1 mitmuse osastav (mildisi) ^[1]
- 1.1 astmeVaheldus
- 1.2 käändKonnad
2 mitmuse nimetavaga ühtuv mitmuse osastav
3 viited ja märkused

mitmuse osastav (mildisi) ^[1]

astmeVaheldus

mitmuse osastav on alati tugevas astmes.
ainsuse osastava aste on vastuPidine ainsuse omastavale.

käändKonnad

AluTaga oli üldistumas rõhutu silbi järel +d-lõputa +i-mitmuse osastav.

XVII s lõpu Eesti kirjaSõnagi on tugevalt KirdeRannikuMurde mõjustatud ning säält leiab sid-osastavat harva ja si- tunnust pea polegi.

XIX s kooliHariduse ja keskMurde sunnil tungivad nood mõlemad koos (u)id, eid-tunnusega juba lõpu kaotanud mitmuse osastava asemele.

aga sida-tunnust leiab sageli lauluski, sest keskMurde regiVärss eelistab neljaSilbisi sõnu

Jõhvi:
- veel on viitagi vajaka:
- obusida ohjasida
- lookasida, rangisida
- pähe vaski valjaeida
- sisse siidi neitsikesta ^[2]
- Kadri ei taha kanga'aida
- Kadri tahab kapukuida
- sinisida sääriksida
- punasid pookisida
- valge villavamuksida ^[3]

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd > päid(ä)]

+id(ä)

maid, puid, luid, päid,
Lüganuse:
- iaid (häid), jäid,
Vaivara:
- [paljo] täit,

keskMurde mõjul: koisi, tiesi, tüösi, kraesi,

Lüganuse:
- maasi, püüsi, suosi, vüösi,
Jõhvi:
- suusi, süüsi,
Iisaku:
- luusi, piasi, suasi, suusi, üesi,
Vaivara:
- täisi,

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, (nuorida, nuorija)]

kieli, suuri, tuuli, iiri, pieni, sieni, nuori ~ nuari,

tütri, siem(n)i,
Lüganuse:
- piendri, sambli,
Jõhvi:
- pasli,
- u: aknu,

Jõhvi:
- noomin noorida mehida; ^[4]
- tütarida vargaaida
- isa aida algajuida
- venna punna purgajuida; ^[5]
- mida tousi pühkedesta
- mida laine laastudesta
- tousi kolmas laivukene
- mida tousi laivukene
- tousi noorija mehija
- ubasuida uhke'eida; ^[6]

keskMurde mõjul

Lüganuse:
- piendrasi,
Vaivara:
- küündlisi,

Lüganuse:
- küündläid,

n < m-nimiSõnad [liigend > liikmi, (*liikemida)]

Lüganuse:
- võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
- harva: tütrikkumi, kattussemmi,
Jõhvi:
- rede: redend :redemi (redeleid),
Vaivara:
- liikmi, igemi, südämi,

Lüganuse:
- tuld lõivad hobuse jalad
- sädemida salu sääred; ^[7]
- siis saab kiike kindaaida
- aluslaud saab andeeida
- päälis puu puna panimida; ^[8]

AluTaguse ja IdaMurdes id(ä)

Jõhvi:
- redemid (redeleid),

keskMurdeliselt

sidemeid,

tu-omadusSõnad [savattund > savattumi]

(<*ttomi+ta)

Lüganuse:
- [ajas suust vällä] üvitumi ja päivittumi (rääkis kõlvatut juttu),
Vaivara:
- onnettomi, armottummi,

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > käsi(ä)]

s+i(da~ja)

uus: uut+t(a): uvve(*n): uusi(a)

lapsi, uksi, käsi, varsi,
Lüganuse:
- [läks] uusija [tegemäije], köisi, niisi,
Vaivara:
- miehi, kansi (kaasi),

Lüganuse:
- [muna] kaupmi,
Jõhvi:
- muonameid (moonaMehi),

us-omadused [aigutt > aigussi(da)]

aigus: aigut+t(a): aigusse (<*haikeδuδen)

