Thursday, July 10, 2014

Alu-Tagune abaja LänneMere-Soome keele-virdess

Alu-Tagutsi murraku kõnella ViroMaa kirde-õsa Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja länne-Vaivaro kihil-kunnass. (põhja-, idä- ja ranniko-Vaivaro küli Utria, Puhkova, AruMäe, RiigiKüla niinq KudruKüla rahva Inqeri- ja Isuri-tavulised "Nõvako" murrakod onvad ilgu erite.)
   kõikse kauvemb (1930.ndamadeni) on neiest püsünd Jõhvi kihil-kunna ranniko ja Lüganuse kihil-kunna vana-peräne murre - sedä kesk-murde niinq kooli-õbetusse kiusta [1].
   keele-targad onvad arvaned toda "kirde-ranniku-murde idä-rühmä" õlema kujunend põhja-Eesti kesk-murde Viro murrakuie, Eesti idä-murde ja muie kirde-poolisi LänneMere-Soome keelidega oma-keskess askelless.
   aiva paljo sarnatsi enne-muistasi jäänüssi saab leidä joo õige ammugi lahku menneide rahvaste keelist. õmmete avitaneb mogomi muistisi püsümä ehk ka naabur-keelide tugi.
   vanust asjust pali õlolisemmad on naaburidega ühtised uuved keele-muutussed. Alu-taha on tuld keele-laineid igald ilma pooleld. Soome-laht, Narva jõgi, Peibisse järv egä Viru metsäd ehk ravad eiväd õle takistaned ühtä. sene-perä saamma üht-võrs hõlpusald meie keele panna kõigi lähi-sugu-keelide laulu ehk jutu.

AluTagusse eri-perä

  1. (s)sute-määrä-sõnad (Lüganuse ja Jõhvi: järjessute [järjestiku], likissute [ligistiku], sabassute [saba-pite kooss, tõine-tõise savass], vassassute [vastamiste]). sedä Alu-Tagusse eri-peräst leiäb ka Soome murdeiss [12].
  2. källi-määrä-sõnad (Lüganuse ja Jõhvi: suu ammukalli, käpikalli, õtsikalli). sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Soome murdeiss [13].
  3. pää-rõhulise silbi täis-häälik kipub lühenemmä sõnades:s mĭnä ~ mnää~ mnä, mĭtä ~ m̥dä, mĭdägi ~ m̥dägi, nĭnda ~ n̥da. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka KuusSalu ja TütarSaare murrakoss, Soome edelä- ja kago-Häme murdeiss [26].

sarnast põhja-Eesti murrakuiss ja Eesti õige-keeless [44]

põhja-Eesti kesk-murrakuie rünnet onvad saaned tuetama kooli ja keriko õpetajad, ke ehk isegi eiväd õskaned eristä Viru maa-murret Eesti õigest keelest, kui veel raadjoda ja teleka ei kuuletu egä nähtü.

vanemba

  1. tego-sõna õleviko mitomusse 3. pööre on vad tunnussega ja nõrgass astemess (piavad, kisuvad) nii-ku põhja-Eesti murdeiss.
  2. sk: s vahelluss (laisk: laisad) nii-ku põhja-Eesti murdeiss, Inqeri-Soome niinq Soome kago-murdeiss, Isuri ja lõuna-Eesti keeless [33].
  3. lg, rg > ll, rr asteme-vahelluss rõhulise ede-poolise ehk käredä täis-hääliko perä (külles, selläs, nälläs, ka: väljä ~ vällä) nii-ku Vadja ja Eesti kesk-murde murrakuiss.

uuvemba

  1. käände-lõpu-täis-häälik on kadonud nii-ku lõuna-Eesti, edelä-Soome, kago-Häme, Inqeri-Soome, Isuri, Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss ( merest, maald ... ). kago-Häme nimetava käände lõpust kados kõige esite i, aga a niinq ä püsüb seni.
  2. ma-liide järg-arvoss ( kahegümme kolmandemal [martsil], kolmegümmemal [augustil] ~ kolmanned) nii-ku Vaivaro ja Eesti kesk-murde murrakuiss.
  3. ne-sõnu (s)i-mitomusse õsastav levib mõjallegi (vaisi, hobusi; ka atrasi, kohtasi, varsasi, peresi, hülgesi, Lüganuse: ehtesi, kahvlisi, künkäsi, peendrasi, latikasi, kalidoorisi; Iisaku: õhtasi, voodisi, Vaivaro: ahnesi, rät-sepisi, vitsistikosi - Eesti: võsastikke; ). nii-ku omass regi-virsuss (+si(da)), põhja-ranna ja põhja-Eesti kesk-murde murrakoiss.
  4. pidama +ma = kauduse-kõne-viisi õlevik (kägo pidi ühe muna kuus munema ~ kuulus meneva, nään tuleva) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja muis põhja-Eesti murrakuiss.
  5. Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss ja > jä levib enämb Alu-Tagusse ääre-alall (Iisakull, Nigulass) (jätk, jända, jönn ~ jago, jakso, jano, jaki, jamps, javatamma, jahtuma, Soome ja idä-Vaivaro: jäähtümä) ja püsüb ka muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakoiss.
  6. Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss er > är (märk, värk, märss, Jõhvi, Vaivaro: särvi ~ särve: õs. särvent - leiva-kõrvane rüüp, liha vai muu, Soome: särvin, Järva-Madisse & Torma: serve; Vaivaro: ärkaval - Eesti: ärkvel ~ herra, heratata, herotada, herkämä, KuusSalu: peräline - peri-tuul, eräs-kät - vasemba )
  7. Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss en > än, in on tundemata (kiŋkima, änäm, iŋg ~ tenämä, nenä, menemä, peŋk, Lüganuse: tänävode, KuusSalu: tänä,uon ) nii-ku Nigula ja HallJala Selja, Viru kesk-murde, Eesti idä-murde Kõdavere ja muiss LänneMere-Soome murrakuiss[27].
  8. rs püsüb pitkenemätä (põrsas: põrsad, Lüganuse: kõrs: m õs kõrsi, virs: virsu - viisk, kars: karsi - heinä-märs, kärsämäije, Jõhvi: kärsämä) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti ja Soome murrakuiss. (üksines Iisakull ja Vaivaro MustaJõell levib Eesti kesk-murde põhja-õsalle omane: varss, kõrss, sia kärss, parss, persses)
  9. Eesti kesk-murdeline kaas-hääliko peenenemine õli veel XX s lõpull länne-Soome ja Eesti kirde-ranna murrakoille võõras. ( kuál: kuáli, kuitsik)

vigast jälendämist

  1. pitkide-sulg-häälikuie lühenemätä püsümine pää-rõhulise lühükeise ja kaas-rõhulise silbi peräss nõrgass astemess (lap: lapid, matada: matan, kookid, triipud, madalik: madalikulle). see Alu-Tagusse isi-eräsüss on ammu tunnetu Nigula sisä-maa murrakossgi [23]. taolist kooli-keele pool-pitkä ehk 2. välte saamatund matkimist sai kuulla kogo Eesti kirde-ranniko-murrete alall [24].
  2. kesk-murde pool-pitkä (tõist) väldet õskamata jälendäv (asteme-vahellusse kaotand) at-tüvie da-liitega tugevass-astemess da-tegevüss-nimi (kargada, lõikada, lükädä) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  3. si-tunnussega tinqivä kõne-viisi on ehk Inqeri asunikuje mõju all ehk muidu hakatu Venako keele (я бы дал) tavu Eesti keeld (andsin: annaksin) jälendäde tarvitama (sisä-kaota) si-menevikona (andasin, laulas, päästäsin, laskesin, kartas, jookses, kuules) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  4. kesk-murret jälendäb ühe-silbisi vai lühüd-vältelisi-kahe-silbisi tüvide iksi-liitega tinqiv-kõne-viis (söiksin, meniksin, tuliksin) nii-ku JõeLähteme saarie, HallJala Seljä, Nigula ranna-rahva lõuna-sõrva, paigu Jõhvi ja Vaivaro murrakuiss.

