Wednesday, January 1, 2014

õletav kõneViis

oletav kõneViis (tehtanesse) [1] [2] [3] [4]

tunnused

isik

ainsus

mitmus
1. +nen +neme
2. +ned +nette(ie)
3. +ne, +neb, +nekse, +neksi, +nesse, +neie +nevad

ViruMaal võib leida oletavat kõneViisi ainult vanast laulust.

oletava kõneViisi tunnus +ne+ liitub isikuLõpu ette.

  • Jõhvi:
    • jalad mina allaje arinen; [5]
  • Jõhvi:
    • ise juvada küsined
    • vie tuopi tuodanessa; [6]
  • Haljala:
    • seie me kanad kaume
    • seie õed õigeneme; [7]
  • Palamuse:
    • mis teie musta ootanete
    • ootanete, vaatanete; [8]
  • Iisaku:
    • saavad alvale mehele
    • johtunevad joomarille; [9]

ainsuse 3. isik

sageli kohtab ainsuse kolmanda isiku oleviku lõppu +b.

  • Lüganuse:
    • saab kaluja vai ei saane,
    • vai jääneb mere risusta; [10]
    • suisa lään sulasmehele
    • sie minu süödäneb sõnulla; [11]

alguPärasem oleks +kse olevik.

  • Jõhvi:
    • miks minu kurku kooganeksa
    • rinnad riiga rauganeksa; [12]
  • Narva:
    • mis sina mõega mõtteleksid
    • haljas rauta arvaneksi; [13]

rannaKeeles on jäetud ainsuse kolmanda isiku lõppu ka paljas oletava kõneViisi tunnus nagu Soome keeles.

  • Haljala:
    • see olle minu omani.; [14]
  • Kuusalu:
    • küll ärga siis ära vedane
    • kui sarved pääs pidäne; [15]

eitav kõne

eitavas kõnes isikuLõppe ei tarvitata

  • Haljala:
    • ei sie kuu tiene olutta [16]

kaasHäälikuline tüvi

oletava kõneViisi tunnus +ne+ on liitunud tüveKaasHäälikule nagu +nud keskSõna tunnus (kui tüve ehitus ja värsiMõõt lubab).

  • Lüganuse:
    • kui miesi merele menneb; [17]
    • en tule meri mehele
    • meri mees merele meneneb; [18]
  • Haljala:
    • see olle minu isane; [14]
  • Haljala:
    • kadri tahneb kapukaida,
    • valge villa vammukaida; [19]

astmeVaheldus

oletava kõneViisi tüve aste on olnud samaSugune nagu nud-keskSõnal.

  • Jõhvi:
    • kuhu minu hääli kuulunessa
    • sinnä metsä murdunessä; [20]
    • ehk tuleks lumi tuline
    • rane raudane sadaneks; [21]


laulus aste sobitatakse värsiMõõduga.

  • Haljala:
    • kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
    • soela saiad sotkeleneb?[16]

liitAjad

oletavaid liitÖeldisi ma pole ViruMaa laulust leidnud.

  • Räpina SL II 911:
    • Naane olle nalja tennü (~ enneMinevik)
    • Naane miest oll pesnü; [22]


tähendus [22]

+ne+ tunnust on tarvitatud kõigi murdeAlade laulus värsiMõõdust tingitud täiteSilbina.

sageli ta ei lisa tüvele mingit (oletavat ~ potenSiaalset) tähendusVarjundit.

teda kasutatakse kolmel puhul:

  1. jutustavais lauseis
  2. küsimusis
  3. umbIsikuliselt

tavaliselt liitub +nekse, +neksi, +nesse, +neie kaheSilbilistele pikaVältelistele tüvedele - tervet värsiPoolt täitva neljaSilbilise sõna moodustamiseks. ühel-samal kujul kasutatakse neid nii olevikus kui minevikus.

  • Jõhvi:
    • tuoli alla tuodanesse
    • patja peale pandanesse; [23]
  • Narva:
    • hobo võiga võidaneksi; [24]
  • Viru-Nigula > Vaivara:
    • varas varsti poodaneie
    • om̄e irde tõmmat(a)ie; [25]
  • Lüganuse:
    • midä meile tehtaneie?; [26]

mineviku ja tingiva kõneViisi lauses võib leida +nekse, +neksa, +nesse, +nessa asemel sageli +neksi, +nessi

  • Lüganuse:
    • iiri metsaje minesi
    • pieni kelkane perassa; [27]
  • Lüganuse:
    • mida merest toodanesi; [28]
  • Jõhvi:
    • oleks teadand eidekene
    • nälja näppiva südanta.
    • ju sie aitaie minesi
    • ju sie aidasta tulesi
    • ju sie leiva lõikanesi
    • või peale võidanesi
    • tuoks sie käo kädeje
    • pistaks sie pardi piusse
    • siis saaks sulga suuruseie; [27]

taolised juba jutustatut alles jutuks võetavaga siduvad oletavad küsimused-vastused on regiVärsilise sündmustiku kirjeldamisele-arendamisele iseLoomulikud.


tulevik [29]

Jõgõperä murret kõnelnud Dmitri Tsvetkov kirjeldab "Vadja keele grammatikas" [30] seda kõneViisi hoopis tuleviku ajaVormina ja vaidleb Ernst Petersoniga [31], kes pidi võõraPäraseks Eesti tulevikuVäljendeid mina saan küpsma ("I shall mature." ~ saksa Ich werde reifen. ) jms, kuna maaKeeli öeldanuks "ma küpsen", "küll ma küpsen" või "eks ma küpse".

enamasti väljendab Vadja keele tulevikku abiTeguSõna

  • õlõma, lid́d́ä (lee-tak) : leeneväd, leeväD, leened, leed jms. [32]

nii öeldi Kukkuzi murdes:

  • kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leed ("kui tahad (kõike) teada, siis jääd kiiresti vanaks.")