Lüganuse:
- aigussi,

Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- pilved pikkada igada
- nii mitu tervist temale
- mitu puud on põesassa ^[9]

keskMurde mõjul ss+id(a), ss+eid(a)

Jõhvi:
- aigussid,
Iisaku:
- tervisseid ~ tervissid,

(u)t-liide [lühütt > lühüvi(dä)]

Soome: neitsyt (AluTaga: neitsi), kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt), olut (AluTaga: õlut), kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju), kytkyt (Kudruküla:kütkü), lyhyt: lyhyttä: lyhyen,

Vaivara:
- lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
Lüganuse:
- lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
Põhja-Kuusalu:
- ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),

keskMurde mõjul si

Iisaku:
- õhtasi,

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > ohtuni, (*ohtuneida)]

osastav peaks olema +ne+i+ta > +neid

Lüganuse:
- surni (*surne'eida),
Vaivara:
- ussittani [erni],

mitmuse osastavat leian ainult Mulgi lauludest

Paistu:
- idaneida erneida; ^[10]
Helme:
- idanida erneeida
- kasunida kaarusida; ^[11]
Viljandi:
- idanuida erneida,
- kasunuida kaerussida; ^[12]
Pilistvere:
- kulunuida kopikiida; ^[13]

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > valgi, valge'eid(a)]

häälikuSääduslik tugeva astme ("omastava tüvi")+id(ä)

uhkeid, kergeid, valgeid (<*valgeδaita),

Lüganuse:
- viegu tuuli terveeida
- paju põõsas palveeida
- nenda palju terveeida
- kui on puida põõsaassa
- siledaida sirgeeida
- kõverida õigeeida ^[14]
Vaivara < Viru-Nigula:
- mitu puud on põesassa
- siledaida sirgeeida
- kõveraida õigeeida ^[14]

AluTaguse ja IdaMurdes id(ä)

Lüganuse:
- raskid, valgid,

üldistuv +d-lõputa +i

värski,
Vaivara:
- kergi, sirgi, ahni,

e-nimiSõnad [riijett > riidi, riide'eid(a)]

kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved

häälikuSääduslik tugeva astme ("omastava tüvi")+id(ä)

uoneid,

Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- paju põesas palveeida ^[15]

üldistuv +d-lõputa +i

riidi,
Vaivara:
- uoni,

keskMurde mõjul si

Lüganuse:
- ehtesi,
Iisaku:
- vuadisi,
Vaivara:
- paisesi,

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

kärbiss: kärbist: kärbisse (<*kärpiksen)

s-nimiSõnad [katust > katussi, (katussida)]

juuksi ^[16],

Lüganuse:
- metsissi, arjassi,
Jõhvi:
- nõgessi,
Iisaku:
- orassi,
Vaivara:
- voitlusi, jänüksi,

keskMurde mõjul ss+id(a), ss+eid(a)

Lüganuse:
- käissid,
- arjasseid, ilvesseid, metsisseid
Jõhvi:
- linnassid, katussid,
Iisaku:
- varesseid ~ varessid,
Vaivara:
- kärbiseit,

us-omadused [aigutt > aigussi, (*aigussida)]

Lüganuse:
- aigussi,

ne-sõnad [ovost > obosi, (obosida)] ^[16]

naisi, vaisi, inimisi, obusi, sulasi, linasi, punasi, villasi, suolasi, ennevanasi, vanu,aigasi,

Lüganuse:
- obosi, tõsi (teisi), verisi, [mõne] sugusi juhtumisi, [peigome] puolisi pulmalisi, piergosi ja juurisi [korvisi], esimesi ~ esimeisi,
Jõhvi:
- [jala] alusi, labasi, [sõda] aeksi, ruuttulisi, karjatsi, omaksi, [lina] talgusi,
Iisaku:
- vigasi, kuldasi,
Vaivara:
- esimisi, veneläisi,