sarnast Vadja murrakuille [40]

vanemba

  1. da-lõpuline ainumusse õsastav (piigada) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, sõnute Eesti idä-murdess ja Vadja keeless.
  2. tämä, näväd (Eesti: tema, nemad) nii-ku mõjall Eesti kirde-ranniko-murretess KuusSalu idä-õsas-saate, Eesti idä-murdes ja Vadja murdeiss.
  3. kõõs (Eesti: millal, Soome: konsa, Vaivaro: kuos) nii-ku Kõdavere ja Vadja murrakoiss.
  4. ramu, samu nii-ku Viro maa-murdess, Eesti idä-murdes, Vadja ja Soome keeless.

uuvemba

  1. õ endisiss taga e-lisiss ja o-sõnuss (kõrd, kõrjama, õrav, õskama, õtsima, sõisama, tõine ...). see Alu-Tagusse taba siob neid Eesti idä-murde niinq Vadja keelega [22].
  2. st > ss (> s) kinnises silbis st-tego-sõna nõrgass aastemess niinq da-tegevusNimess ja mõness määrä-sõnass nii-ku Viro maa-murdess, Eesti idä-murdes, Vadja ja Isuri keeless (juossa, lassa, pessä, issutamma, rissitud, vassassute ~ vassute, paisetama) [34].
  3. tego-sõna õleviko ainumusse 3. pööre on  b tunnussega ja nõrgass astemess (viab, laseb) nii-ku põhja-Eesti murdeiss ja Vadja keeless [17].
  4. kahe-kõrdane (i)ses(i)-tunnusseline tinqiv-kõne-viis (seisesin kui saisesin) nii-ku mõness Vadja murdess.
  5. uh > v (javatam(m)a, jõviked, jõvi [jõhv aga ka Jõhvi linn]) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, Eesti idä-murdess ja Vadja keeless [29]. h on ka muidu väga nõrgaste kuulda (ravas [rahvas] jm). pisut paremmine kostub h lauluss.
  6. i-lõpuline kaksik-täis-häälik sõnute vahetub Viro-Nigulast idä pooll Eesti idä-murde, Inqeri-Soome ja Isuri murrakuis-saate (Viru-Nigula & Vaivaro Kudruküla: toisema: toissa ~ Lüganuse: tuisema: tuissa ~ Jõhvi: tõisema: tõissa ~ Vaivara Mustajõe: tõisma, Vadja: nõisemaa: nõissa)[30].
  7. taitsigad ~ taitsikad (Eesti: magesõstar) võib õlla Vadja mõju (*taikina > *taičina).

sarnast Vaiga murrakuiss [41]

uuvemba

  1. ne- ja s-sõnade kahe-kõrdane mitomusse omastav (Lüganuse ja Jõhvi: aigussite, katussite). midä leiäb ka Eesti idä-murde Kõdavere murrakoss[2].
  2. ik+lä(i)ne-omaduss-sõnad (Lüganuse: kärnikläne [kühmuline, mügarlik], haariklane [haruline], Jõhvi: õksiklane, Vaivara: puoliklaine [poolik, pooleli-õlev])[14] [15]. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Eesti idä-murdess.

sarnast Vaiga ja Viru murrakuiss

vanemba

  1. i, ü, u, o püsümine täisHääliko naaburina nõrga asteme tüvess (pidama: piata - Eesti: peate, rida: ria, nuga: nua, süsi: süe ~ süö, lugema: luen, vagu: vaud, kude: kued, siduma: siun; Lüganuse: kägo: käo, mago: mao; ) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  2. v püsüb täis-häälikuie eess (auvuta inimine, tüvikäs, kodo kävijä, leiviska, põuvess, arvoline - arukas, harvuline - haruldane, kasvandaine - kasvaja, kasvuline - kasulik, sarvikad - sarikad, põlvine - põline, tuul hulvob ~ hullub) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Viru kesk-murde ja isi-eränes Eesti idä-murde murrakuiss.
  3. ne-omaduss-sõnu ainomusse-õsastav on sisä-kaota ([vana] aigast, eilist, pue-lõimist) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja paigu Eesti kesk-murde murrakuiss.
  4. kenegi pooll, kenegi juuress käimisest-viibimisest kõnelless tarviteti väli-kõha-käänet Eesti keele kaas-sõna asemell (sääl Lüganuses õlin oma lennasel - lelleNaise pooll) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, paigu Soome ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  5. tego-sõna õlema on õleviko ainumusse 3. pöördes one, aga õleviko mitomusse 3. pöördes onvad nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss (ja Eesti idä-murde Kodavere murrakos)[19].
  6. lj, rj püsümine ([kala] suljud - Eesti: rapped, iljane, karjane) nii-ku mõjall põhja-rannall ja Eesti idä-murdess.
  7. v püsümine (savi, tuvi, hüvä) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess ja Eesti idä-murdess.
  8. e püsümine käände-lõpu eess (rät: räte, kivi: kive, savi: save, kümmendell [aastall]) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, Eesti idä-murdess ja Soome murrakoiss.

uuvemba

  1. je-sise-ütelev ([läks] menoje, [paneb] jääje [külmub], istus mahaje, keldrije, mõisaje, kerikuje). sõnute leiäb sedä Alu-Tagusse taba ka, Haljala, Kadrina kihil-kunna põhja-õsa, Vaivaro, Eesti idä-murde Kõdavere ja harvuliste KuusSalu murrakoss [8].
  2. lõputa sise-ütelev ([akasin] kisa, [kieräs juuksed] pune, sadama, lähkri, menestuse, [lehmad jäivad] punase, [jäin] rõuge, õkast: õka, haigut: haigusse) nii-ku Viru- ja Tarto kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja põhja-Eesti saari murrakuiss.
  3. kaas-rõhuline ll alall-ütelev ([naine on] nägevill (rase), lahutajadell) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  4. e > i, o > u täisHääliko naaburina nõrga asteme tüvess (vedama: viab: viati, siduma: siun; Lüganuse: vedo: veo ~ vio, tego: tiol; Jõhvi: teuDüdrik, veus, [ärgäde] viataja) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  5. ä,e > ää nõrga asteme tüvess (käsi: kääd, mägi: määd, nägi: nään, särgi vääl, äästämä; Lüganusess õmmete: käed, mäed, äestämä; Vaivaroll: kää,ät, mää,ät) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  6. pali (Eesti: palju) nii-ku Kõdavere ja Nigula murrakoiss.
  7. kirjama (Eesti: kerjama) nii-ku Mahu, Viru kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  8. omastav süüli ~ sülle (Eesti: süle) nii-ku HallJalast Eesti idä-murde murrakuis-saate.

sarnast idä-Eesti murrakuiss Setos-saate [42]

  1. nõrga astemeline seess-ütelev (aviss) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, idä-Eesti ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  2. unestama (Eesti: unustama, lõuna-Eesti: uneht-) nii-ku Viru-, Tarto- ja Viljandi kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  3. tugeva-astemelise mitomusse õsastava sarnane i-mitomusse omastav (atru [sahad], arjassi [võtamine], silmi [peso vann]). nii-ku muiss põhja-ranna (KuusSalu: rinduBäidi, Vaivaro ranna: onosi [jago]), Tarto, Võro ja sõnute põhja-Eesti murrakoiss.
  4. +ke, +ko, +kas, +gas, +ŋga-liited on ajetu segämiste (tuomik(as): tuomikad ~ tuomiked, [käisin] mustiges & mantsikas) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  5. saava käände ks-lõpu asemell seest-üteleva st-lõp ([kasva] suurest, [tegiväd] sõnast (Eesti: leppisid kokku), [kui] surrest [sai]) nii-ku Viru- ja Tarto kesk-murde, HallJala kesk- ja idaossa, Vaivaro, Eesti idä-murde, paigu idä-Eesti ja lõuna-Eesti murrakuiss kuni SetoMaani[10].
  6. saama + ma tegevusNimi [ei saa tulema] arvatava (tulevase) sündümüsse kõhta (ega riista voi maha pillada, sais menemä puruks - läheb vast riki) nii-ku KuusSalu, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.