Soome keeleÕpetus käsitab neid vorme olla-sõna potenSiaalina, kuigi nad võivad kirjeldada ka tulevikuOotusi Hän palannee huomenna.   ("ta tuleb ehk homme." ), Suuttuneeko isäsi tästä?   ("kas su isa saab selle pääle vihaseks?" ~ Tuleeko isäsi ehkä suuttumaan tästä?). [33]

nagu Vadja nii ka Soome keeles võib +ne+ osis jääda vahele:

  • lienevät ~ lievät, lienet ~ liet jne.

Soome keeles võib +ne+ tunnus liituda isegi olla-tüvele enesele, aga seda kuuleb harva:

  • lienevät ~ ollevat, lienet ~ ollet jne.


lähiSuguKeeled [34]

  • Soome: luke-ne-vat ('nad vast loevad.')
  • Vesjegonski Karjala: luge-nne-n ('ma ehk loen.')
  • Vepsa: anda-nõ-k ('ma vast annan?')
  • Isuri: luG-en-osseG ('ehk nad loevad.')
  • Võru: läǹ-ne-Zeˀ ('vast nad lähevad.')
  • Vadja: joonen ('küll ma joon.') [35]



viited ja märkused

  1. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 167
  2. ↑ M.Weske "Passivi potentiali kõneViis Eesti rahva lauludes" EKmSAr Üheksas aastakäik Tartus 1881, lk 74-81
  3. ↑ M.Weske "Zur Erklärung einiger Verbalformen in den estnischen Volkslieden" SbGEG 1881 (Dorpat 1882) lk 212-215, SbGEG 1882 (Dorpat 1883) lk 33-50
  4. ↑ Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte, F.J. Wiedemann Ilmunud St.-Pétersbourg [etc. : Eggers et Cie, H. Schmitzdorff, J. Issakof et A. Tscherkessof [etc.], 1875 (St.-Pétersbourg : Imprimerie de l'Académie Impériale des sciences)] lk 473
  5. ↑ II 65, 29 (2) < Viru-Jaagupi khk., Voore m. - Kristjan Raud (u. 1894 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Venna otsija"
  6. ↑ H II 1, 228/9 (336) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888) "Õpetus peiule" pulmalaul
  7. ↑ H II 9, 305 (17) < Haljala khk., Kavastu v. - J. A. Rehberg < Anu Tamberg (1890)
  8. ↑ H IV 8, 329/30 (5) < Palamuse khk. - Hans Karu < Mari Karja, 87 a. (1897) "Ema nutab, et tütar mõisas"
  9. ↑ H II 1, 546 (713) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Hea ja joodik mees"
  10. ↑ H II 3, 612/3 (169) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Meri õues + Meremehe saatus"
  11. ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 61
  12. ↑ E 9094 (7) < Jõhvi khk. - Tõnu Wiedemann (1892) "Endine hääl - hääl ägane"
  13. ↑ H II 7, 605/11 < Narva l., Kreenholm - J. Randmann (1888) pulmalaul rl/uk pulm "Eesti vanast pulmatest"
  14. ↑ 14,0 14,1 H II 9, 740/1 (7) < Haljala khk., Selja rand - K. Leetberg < Liisu Kraimelt (1890)
  15. ↑ EÜS II 566/7 (75) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga v. - P. Penna & K. Luud < Leena Mikiwer, 43 a. (1905) "Soome härg" rl/ns (Tabajuse) Rabaduse sõnad
  16. ↑ 16,0 16,1 EÜS X 1510/1 (59) < Haljala khk., Vihula v., Vergi k. - K. Viljak & J. Mark < Miina Reinthal, 71 a. (1913)
  17. ↑ EÜS VII 1923 (118) < Väike-Maarja khk., Vao v., Avispea k. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Põlula k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Maie Männi, 77 a. (1910) "Imelik maja"
  18. ↑ H II 46, 148/9 (2) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1893) "Neiu tahab talupojale"
  19. ↑ EÜS X 1732/4 (307) < Haljala khk., Aaspere v., Rõmeda k. - K. Viljak & J. Mark < Madli Treial, 76 a. (1913) "Kadrilaul"
  20. ↑ H III 1, 195/8 (1) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas < ?, 65 a. (1888) "Laulu võim + Laulu õppimine"
  21. ↑ H III 1, 235/7 (32) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas (1888) "Ära puhu tuul + Orjusest päästja + Tuule tuba"
  22. ↑ 22,0 22,1 Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 169
  23. ↑ H II 1, 604/5 (782) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Laisa mehe naine + Sipelgapesasse"
  24. ↑ H II 13, 733/4 (2) < Narva < Järva-Jaani khk. "Ussi lausumine"
  25. ↑ H II 7, 137/8 (29) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Petis peiu"
  26. ↑ H III 12, 128/9 (9) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1893) "Laevasõit"
  27. ↑ 27,0 27,1 H II 3, 616 (182) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Pulmalaul"
  28. ↑ H III 1, 729/32 (7) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Laevategemine + Laevasõit + Kalaluust kannel"
  29. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
  30. ↑ Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. p.72
  31. ↑ Peterson, Ernst : "Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Kaheksas trükk." Tallinn, 1921. p.93
  32. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 76
  33. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
  34. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoomeme keeltesse, Tallinn 1975. p.149, 163-181
  35. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 82
Posted by at
Labels:

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)