Jõhvi:
- obusida ohjasida ^[17]
Iisaku:
- kes meid keelab luulemasta,
- noori naisi võttemasta,
- hobusida vahetamasta ^[18]

keskMurde mõjul s+id(a), s+eid(a)

Jõhvi:
- obosid ~ oboseid, omaksid, karjatsid,
Iisaku:
- tuliseid, sualaseid,
Vaivara:
- kõllaseit, suolaseit,

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kindi, kinda'aid(a)] ^[19]

häälikuSääduslik tugeva astme ("omastava tüvi")+id(ä)

ambaid, kangaid, rikkaid,
Lüganuse:
- mättäid,
Iisaku:
- paljaid,

AluTaguse ja IdaMurdes id(ä)

Jõhvi:
- rukkid,

üldistuv +d-lõputa +i [kinnas: kinda > kindi]

erni,
Lüganuse:
- tuori,
Vaivara:
- kirvi (kirveid), porsi, puhti,
- u: kindo,

keskMurde mõjul si

ülgesi,
Lüganuse:
- künkkäsi,
Vaivara:
- rattasi,

ainsuse omastava ehk osastavaga ühtuv mitmuse osastav

Kuusalu Kolga ja Kõnnu rannas

Ida-Vaivaras ning rannas:
- [alligal ei ole] rakke, amba ~ ambo, kinda ~ kindo, lamba, mättä, ratta, rikka ~ rikko, saappa ~ saapo, teibä ~ teibo ~ teibi, [pali] vargi ~ vargo, liikme,

isegi

Lüganuse:
- [niiskesi aatri] laskeja,
Viru-Nigula:
- valge [linu],

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [jämedamba > jämedambi]

osastava lõpp on ka keskVõrde mb+i-tunnuse järelt kadunud nii kui Viru keskMurdes

Kadrina:
- kollasembi,
Lüganuse:
- mustemi, paremi, jämedambi,
Jõhvi:
- vaisemi, jämädimmi,
Vaivara:
- pienembi, üvimbi (paremaid), madalambi,

AluTaguse ja IdaMurdes id(ä)

Jõhvi:
- mõlemid, paremid, pisemid, veikkemid,

keskMurdeliselt

nuoremaid
Lääne-Vaivara:
- vanemaid,

ä, e, i, ü tüve puhul +i [kivi: (ains om & os) kive > kivi, (kivijä)]

ä: pesi, metsi, lehmi, ärgi, päivi, leibi, eini, pikki, silmi,
e: kivi, lehti, sulgi, taimi, räimi, kitsi, kaski, tähti,
i: kotti, palkki,
ü: Kuusalu: [nuoda] peri, käbü, hüvi, tükkü; Haljala Selja: mändi, pütti, sängi,

Lüganuse:
- siibi (tiibu), jälgi, [tõisi] partti, lipl: liple: lipli,
Iisaku:
- küpsi,
Vaivara:
- augi, [omi] pöksü,
Vaivara Kudruküla:
- rüssi, anni (hanesid), jokke (jõgesid),
Viru-Nigula:
- kengi, kehvi, ivi,
Kuusalu:
- [nuoda] peri,

Lüganuse:
- kaotab kana pesija ^[20]

kolmanda silbi järel [kibe(dä): > kibedi, (kibedidä)]

Lüganuse:
- eläji, kibedi, mädäni,
Jõhvi:
- pimedi,
Vaivara:
- verävi,
Vaivara +jä-liide:
- u: tienijö,

Lüganuse:
- sihin linna sirmi alta
- linn aga laia lippusida
- toredida tornisida ^[21]
- viegu tuuli terveeida
- paju põõsas palveeida
- nenda palju terveeida
- kui on puida põõsaassa
- siledaida sirgeeida
- kõverida õigeeida ^[22]
Vaivara < Viru-Nigula:
- leidsin oma ella venna
- õbedida ostamasta
- kuldasida lunastamasta
- vaskesiida vahetamasta
- tinasida tiherdamasta ^[23]