sarnast on kago-Eesti, Isuri ja Vadja regi-virsudell, vanull-sõnull niinq Kõdavere muinais-leidujellgi.

sarnast Vaivaro ranna Nõvako murrakuiss [32]

  1. koondeliste nimi-sõnade mitomusse omastavall võib õlla matkiv de-lõp (ernede, lambade). paigute leiäb sedä ka Jõelähtme murrakoss [36].

sarnast Mahu murrakuiss Viru-Nigula kihil-kunnass ja Seljä vallass [3]

vanemba

  1. sse-sise-üteleva puudumine (suo, kalda) nii-ku Nigula (piesa 'põõsa') ja HallJala Selja murrakoss [7].
  2. da-lõpuline ainumusse õsastav (piigada) nii-ku Nigula (karuda, tunnistajada) ja HallJala Selja murrakoss (Ievata, Liinada), sõnute Eesti idä-murdess ja Vadja keeless [3].

uuvemba

  1. tu-omaduss-sõna ainumusse õsastav tuma ~ tumba (käätuma, kieletuma ~ kieletumba, jalutumba) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss [4].
  2. mitomusse omastava kujuline mitomusse de-lõpuga sise-ütelev (talude, kubemete, põllu äärede, silmide, putelite, jala varvaste) nii-ku Viro-Nigulast idä pooll [6].
  3. mitomusse nimetava kujuline mitomusse õsastav (Lüganuse: veikesi põrsad) nii-ku Nigula (aiged inimesi) ja HallJala Selja murrakoss (kauwa aastad, tegivad suke ja kindad). [5]
  4. terminatiivse tarindi seest-ütelev + saadik ~ saate kõrvall saab kuulla ka omastavalist (ss- ühendiga) (sügise saate, eina aja saate, sütämes_saate, siijessaate) nii-ku KuusSalu ranna, Haljala ja Nigula murrakos [37].
  5. alalle-ütelevä liit-tunnussega määrä-sõnad (Iisaku: upakille, Vaivaro: käppakkille) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss (aga Eesti "kirde-ranniko-murrete länne-rühmäss" tarvitetasse neie asemell alall-üteleva lõpugad määr-sõnu nii-ku Jõelähtme murrako istukilla) [11].
  6. e sõnass kerik nii-ku Nigula murrakoss (idä-Vaivaro murrakuiss on see sõna kirko) [28].
  7. tõise silbi täis-häälik kaldub sarnastuma esimese silbi täis-häälikuga (jällä, järälä, tühü, pühüb, köhötab) nii-ku Haljala ja Nigula murrakoss [35].

sarnast kõigi Virulaiste keeless [44]

Viru maall kõneldu põhja-Eesti kesk-murde murrakuiell on paljo sarnast Eesti kirde-ranniko-murdega. mõned ισόγλωσσο'd käiväd Viru maa piiri tahagi. [1] . [2] . paljo senest ulatub ka Simuna ja Veike-Maarja kihil-kunda niinq Mari Must arvas, et kirde-ranniko-murret on ennemite kõneldu ehk kogo Viru maall. [3]

vanemba

  1. pitk üü p-õle muutund üi ks (põhja-Eestiline: nüid, püüdama: püitud, küinlaBääv, kiluBüid, püüksed ~ püijuksed - püünüssed, ei tüitand, küin, üitma, tüitus tüö ~ müümä, müür, süü, küürutama, tüüni ~ tüüne - tasane, vagane; rüüpada, süütada, süüdlane, süü,alune, küünal, hüüdämä, kolm küünard ). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Maarja, Rakvere ja paigu Simuna murrakuiss, saarie murdess niinq muissgi LänneMere-Soome keeliss. [8]
  2. i- ja u- lõpulised δίφθογγος'sed onvad püsüned lahtisess niinq kinnisessgi silbiss. (põhja-Eestiline: saervid, kuer, peigal: peigla ~ päivä, poig: poiga, aivass: aiva ~ aivasse, taul(a), niul(a), siul(a), mäur(ä), höürämä, höürittämmä ~ hõur, hõurumassin, [ratta] pöud). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq Jüri ja KuusSalu kesk-murde murrakuissgi niinq Soome keeless. [9]
  3. sisä-kado sageste p-õle, isi-eränes ne- ja line- adjectivo'des. ( ~ aldijas, päälimine, umbinane, laulaja, püüdematta, muldane, aukuline). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niin-ka Harju-Jaani, Kadrina, Maarja, Jaagupi ja KuusSalu kesk-murde murrakuiss. [10]
  4. essivo on tugeva-astemeline niinq paigu nna- lõpuline. (põhja-Eestist õlev kääne kados lõpu-kao peräss ~ poiganna, uudenna). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Harju-Jaani, Ambla põhja-õsa, Kadrina põhja-õsa, Maarja, Jaagupi, Rakvere ja KuusSalu kesk-murde, alam-Lauga Isuri, Vadja, TütärSaare, Inqeri- niinq muiss Soome murrakuiss. [11]
  5. comparativo tunnuss mb, käände-lõpu eess ma (~ mma kaas-rõhulisena), ainomusse õsastava lõpuss mba, mitomusse õsastava lõpuss mbi. (põhja-Eestiline: madalamm, odavamadest, ei tule parema, koledamma asja, vaalakamma, mustemi, paremmi ~ paremi, pienemi, veikemi, jämedimmi puid, vaisemi, vanemi, alvemma elo, ilgemma juttu ~ (a n) madalamb: (a om) madalamma: (a õs) madalamba: (m õs) madalambi). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald, Ambla põhja-õsa murrakoss, lõuna-Eesti ja muiss LänneMere-Soome keeliss. [12]
  6. vahelluss b: v p-õle üksi pitkä vaide lühüvegi silbi peräss (saba: sava, rebima: revittud ). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq Järva ja Harju-Jaani murrakuissgi niinq muiss LänneMere-Soome keeliss.) [4]
  7. vahelluss ŋG: ŋŋ (kaŋŋas: kaŋGa - kirja panna kõlbanesse ehk: kangas: kanqa ~ penk: penqi). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Harju-Jaani, Kadrina põhja-õsa, Maarja põhja-õsa, Viru-Jaagupi, KuusSalu ja Rakvere kesk-murde murrakuiss, Eesti lääne-saarie murdess niinq muiss LänneMere-Soome keelissgi.) [5]

uuvemba

  1. muutoss ht > st kaugeemmall sõnass (unestama, valestama, eijestama, suvistama, rammustama). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq ka Vadja keeless.) [6] Viru maa-murrakuist kuulunesse õmmete muie põhja-Eesti kesk-murde murrakuie tavugi: augattama, kannattama, killattama (kiljattama), köhattama, purjuttama, seiZattama, terettama (Soome: tervehtiä), vahettama
  2. st > ss assimilatio se-, ske-, kse- verbo'je da- infinitivo'ss ja impersonale õlevikuss (juossa, lassa, pessä). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq Ambla murrakuiss, Soome kago-murdeiss, Vadja , Isuri ja Karjala keelessgi.) [7]
  3. kse tunnusseta impersonale õlevik kõrvassute kse ~ sse-lisega. ( ~ vesteda [puid], rauvudeta, tua ~ tuva, müä, oodella, lassa(sse), pessä(sse), ei tehasse, ei vahitasse, ei üeldasse ). sedä leiäb kogo Viru maa-murrakuie alald niinq Harju-Jaani, JõeLähteme ja KuusSalu kesk-murde murrakuissgi. [13]

sarnast Rebala murrakuiss JõeLähtemest kunni HallJalani [45]

