse, *vahtima: vahittasse, ei üeldasse,
• Jõhvi põhjaOsa:
  • aetta, suetta, taotta, kiidetta, raijutta, torgetta, kasvadetta, lahudetta, suitsedetta, toimidetta
• Iisaku:
  • kissasse, ussasse; ^[20],
• Lääne-Vaivara:
  • *mattama: maettasse, *muldama: mullattasse,
  • voetta, kuuludetta,
• Vaivara Udria:
  • kuoda (kootakse), küeda ~ küöda, soideda, vodeda, obedada, vanudeda,
• Vaivara Kudruküla:
  • odeda (võetakse), piedä, si,oda, taoda, aheda, küdedä, taheda, kisoda, luiskama: luiseda, temmada, tougeda, kuivadeda, tarvideda,

, aga

tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt

, kui järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend; ^[21]

• Lüganuse:
  • javadetta, kuivadetta, selidetta (seletatakse)
• Jõhvi:
  • mattama: maettud : maetta(sse), mõeldasse: õlen mõeld,
• Iisaku Imatu:
  • küetti: küettasse, maetti: maettasse, [käbiga] kudutasse [vörkku]; ^[10],
• Vaivara:
  • tarvideda, kuivadeda,
• Vaivara Udria:
  • köettü: küeda (köetakse), voettago, moella

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel võivad püsida Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel tugevas astmes; ^[21]

• Lüganuse:
  • tappetta ~ tappettasse
• Jõhvi:
  • põlettattasse
• Lääne-Vaivara:
  • *ehittama: ehittettasse, talluttetta

KirdeRannikuMurde mõnel ama-lõpulisel sõnal ei vaheldu enam aste; ^[22]

1. endisil at, ät-tüvelisil: Lüganuse, Lääne-Vaivara: akketta
2. paljudel pikaVältelisil a, ä-tüvelisil: *kielettässe, *kierettässe, *käänettässe, *väänettässe, *nielettässe; Lääne-Vaivara: külvetta,

tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e ^[23]

nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti IdaMurde ja Viru keskMurde murrakuis,

• Lüganuse:
  • kirjudetta, annetta, künnettässe, murretta, kieletta, oijetta
• Jõhvi:
  • aetta, suetta, lõigettasse, kannetta, nõuvetta, kiidetta, lahudetta; ^[24],
• Vaivara:
  • obededa, ei lövvedä, püvvedä, voetta, kuuludetta, tarvideda, kuivadeda,

aga see pole järjeKindel nii kui Vadja ja Ingeri murrakuiski, isegi ühe sama inimese jutus

• Lüganuse:
  • leigattasse, issuttattasse
• Jõhvi:
  • vajuttattasse, puhastatta; ^[24],
• Vaivara Mustajõe:
  • külvattasse, üijattasse
• Vaivara Kudruküla:
  • javadada, vahestada,

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 259
2. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 180
3. ↑ Setukeste Laulud I 198
4. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 36
5. ↑ ^{5,0 5,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 82
6. ↑ ^{6,0 6,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 65
7. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
8. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 54
9. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 52
10. ↑ ^{10,0 10,1 10,2} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
11. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 270
12. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
13. ↑ H III 12, 100 (1) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Laula"
14. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
15. ↑ H II 1, 594/6 (772) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888) "Poiste tundmata saatus + Mõõga ihumine"
16. ↑ H I 5, 62 (145) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Leenu Akkir (1892-1894)
17. ↑ EÜS VIII 1722 (79) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspää k. - K. Viljak & G. Vilberg < Joosep Kiletröm, 59 a. (1911) "Orja elu"
18. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 264
19. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 17
20. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 69
21. ↑ ^{21,0 21,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77, 82
22. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 274
23. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 265
24. ↑ ^{24,0 24,1} (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37