AluTaguse ja IdaMurdes id(ä)

Lüganuse:
- sõnume: sõnumid,
Jõhvi:
- sinelid,
Iisaku:
- karttulid, pudelid, soldatid,

Lüganuse:
- kas tõid ratsule rahada
- kimmelilla killingida
- vesihallil veeringida ^[24]

keskMurde mõjul si, sid

Lüganuse:
- kaliduorisi,
Vaivara:
- vikastisi,
Jõhvi:
- mustrisid,
Vaivara:
- rätseppisi,

koondeliste mõjul võib liituda ä, e, i, ü tüvele +id aga see pole alguPärane

Lüganuse:
- pesäid, leibäid, luikkeid, niineid, tetreid, [kodo] kävijäid, kenkseppäid, sügäväid,
Jõhvi:
- iireid, lilleid, püüdajaid, tienijuid, sädelguid,
Vaivara Põlendiku:
- saareid,

Lüganuse:
- küll on vaisel lüöjuida
- lüöjuida lükkajuida
- tõukajuida tõmmajuida ^[25]

a tüved

koondeliste mõjul võib liituda a tüvele +id aga see pole alguPärane

Lüganuse:
- karvaid, lahjaid (veimi), marjaid, mustaid, pohlaid, villaid,
Jõhvi:
- arvait, karjaid, kauraid, luudaid,
Iisaku:
- kõrvaid, munaid, nahkaid, põtraid,
Vaivara Põlendiku:
- ohjaid,

regiVärsis neid pole.

eelmises silbis on **o, u, õ < *o** [muna: > muni, (munia)]

muni, nugi, ubi, poigi, luomi, kuivi, pulkki, sukki, musti, pulmi, kuormi,
Lüganuse:
- õksi, kõrvi, kõvi, pohli, lubi, õuni,
Jõhvi:
- õtri ~ õdri, õksi, mokki,
Iisaku:
- kõrvi,
Vaivara:
- omi, sorsi (parte), rotad: rotti,
Viru-Nigula:
- servi,

Lüganuse:
- hulga hukaneb munija ^[20]

aga ka

Vaivara:
- vendi, orjo,
Vaivara Kudruküla:
- munni,
Lüganuse:
- lõngi, põtri,
Jõhvi:
- lõugi,

keskMurde mõjul

Lüganuse:
- linnuboige,

eelmises silbis pole **o, u, õ < *o** [jalga: > jalgu, (jalguda, jalguja)]

kalu, vanu, sigu, linu, nahku, villu, asju, jalgu, marju, patju, latvu, laudu, kaulu, piigu, raudu,

Iisaku:
- sõpru, põtru, sõnu,
Vaivara:
- laudo, atro, piigo, ilmo, tilkko, aabo ~ aabu, rihmo, naulu, kalo, paho,
Vaivara Kudruküla:
- kallo, pahho, pihho (? õuesid), vanno,
Kuusalu:
- vendu,
Viru-Nigula:
- piirdu (kanga sugasid),

aga ka

Lüganuse:
- õtsu, õhju,

keskMurde mõjul si

maeasi, varsasi,

Lüganuse:
- ei mind tohi Toomas lüia
- Jaan ei jalguda osata ^[26]
- et neid saksuja sureksi ^[27]
Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- suitsu soojuda sõnuda ^[28]

kolmanda silbi järel

(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > lattikki, (lattikkida)]

Lüganuse:
- kelle sa kivi noppid
- kelle sa kogud kadikida
- kelle raiud rannapada? ^[29]
Jõhvi:
- söö sina sisse sittikida ^[30]

ilusi, jumali, madali, sibuli,
Lüganuse:
- viletsi [päivi], jõvikki, mustikki,
Jõhvi:
- agani,
Vaivara:
- ilosi, kadedi [inimisi], uodavi, ohakki, ausi, armsi, oeli (õelaid),