  1. päidi tagaSõna Eesti keele pidi asemell (pimetäsPäidi - Eesti: pimesi) nii kui Soome: päiten, Kõdavere: -pätte ; Tartu ja Võrõ: -päidi, päedi, päädi, päide; JõeLähteme ja KuusSalu murrakoiss.
  2. silbi-piiri püsümine nõrgass astemess ( tu,ed, ma,atamma, si,itamma, kätküvess) nii-ku KuusSalu Kõnnu ja Kolga ranna, idä-Soome, Vaivaro ja Isuri murdeiss.

sarnast põhja-ranna murrakuiss JõeLähtemest kunni Vaivaroni [43]

vana

  1. äü, öü püsümine (pöuvad ~ pöüwät, mäur ~ möura - Eesti: ratta pöiad, mäger) nii-ku mõjall põhja-rannall, KuusSalu Kolga ja Kõnnu niinq vanemmass Vaivaro murrakuss, vähemb HallJalass, Viru-Nigulass ja Lüganusell.
  2. pitkä esi-silbiga, enämb kui kahe silbilisi tüvie tüve-täis-hääliko püsümine lahtisess silbiss umb-isiko, keski-sõna, tegevuss-nime, käskevä vai muu liite eess (laulaja, püüdemata, puu jänderik, säigemed) nii-ku põhja-ranna, Viru kesk-murde ja Soome murrakoiss.
  3. pitkie sõnuje lõpu täis-hääliko püsümine (mõisi, väntä) nii-ku lõpu-kaota põhja-Soome murrakoiss.
  4. helisevä kaasHääliko peräss d-õsastav (asend - Eesti: aset, siemend, vemmald, küünard, mield, piend). nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti saarie ja lõuna-Eesti murrakoiss.
  5. kunagise järg-arvo, *ek, *eh, *et-lõpulise ja koondelise vai pitkemmä tüve t-õsastav (venet, õhtut, kolmat, kaŋŋut [täis]). nii-ku muiss põhja-ranna murrakoiss.
  6. lühüd-välteline sise-ütelev (käde, [jäi] elo, [läks] redu). nii-ku muiss põhja-ranna, Viru ja TartoMaa kesk-murde ja põhja-Eesti saari murrakoiss.
  7. kaas-rõhu peräss lle-alalle-ütelev (pimedalle, ennemalle (vanasti, varem), vabadikudelle). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti kesk-, idä ja Võro murdeiss.
  8. kaas-rõhu peräss ll-alall-ütelev ([on] kummargall, [naine on] nägevill (rase)). nii-ku muiss põhja-ranna ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  9. ld-alald-ütelev (tühjäld, tuoreld päild). nii-ku muiss põhja-ranna murrakoiss.

uut

  1. oh > uh (luhakald, ruheline, kuheville, kuhe - Eesti: kohe, AluTaga: kõhe) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  2. ht > st taga-silbi peräss (unestama, vikasti ~ vigasti) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru kesk-murde ja Vadja murrakuiss.
  3. st > ss da-tegevüss-nimess ja umb-isiko õlevikuss (juossa, *kässä(sse), lassa(sse), pessä(sse), *kussa(sse)) nii-ku muiss põhja-ranna, Kõdavere ja Vadja murrakuiss.
  4. j alaneb täisHäälikuie vahell (pa,eo, po,eale, kiivita,ea) nii-ku muiss põhja-ranna ja põhja-Eesti murdeiss.
  5. a ~ ä, o ~ ö, u ~ ü, e ~ ä, e ~ ö, a ~ e ~ o ~ u ~ õ vaheldumine sõnute ja murrakote (tõiseb ~ tuiseb, pöhäständ, õrelane, mõjal, varo, pöhördämmä, müllämä).
  6. kahe-silbi-sõnu (da-lõpu lisäst ka) lõputa õsastav ( Lüganuse: maja, nenä, aiga, lehte; Iisaku: kala, kana, raba, länne-Vaivaro: joge, rohto, venda, ärgä, )
    sedä jällendäväd pitkemmadki sõnad ( erni, ahveni, aknu, madali ~ madalu, lusiku )
    u, ü & i-tüvi ainomus ei erine mitomussest (koti, palki, lindu, vihku, Lüganuse: suitsu, tõisi parti; Jõhvi: üksiku [tüküsi] ) nii-ku muiss põhja-ranna ja Viru kesk-murde murrakoiss.
  7. all-pooll, enne, kesk, mööde, pitki, pääld, peräst, vasta, ülemmäll omastavalise põhi-sõnaga (metsä-vaht hakas karu jälgide mööd käimä) nii-ku muiss põhja-ranna murrakuiss.
  8. lõputa da-tegevüss-nimi (laula, istu, mänqi, avita, paranda, elä, luge, haka, viska) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  9. vanemba kirja-keeld jälendäv sisä-kaota liigase da-liitega da-tegevüss-nimi (hoidada, jookseda, tundeda, hakada, keeldädä ~ keelada, jätädä, kartada, laulada, laskeda) nii-ku Eesti länne-saarie, Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss niinq Eesti vanemmass kirja-sõnass.

kõikse uuvemba põhja-ranna ühtäst arenqeda[46]

  1. tugeva-astemeline rajav ([jala] kandani, [keträs] kontini (kederLuuni)). nii-ku muiss põhja-ranna, Viru-Jaagupi ja Veike-Maarja murrakoiss.
  2. tugevass astemess umb-isiko menevik (kaibetud, nülgitud, taguti, keeteti, kaupleti, püüdeti, loopiti) nii-ku KuusSalu, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  3. Eesti keele kunagist *ek, *eh, *et-lõpulist ja koondelist vai pitkembä tüve matkiv id-mitomusse õsastav (moona-meid, andajaid, lusikuid, hiireid, kanaid, harvaid, kauraid, mustaid, linduid, villaid). nii-ku omass regi-virsuss, põhja-ranna ja põhja-Eesti kesk-murde murrakoiss.
  4. kunagise *ek, *eh, *et-lõpulise ja koondelise vai pitkemmä tüve te-mitomusse omastav ([piale] lõunete ~ lõunte, ajajate). nii-ku muiss põhja-ranna ja põhja-Eesti murrakoiss.

sarnast Soome murrakuiss

vanemba

  1. s häälletässe taga pooll ja tugevamine kui Eesti keeless, pia kahe-kõrdasest (üöse ~ üösse, kesik ~ kessik). sedä Soome-peräst leiäb Eesti kirde-ranniko-murretest Eesti idä-murdeni. ainult Iisaku kesk ja lõuna-õsass kuulunesse Vene ehk Vadja peräne helisev Z - Imatu külä: kaze käznad, paizetuze
  2. hilinenud sisä- ja lõpu-kado ( [kuda] võimaliku [õli], kolmi-jalad, peigo-mes; keitama - Eesti: keetma, sõitaja - Eesti: pruudi kutsar X kauplema, riitlema, taplema, vaitlema, vihtlema, ütlema; lähmä, tahme, lähäväd ~ lähväd, tahavad ~ tahvad, meest-rahvas; Vaivaro: ombelija ~ omblija, miä voittelen ~ voittlen; ) nii-ku Soome niinq vanemmiss Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  3. kk, pp, tt > g, b, d rõhutoma silbi peräss (Lüganuse: rätsebi) nii-ku Soome niinq vanemmiss Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  4. *nd > nn vahelluss sõnute rõhutomass silbiss nõrgass astemess ( põhja-KuusSalu: kalasaagist said neljänne jau, küpsendämmä: küpsennettüd, vergu parannus (puu-villa niit); Nigula põhja-ala: kolmanne jau, ole sina tuhanest tervest; Lüganuse: kolmanned X neljändest põlvest, viiendäl aastal, üöksäs: -nde, kümmendel päiväl, tuhat: -nde, tuule keerandane (Jõhvi: keerandus), levendäne (Vaivaro: lievendäine - Eesti: kraasitud villarull), puissandane (Vaivaro: puisandane ~ puistendaine - Eesti: pool õlekubu); Jõhvi: kuuvendel, seitsendel; Vaivaro:, tegi pahanust, tuhanene raha, suojendamma ~ suendamma: suojenetti ~ suenetti, kolmas: kolma-n(n)e/-nde X kolmendemal martsil, seitsemal ~ seitsendämäl, viiendämmä kohta; ) nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakuiss.
  5. tugeva-astemeline õlev (poiganna, uudenna). nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakoiss.

uuvemba

  1. kaksistund mm'ga ma-tegevüss-nime tunnuss kaas-rõhulise silbi peräss ([pidi] peksetämmä, ma,atamma - Eesti: magatama, kõrbenemma) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja Soome murrakuiss.
  2. Soome perätsed onvad õsastavalised vaiva-ütelused nii-ku: Lüganuse: akab ammast aiketamma, Vaivaro: küll minu südant iivendab sies[39] ja ka Leedu keeless: Kodėl vaikams skauda galvą? - mine-perä (~ veikesill) lapsill haigetab pääd?.
  3. (*gik >) gi-liite k pitkenemine eitäväss kõness, määr- ja ase-sõnuss (Lüganuse: ei saaki, keegi ~ keeki, kuhuki, midäki, vähäki, minäki, seeki; Vaivaro: olikki; põhja-KuusSalu: ärä küsükki, ei tiijekki, estekki ~ niegi, kussagi, kustagi, ühtägi) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja Soome murrakuiss.
  4. i > e ti, sti, si, ldi, li, mini vai muuss määrä-sõna-liitess (ristakute, vägise, üöse, kääd vastamine, Lüganuse: nooremmate - Eesti: nooremalt, parajate, platsite - laigute, igäte ~ igade pidi, üksPäinita; kõhakute, kaulakute; kahekeista, neljakeista ~ neljakeiste, eräli, laialli, selilli, sõisuli - sõistess, kiki varbuli, alal(l)i - Eesti: alati, edesi, jalgasi, sügise, ühtlase - Eesti: (ühe)korraga, üheskoos; viltumine, Lüganuse Moldova: alade; Jõhvi: ajote, kahe kõrrute, paarite, pitkite, õtsite, [kaŋŋas sai võetu käärPuuld] silmussite, üksita - Eesti: üksiti, üksinda; käpili, õtsili - Eesti: otseti; Iisaku: selite, servite, üesete; pääläkute; selgemine, hullemine, Vaivaro: esite, siivute - Eesti: korralikult, viimate, AruKüla: alate, laijalle, seisolle, vatsulle ~ vatsute - Eesti: kõhuli; segase - Eesti: segamini; kago-Häme: samate(n) ~ samati, vaseten ~ vaseti(n); Isuri: paigottee, poigittee ) nii-ku Viru kesk-murde ja Soome murrakoiss.
  5. keski-võrdelisi määrä-sõnu (Jõhvi: usinamb - Eesti: kiiremini). nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakoiss.
  6. sõna-vara ( kolme haaraga, paarmud, paasma, vaaks, keitämä, muistama, tahtuma, alle, sinne, siie, müöde, ühtä, ümbär, metsi-müöd, aiga-müöd, vassassute, ennema, parema, usinamma - Eesti: kärmemini, ennemmite, alaldi, paljaldi, karvusilla/sille - Eesti: karvupidi kokku, hakama peitusille - Eesti: peitust mängima, uuvesta, katkina(i)ne; Soome: haara, paarma, paasma, vaaksa, keitää, muistaa, tahtoa, alle, sinne, siihen, myöten, yhtään, ympäri, (Inqeri: merdä/küllää mööd), vastaksutta(in), enemmän, vähemmän, ennemmin, -mit(t)en, -lti, -sillaan, uudestaan; Lüganuse: edes-tagasi; Soome: edestakaisin; Vadja: etes-takas; Vaivaro: seisoma; Soome: seisoa; Vaivaro: kesenäine; Soome: keskenäinen - Eesti: pooleli; KuusSalu, HallJala, Vaivaro: üksinäine; Soome: yksinäinen; KuusSalu, HallJala, Vaivaro: hidunaine - Eesti: hõre, õhuke; Lüganuse, Vaivaro: johtoma ~ johtuma; Soome: johtua; Lüganuse: kihilgund; Jõhvi: peregund; Vaivaro: sisigund; Soome: -kunta; Lüganuse: üks-päinita; Jõhvi: üksita; Soome: -ttain (<*tahen); Lüganuse, Vaivaro: säll; Soome: sälli; )

länne-Soome[47]

  1. kaas-häälikod eiväd peenene (néli, käśitse, laádima, kuál) nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu ja länne-Soome murrakoiss.
  2. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane je-mitomus ([üle jõgidest ja] merejest, luomi,ele ~ luomidele, alusiiega ~ alusiga - Eesti: purjepaatidega, nälgineie, varrukuieta). nii-ku muiss põhja-ranna, länne-Soome murrakoiss.
  3. kl, kr > ul, ur (mäurä, niula, siula - Eesti: mäger, nõel, sõel) Eesti kirde-ranniko-murretest, (päämisest länne)-Soome ja tugeva asteme puhku sõnute Eesti idä-murdes-saate .

edelä- ehk varsinais-Soome keel [49]

pietä õlevada küll Eesti õige-keelelle kõikse lähemmäst Soome murdest, aga see erineb õmmete Eesti põhja-ranna murrakoist selgeste.

kago-Häme[48]

näisse vade õleva Eesti põhja-ranna (Rebala ja Mahu) murrakoille kõikse lähemmäst länne-Soome murdest.
  1. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane ide-mitomus (mokidega [lamp], märgide silmidega, kõrsidest, süsidegä, tütridelle; Soome: maitten, vakkojen ~ vakkoiten, lapsiiten ~ lapsiten, silmiiten, punasiiten). nii-ku muiss põhja-ranna, kago-Häme, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  2. liit-mitomuss i+de mitomuss on XX s Eesti kirde-ranniko-murdess kõikse tavalisemb (välja-pooll KuusSalu ja Vaivaro ala) ([mere] äärides, [mitme] aigussitega, pühüde ajall, õuvide pääll, redemite, hovoste ~ huoste ~ hobosete) nii-ku kago-Häme, lõuna-Eesti ja sõnute Eesti idä-murde murrakuiss.
  3. nu-tunnussega meneviko-keski-sõna (ei sie lüönü) nii-ku kago-Häme, Viiburi, Soome-lahe saaride ja länne-Vadja murrakuiss.