AluTaguse ja IdaMurdes id(ä)

Lüganuse:
- aganid,
Jõhvi:
- räbälid,

(+ja, +kka, +na ... >) u [lattikka: > lattikku, (lattikkuja, lattikkuda)]

Lüganuse:
- aganu, põrandu, masinu, udaru, umalu, kaalikku,
Vaivara:
- omenu (õunu), laulajo, allikko, elokko, mantsikko, aasto, joukko (jõhvikaid),

Vaivara:
- kas meri kaluje annab
- sügav hauda ahvenida
- jõgi laia latikuda ^[31]
- miks sa meile seda ei räägint
- et sull palju paljakuda ^[32]
- hulkusin uba külassa
- käisin mee käbi talossa
- umaluija ostamassa
- villuja vahetamassa ^[33]

(+ja, +kka, +la ... >) uid, aid, eid [lattikka: > lattikkuid, (lattikkuida)]

naaberMurrete ja muude (+kku, +kko ... >) liidete mõjul

õstajaid, andajaid, madalaid, munakkaid,
Lüganuse:
- aldijuid, kirjajuid (kerjusi), lusikkuid ~ lusikkaid, mansikkuid ~ mansikkaid, murakkuid ~ murakkaid, mustikkeid ~ mustikkuid, riisikkeid, elokkuid, korralikkuid,
Jõhvi:
- ahvenaid, noppijaid,
- lusikkuid, mustikkuid, tulijuid,
Iisaku:
- rumalaid,
Lääne-Vaivara:
- munakkuid,

Lüganuse:
- küll on vaisel lüöjuida
- lüöjuida lükkajuida
- tõukajuida tõmmajuida ^[25]
- umaluida õtsimassa
- villuja vahestamassa ^[34]
Jõhvi:
- ei mind murra mullikuida ^[35]

keskMurde mõjul si, sid

Lüganuse:
- lattikkasi,
Jõhvi:
- [sõnnikku] lahuttajasid,

u, o tüve puhul +u ~ o [piergu: > piergu, (pierguja)]

jahu, lindu, laulu, võrkku,
Lüganuse:
- [kapsa] lohko, paarmu (parme), [aava] pakku, [jõe] silmu, virsu (viiske),
Jõhvi:
- luisku,
- üksikku [tükküsi],
Vaivara:
- aro (rehasid), kirppu, tütrikko,
Vaivara Kudruküla:
- krappo (vähke), matto, pappu (ube),

Lüganuse:
- kui'p pole pierguja peressa
- tõmbage tohi laesta
- kisk' sie kildu künniksesta ^[36]
- laulan looduja lugusi
- enne säätud sõnuja
- pandud kokku palve'eida ^[37]
Jõhvi:
- parajast on pannud soola
- tasa tanguja jaganud ^[38]

keskMurde mõjul si, sid

Vaivara:
- aavattusi, raamattosi, vitsistikkosi (võsastikke),

koondeliste mõjul võib liituda u, o tüvele +id aga see pole alguPärane

rättikkuid,
Lüganuse:
- võsuid, appuid, paarmuid, pattuid, takkuid, virsuid (viiske),
Jõhvi:
- [enne] jõuluid, roppoid,
Iisaku:
- linduid,

regiVärsis neid pole.

Jõhvi:
- [rukki] viisikkuid (rukkiHakke),
Lääne-Vaivara:
- raamatuid,

mitmuse nimetavaga ühtuv mitmuse osastav

Lüganuse Oandu:
- [veikkesi] põrsad, [niiskesi] vistrikkut [täis],

Alu taga

Saturday, January 4, 2014

mitomuse õsastav

mitmuse osastav (mildisi) ^[1]

astmeVaheldus

käändKonnad

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd > päid(ä)]

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, (nuorida, nuorija)]

n < m-nimiSõnad [liigend > liikmi, (*liikemida)]

tu-omadusSõnad [savattund > savattumi]