(kago- niinq) idä-Soome[48]

AluTagusse murrakoille kõikse lähemmäst Soome murdeist näisse õleva kago-Soome länne-õsa: idäisemb UuveMaa rand, KymenLaakso ja Viiburi ümbärik niinq TütärSaared ja SuurSaar. pali sarnast õli ainelisessgi perindess [50].
  1. g, b, d kado nõrgass astemess esi-silbi peräss (jago: jao, kibu: kiuga, kude: kue, kõda: kõad) nii-ku muiss põhja-ranna ja (idä)-Soome murrakuiss.
  2. pitkäd kaas-häälikod kaas-rõhu peräss (kuuvekeise, kaldalle, menimmä, hooletumma) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri, kago- ja idä-Soome murrakoiss.
  3. kaasHäälikoÜhend sõna algull (klaminad - asjad, rupskid; kresla - ree laiendusse raam; pleis-pulk - pliiats; praavima - paranema, pliita, krants - pärg, triiki täis, trull(ima), kronk - ronk, trosin - tosin) nii-ku mõjall põhja-rannall ja idä-Soomess (sõnute ja isikute: (p)lehko panema, metsä (k)vartal, (s)tarssi - vanem-tööline, (s)trammill - piŋŋull)
  4. tr, tj, tv, pl, pr, pj püsümine nõrgenemata kinnisessgi silbiss (õtra (<*ostra): (om, õs) õtra) nii-ku muiss põhja-ranna ja idä-Soome murrakuiss.
  5. t > v nõrgass astemess (kogovuse [õhta]) nii-ku mõjall põhja-rannall ja idä-Soomess
  6. ŋg > ŋŋ nõrgass astemess esi-silbi peräss (tüŋg: tüŋŋä) nii-ku mõjall põhja-ranna, Viru, KuusSalu ja Harjo-Jaani kesk-murdess, Eesti saarie, edelä ja kago-Soome murrakoiss.
  7. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane i-mitomus (pitkist õlgist, [kasukas] pihtul, tuorist laudust). nii-ku muiss põhja-ranna, Tarto, kago-Soome, Vadja ja Isuri murrakoiss.
  8. sed, sid > st (poist läkst [magama]). nii-ku Inqeri- ja kago-Soome murrakoiss.
  9. idä-Soomelist sõna-vara ( Lüganuse, Vaivaro: ülätämä ~ ülätümä; Soome: yl(it)tää; KuusSalu: ulattuma; Jõhvi, Vaivaro: mänemä ~ mänämä; Eesti põhja-rannall tavaline: menemä; )

sarnast põhja ja kirde-poolisi LänneMere-Soome murrakuiega


Vadja, lõuna-Eesti jm

vanemba
  1. aa, ää, üü püsümine (saatama, päälimine, üüwäväd, süvä) nii-ku muiss põhja-ranna, länne-Soome, Vadja ja lõuna-Eesti murrakoiss.
  2. järg-silpide o (rohod) nii-ku Nigula (elo, elppo saama, johtosin kogo, vergo poro 'ankuri-kivi', ei tahtond) ja HallJala Selja murrakoss (järsko, noho, peso), Eesti idä-murdes, lõuna-Eesti ja tõistess LänneMere-Soome keelidess [31].
  3. ü, ä püsümine taga-silbiss (mürüstäb, pühküdä) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
  4. lõputa i-meneviko ain 3. pööre (jõus: jõusivad, ans ~ an(t)s, lauli ~ laul, jooksi ~ jooks, kuuli ~ kuul, juhati ~ juhat, kaupli ~ kaupel, kisendi ~ kisend, ooti ~ oot) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde Kõdavere, lõuna-Eesti, kago-Häme ja idä-Soome murrakuiss.
  5. -ttu, -tu -du ... lõpuline umbisiklaise tego-mooe meneviko kesksõna (pandu, nähtu, peksettu) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakost idä pooll, lõuna-Eesti ja tõistess LänneMere-Soome keelides[21].
uuvemba
  1. sei, lei (Eesti: sõi, lõi) nii-ku lõuna-Eestis, Eesti idä-murdes, Vadja ja Soome murrakuiss.
  2. pitkä uu, üü niinq u- ja ü-lõpulise kaksik-täis-hääliko perä tuleva sulg-hääliko nõrga asteme asemell on v. liitude täis-häälikoga ühte pitkäst kaksik-kaas-häälikust (kauva ~ kavva, taud: tauvi ~ tavvi, kuub: kuvve, püütämä: püvvän, õuv ~ õvv: sise-üt. õuve ~ õvve, põuve ~ põvve) nii-ku HallJala Selja murrakoss, Eesti idä-murdes, Soome idä-murdeiss, Vadja, Isuri ja lõunaeesti keeless.
  3. kse-õleviko tunnuss (juuvasse, luuwasse, süässe, tuasse, viasse, kõrjetasse, ussasse, ehitasse, parandasse) on AluTagutse murrakuiss sse (<*k+sen ~ hen) kujull valdav (nii kui Viru kesk-murdess, põhja-Tarto, põhja-Viljandi ja idä-JärvaMaall, lõuna-Eestiss, põhja-Eesti idä-murdess ja VadjaMaall).
  4. aja-määrüsse täiend alall-üteleväss ( ühell pühäBä õhta, enne vanall aiga, ühell sügüse) nii-ku muiss põhja-ranna, Võro, Vadja, Karjala ja Soome murrakuiss.
  5. võõrussest, tööst, saagi püügist vai kõrjamisest kõneldi sisä-kõha-käändeiss (käisin seeness, niiness (niind kiskumass), kõikis marjudes sai käiä, lähma matusse, tulin matussest) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ranna, Soome, Vadja ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  6. Soome-peräsi (ks-tüvelisi) sisä-kõha-käändeiss määrüssi (mies on nuhassa, kuumeessa, väsyksissä, eksyksissä, suutuksissa, näkyvissä (nohoss, palavikuss, väsind, eksüss, solvund, nähtäväll)) leiäb KuusSalu (jäi lämbüksi), HallJala (loimuksis - huimass, seuksis - pääst segämine), Nigula (teuksis - teoksill), Vadja, Võro ja Tarto murde murrakuiss.
  7. ks-nimi-sõnade ja neiega kõhanend us-lõpuga omaduste nimetava käände lõpuss -s̀, kõha-käändeis jm -ss- (künnis̀: künnisse, laijus̀: laijusse). sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Nigula ja Jõelähtme murrakoss, Tarto ja Eesti idä-murdess niinq paigu Vadja keeless

Vadja, Viru, lõuna-Eesti jm

vanemba
  1. e püsüb r-hääliko eess (herkävill, perätüs, herra, tagur-peri, pergel, veräv) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Viru kesk-murdess, Eesti idä-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
  2. i, ü, u püsümine täisHääliko peräss kinnisess niinq lahtisess silbiss (aivass: aiva ~ aivasse - aivastuss, möürämä, kauluss) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru kesk-murde, lõuna-Eesti ja Soome murrakoiss.
  3. i püsümine täisHääliko peräss kaas-rõhulisess taga-silbiss ([lörts ja] harvokeine [riije], vähäkeise [ma mälestän]) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, kirde-Harju, idä-Järva, TartoMaa ja ViljandiMa kesk-murde, Eesti idä-murde, Vadja, Võro, kago-Häme ja kago-Soome murrakoiss.
  4. e püsüb järg-arvo tüvess (viiendäll - kümmendell [aastal], kolmanned) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Soome, Viru kesk-murde, lõuna-Eesti, Eesti idä-murde ja mõjallgi LänneMere-Soome murrakuiss.
  5. i-menevik (lugi, kuuli ~ kuul, meni ~ läks, ans, [näväd] aid - Eesti: ajasid) nii-ku Viru kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Soome, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
uuvemba
  1. lõputa umb-isiklaise tego-moodiga kõrvassute levineb sse-lõpuline umb-isiko õlevik. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Viro maa-murdess, idä-Järvamaa, põhja-TartoMaa ja põhja-Viljandimaa murrakoiss, Eesti idä-murdess, Vadja ja lõuna-Eesti keeless. Eesti kirde-ranniko-murde alald leiäb *kse > sse tunnust ka eitavass kõness (ei jäätässe, ei tunnetasse) [20].
  2. d-tüvide si-menevik (leisin, nõusima, kiersin, tiesin - Eesti: teadsin) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti, sõnute Viru kesk-murde ja Soome murrakuiss.
  3. umb-isiko tüve-täis-hääliko a, ä aset täidab e (nõuveta, lahudeta) nii kui mõjallgi Eesti kirdeRannikoMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, lõuna-Eesti, Eesti idä-murde ja Viru kesk-murde murrakuiss.
  4. ivad-liide õli tunnetu meneviko ja tinqivä kõne-viisi mitomusse kolmanne isiko lõpuna (seivad - Eesti: sõid, õlivad, hoisivad, veiväd - Eesti: viisid, õilesivad - Eesti: õitseksid, kõndisesivad) HallJalast idä pooll - Viru, idä-Järvä, PõltsaMaa niinq Viljandi kesk-murde, Eesti idä-Murde (väljass pooll Kõdavere maid), lõuna-Eesti, Soome ja Vadja murrakuiss niinq 18. s Eesti kirja-sõnass.
  5. mb ~ mm keski-võrre ((a n) madalamb: (a om) madalamma: (a õs) madalamba: (m õs) madalambi). nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.