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > käsi(ä)]

us-omadused [aigutt > aigussi(da)]

(u)t-liide [lühütt > lühüvi(dä)]

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > ohtuni, (*ohtuneida)]

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > valgi, valge'eid(a)]

e-nimiSõnad [riijett > riidi, riide'eid(a)]

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

s-nimiSõnad [katust > katussi, (katussida)]

us-omadused [aigutt > aigussi, (*aigussida)]

ne-sõnad [ovost > obosi, (obosida)] ^[16]

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kindi, kinda'aid(a)] ^[19]

ainsuse omastava ehk osastavaga ühtuv mitmuse osastav

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [jämedamba > jämedambi]

ä, e, i, ü tüve puhul +i [kivi: (ains om & os) kive > kivi, (kivijä)]

kolmanda silbi järel [kibe(dä): > kibedi, (kibedidä)]

a tüved

eelmises silbis on **o, u, õ < *o** [muna: > muni, (munia)]

eelmises silbis pole **o, u, õ < *o** [jalga: > jalgu, (jalguda, jalguja)]

kolmanda silbi järel

(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > lattikki, (lattikkida)]

(+ja, +kka, +na ... >) u [lattikka: > lattikku, (lattikkuja, lattikkuda)]

(+ja, +kka, +la ... >) uid, aid, eid [lattikka: > lattikkuid, (lattikkuida)]

u, o tüve puhul +u ~ o [piergu: > piergu, (pierguja)]

mitmuse nimetavaga ühtuv mitmuse osastav

viited ja märkused

No comments:

Post a Comment

kirjot

Saturday, January 4, 2014

mitomuse õsastav

mitmuse osastav (mildisi) [1]

astmeVaheldus

käändKonnad

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd > päid(ä)]

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, (nuorida, nuorija)]

*n < *m-nimiSõnad [liigend > liikmi, (*liikemida)]

tu-omadusSõnad [savattund > savattumi]

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > käsi(ä)]

us-omadused [aigutt > aigussi(da)]

(u)t-liide [lühütt > lühüvi(dä)]

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > ohtuni, (*ohtuneida)]

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > valgi, valge'eid(a)]

e-nimiSõnad [riijett > riidi, riide'eid(a)]

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

s-nimiSõnad [katust > katussi, (katussida)]

us-omadused [aigutt > aigussi, (*aigussida)]

ne-sõnad [ovost > obosi, (obosida)] [16]

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kindi, kinda'aid(a)] [19]

ainsuse omastava ehk osastavaga ühtuv mitmuse osastav

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [jämedamba > jämedambi]

ä, e, i, ü tüve puhul +i [kivi: (ains om & os) kive > kivi, (kivijä)]

kolmanda silbi järel [kibe(dä): > kibedi, (kibedidä)]

a tüved

eelmises silbis on o, u, õ < *o [muna: > muni, (munia)]

eelmises silbis pole o, u, õ < *o [jalga: > jalgu, (jalguda, jalguja)]

kolmanda silbi järel

(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > lattikki, (lattikkida)]

(+ja, +kka, +na ... >) u [lattikka: > lattikku, (lattikkuja, lattikkuda)]

(+ja, +kka, +la ... >) uid, aid, eid [lattikka: > lattikkuid, (lattikkuida)]

u, o tüve puhul +u ~ o [piergu: > piergu, (pierguja)]

mitmuse nimetavaga ühtuv mitmuse osastav

viited ja märkused

No comments:

Post a Comment

kirjot

mitmuse osastav (mildisi) ^[1]

n < m-nimiSõnad [liigend > liikmi, (*liikemida)]

ne-sõnad [ovost > obosi, (obosida)] ^[16]

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kindi, kinda'aid(a)] ^[19]

eelmises silbis on **o, u, õ < *o** [muna: > muni, (munia)]

eelmises silbis pole **o, u, õ < *o** [jalga: > jalgu, (jalguda, jalguja)]