Vadja, idä-Soome jm

vanemba
  1. välte-vaheldumatomuss nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss ja mõjall LänneMere-Soome keeliss.
  2. g, b, d hääldämine püsüb nõrgenemata - sarnasena sõna-alguse k, p, t'le (kagu [kaku], magab [makab],tuba [tupa], nädäl [nätäl], kodu [kotu]) nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja Vadja murrakuiss.
  3. omastus-liitega määrä-sõnad (tõisilasa (rase)). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja Vadja murrakoiss.
  4. ase-sõnad: (kee: kene, mi(gä): mine, see: sene, nee: neie, tämä, nämäd). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja Vadja murrakoiss.
  5. sõna lõpu m püsüb toma-sõnute ([jäi] kuulematomast, tohotumald) nii-ku igall-pooll LänneMere-Soome murrakuiss päälle Eesti idä-murde, lõuna-Eesti ja Eesti õige-keele.
  6. sõna lõpu m püsüb m > n -muutossega sõnuss (rede: redend :redeme) nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakuiss.
  7. isiko-tunnussega eituss-sõna (rääkidä evväd õle ilgened) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde Kõdavere, Vadja jm LänneMere-Soome põhja niinq idä-poolisiss murrakoiss. [17].
  8. viemä (Eesti: viima) nii-ku KuusSalu, Mahu, Viru kesk-murde, Tarto, Võro, Soome, Vadja ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  9. arvoline viisi-ütelev (mitme pere, kahe vene tulivad peräsiko, kahe mehe (Eesti: kahekesi)). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri, Karjala, kago- ja idä-Soome murrakuiss.
uuvemba
  1. b > v nõrgass astemess (obone: ovostega) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, Järväss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
  2. kl, kr > ul, ur (möur, vaul (kiini tõuk)) nii-ku muiss põhja-ranna, (länne)-Soome, Inqeri, Kõdavere (tugevass astemess) ja Vadja murrakuiss.
  3. k, p, t > g, b, d nõrgass astemess pitkä silbi peräss (kouk: kougoga) nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti, Karjala, Isuri, Vadja ja Soome murrakuiss.
  4. vaivudest kõneldi õsastavass (Nigula: lapsel on igava emada, pääd aigeta ) nii-ku muiss põhja-ranna, Vadja ja Soome murrakuiss.
  5. õlo-kõrra muutumisest kõneldi sisä-kõha-käändeiss (silmäd hallis pääs, käed seebiss, jahu läks koisse) nii-ku Viru, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Amblas, PõltsaMaa, Pilistvere kesk-murde, muiss põhja-ranna, Vadja, Eesti idä-murde ja Soome murrakuiss.
  6. tego-sõna mitomusse 1. pöörde lõp on (m)ma ja mitomusse 2. pöörde lõp on tta (saamma, lueta, panita, valvasimma) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, Eesti idä-murde Kodavere murrakoss, Soome idä-murdeiss, Vadja, Karjala ja Isuri keeless. [16]
  7. lähend ~ lähänd ~ lähnd, nähend ~ nähänd ~ nähnd ~ näht, tehend ~ tehnd ~ teht (Eesti: läinud, näinud, teinud) nii-ku Eesti kirde-ranniko-murretest, Viro maa-murde, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuis-saate. [14]
  8. i-mitomusse aste on aina tugev nii-ku kago-Soome, Vadja, alemb-Lauga Isuri ja Tarto murde murrakuiss.
  9. pitkemb õleva käände lõp (märganna, sulasenna, uudenna) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, paigute ka Inqeri-Soome, Soome, Isuri ja Vadja keele alall [9].
  10. *nti > ns: nne püsümine sõnute (mantsikas ~ mansikas, künne, länne) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri ja Soome murrakuiss.
  11. ga-tunnusseline käskev-kõne-viis (õlga, tehkä) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuiss.
  12. keeldo-sõna älä, älgä, älgo (Lüganuse, Inqeri, Vadja: elä; Hargla, Leivu: ala; länne- ja kago-Soome: älä, älkää; Vadja: älkaa, älkoo; Lüganuse: älä hooli mennä - Eesti: sul pole tarvis minna, älgä jooska, älgo menqo;) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuiss.
  13. pitkembi sõnu lõputa õsastav ([vahi] rumala, [taub] vikasti). nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja Vadja murrakoiss.
  14. umb-isiko meneviko tarvitamine isikolise tego-mooe meneviko mitomusse 3. pöörde mõistess (Lüganuse: siad ulguti lahti, Vaivaro: anet mänti jokke) nii-ku Nigula murrakoss, Soome idä-murdeiss, Vadja, Isuri ja Karjala keeless[38].
  15. tugeva-astemelline (i)s(i)-tunnusseline tinqiv-kõne-viis päämisest pitkä täis-hääliko vai lühüd-vältelise kahe-silbilise e-tüve järell (emmä õles tiedäntki, saisin: saisima, laskisin; Nigula: kulus, ei pääsis ~ pääsesi, tegis ~ tegiks) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Soome, Kõdavere, Vadja, Isuri, Karjala ja Vepsa murrakuiss.

lõuna-Eesti, Soome jm

  1. d-tüvide si-menevik (leisin, nõusima) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti, sõnute Viru kesk-murde ja Soome murrakuiss.
  2. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane ide-mitomus (mokidega [lamp], märgide silmidega, kõrsidest, süsidegä, tütridelle; Soome: maitten, vakkojen ~ vakkoiten, lapsiiten ~ lapsiten, silmiiten, punasiiten). nii-ku muiss põhja-ranna, kago-Häme, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  3. liit-mitomuss i+de mitomuss on XX s Eesti kirde-ranniko-murdess kõikse tavalisemb (välja-pooll KuusSalu ja Vaivaro ala) ([mere] äärides, [mitme] aigussitega, pühüde ajall, õuvide pääll, redemite, hovoste ~ huoste ~ hobosete) nii-ku kago-Häme, lõuna-Eesti ja sõnute Eesti idä-murde murrakuiss.
  4. õleviko-keski-sõnaline sihitüss-lause-lühend (kuulus menevä, näen tuleva) nii-ku vanas Eesti kirja-sõnass, muiss põhja-ranna, Tarto, Eesti idä-murde Kõdavere ja Soome murrakuiss.
  5. meneviko-keski-sõnaline aja-lause-lühend (tieb aga midagi tehnest ei saa) nii-ku vanas Eesti kirja-sõnass, muiss põhja-ranna, Tarto, Võro ja idä-Soome murrakuiss.
  6. saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne (las saab lõikus lõigetusta) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ranna, idä-Soome (tul´tehüks, ei tullul lähetüks) ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  7. ld, rd püsümine pitkä täis-hääliko peräss enne-vanatsess lahtisess silbiss (kierdädä ~ kierä, kieldädä ~ kielä) nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja lõuna-Eesti murrakuiss.

KuusSalu, Soome jm

  1. ee, oo, öö kaksistumine (nuared, tiän, rüömämä) nii-ku põhja-rannall, mõjallgi põhja-Eestist kunni metsä-Soomalaisi ja Viena-Karjalaisini (päälle Vadja ja Isurlaiste).
  2. nud-keski-sõna (-(n)ne-) käänded (viened, lahutanest, joobund: joobun(n)e, joobunni) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri, Inqeri-Soome ja Soome murrakuiss.
  3. sihitüss tegijä-määrüsse asemell (lase käät käijä) nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti ja Soome murrakuiss.

Hiiu, Soome jm

  1. kaas-häälikod eiväd peenene (néli, käśitse, laádima, kuál) nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu ja länne-Soome murrakoiss.
  2. taga-sõnaline kaasa-ütelev (kauba kaasas said kõiki võta). nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu, Soome murrakoiss ja mõjall LänneMere-Soome keeliss.
  3. kse tunnusseta umb-isiko õlevik ( ~ vesteda [puid], rauvudeta, tua ~ tuva, müä, oodella ) nii-ku Viru, Harju-Jaani, JõeLähteme, KuusSalu kesk-murde, Rebala, Mahu, Vaivaro, Hiiu, Soome, Isuri niinq Vadja JõePerä murrakuissgi. [13]
  4. täis-häälik püsüb ta-tego-sõnade (andama, leidämä, murdama, keelämä, pöörämä) umb-isiko tunnusse eess (nõuveta) nii-ku KuusSalu (hüüwedä: hüüwetti), Vaivaro ranna (ei lövvetä), Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Hiiu ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  5. nud > nd-keski-sõna (viend, aeand, viskand, lahutand) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti kesk-murde, lääne-Eesti, Isuri, Inqeri-Soome ja kago-Soome murrakuiss.

LänneMere-Soome murded (KuraMaast Karjalanni)

Tiit-Rein Viitsoo 1984. vooe hääliko-luulline jaotuss [1]

Tartu Üli-kooli professor emeritus Tiit-Rein Viitsoo lueb Alu-Tagutsed murrakod Vadja murrete kaasa Nõva-Maa-Peipsi-Narva jago.


  • lõuna-Eesti keeled (onvad muist LänneMere-Soome keelist aiva erite nii-ku Liivi keelgi): *valgeda > val̀gõ [valge], *saina > saìna [seinä], kindela kõne-viisi õleviko ainumusse 3. pööre on isiko-lõputa
  • Nõva jago: *seinä, kindela kõne-viisi õleviko ainumusse 3. isiko-lõp on õllud * - pi
    • Maa-murded: *sesar >*sõsar, *opi - >*õpi -
    • Luadogu ehk Nõva-järve jago (sinne kõlbanesse veel Karjala, Lüüdi ja Vepsä murded): *sesar > *sisar, *oppi- ≡ oppi-
      • länne-Luadogu (Nõva-järve) jago (sinne kõlbanesse veel Soome ja Isurlaiste murded): *pp̆, *tt̆, *kk̆ > p, t, k onvad nõrgenened iga-sugu silbiss, *p, *t, *k, *s > b, d, g, z vai ≡ *vott̆ak > *vota > oDa
        • Ranna-murre (kõikse lähemb ehk Häme murdeille): nõrga asteme *t̆ > ø ~ j lühüve pää-rõhullise silbi peräss täis-häälikuie keskell (*pat̆at > paad ~ pajad, *jalk̆oit̆en > jalgude, jalguje [jalgude], *nouse - > touse - [tõis/ta]

Tapani Salminen on väitänd T.Viitsoo tuetuva keele-muutusi kõrval (αρχαϊσμός) keele-jäänüssille egä arvesta murrete jagunemisel hilist (adstratum) vastas-mõju [2], [3].

ehk kui Eesti idä-murde pitkä rõhullise silbi välte-vahelluss tõeste erineb ühest naaburist - (Narva jao) AluTagusse murdest, siis sama tunnuss liitases Eesti idä-murdega tämä tõise naaburi - põhja-Eesti kesk-murde.

(Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg) ammetlik Eesti murrete jago [4]:

  1. põhja-Eesti
    1. südä-Eesti
      1. Eesti saarte-murre
        1. Saare:
          1. länne-murrakod (Jämaja , AnseKüla , KihilKunna, Mustjala )
          2. idä-murrakod (Jaani , Pöide, Karja, VallJala, Püha, Kaarma, Kärla)
        2. Hiiu:
          1. länne-murrakod (Emmaste , Reigi )
          2. idä-murrakod (PühaLepa, Käina)
        3. Muhu
        4. Kihnu
      2. länne-Eesti murre
        1. põhja-murrakod (NoaRootsi , länne-Nigula, Ridala , Martna , KullaMa, MärjäMa)
        2. edelä-murrakod (Hanila , Karuse , Lihula, Varbla, Mihkli, TõstaMa, Audru (ilma kihil-kunna põhja-õsata)
        3. kesk-murrakod (Kirbla , Vigala , Pärno-Jaagupi, Vändra, Tori, Audru põhja-õsa)
        4. lõuna-murrakod (HäädeMeeste , Saarde)
      3. kesk-Eesti murre
        1. loode-murrakod (Risti , Harju - Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla , Juuru , Paide, Türi (ilma kihil-kunna kago-õsata)
        2. kirde-murrakod (lõuna-JõeLähteme, lõuna-KuusSalu, lõuna-HallJala, põhja-Kadrina, põhja-RakVere, Viru-Jaagupi põhja-õsa, loode-Iisaku)
        3. südämik (Veike-Maarja, Simuna, Ambla, Järva-Madisse, Järva-Jaani, Anna, Koeru, Peeteri, Jüri, Harju-Jaani, Kose, Kadrina lõuna-õsa, RakVere lõuna-õsa, Viru-Jaagupi loode-õsa)
        4. kago-murrakud (Kursi , ? Äksi , Laiusse länne-õsa, länne-Palamuse)
        5. edelä-murrakod ( Eesti kirja-keele südä) (Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, PilistVere, Kolga-Jaani, PõltsaMaa, kago-Türi )
      4. idä-Eesti murre [5]
        1. põhja-murrakod (Tõrma põhja-õsa ja AviNurme, Laiusse kirde-nurk, edelä-Iisaku TuduLinna kant)
        2. keskimised murrakod (muu Tõrma kihil-kund, Laiusse idä-õsa, Palamuse idä-õsa, Maarja-Magdalena kesk-õsa)
        3. lõuna-murrakod (Äksi , Maarja-Magdalena lõuna-õsa)
        4. südämik (KõdaVere põhja- ja kesk-õsa, Maarja-Magdalena kirde-õsa)
    2. Eesti kirde-ranniko murded
      1. Eesti ranna-murre
        1. länne-murrakod (Jõe-Lähteme põhja-õsa, KuusSalu põhja-õsa, HallJala länne-rand)
        2. kesk-murrakod (Viru-Nigula, HallJala idä-rand)
        3. idä-murrakod (onvad õmmete õige eri taute ja enämb idä-Soome murrakuie sarnatsed) (Vaivaro rand)
      2. AluTagusse murre (Lüganuse , Jõhvi, Iisaku põhja- ja kesk-õsa)
  2. lõuna-Eesti murded
    1. Mulgi-murre
      1. länne-murrakod (Halliste , Karksi , Paistu )
      2. idä-murrakod (Helme , Tarvastu )
    2. Tarto-murre
      1. põhja-murrakod (KõdaVere lõuna-õsa, Tarto-Maarja)
      2. länne-murrakod (Rannu , Puhja , Nõo )
      3. idä-murrakod (Kambja , Võnnu )
      4. lõuna-murrakod (Rõngu , OtePää , Sangaste )
    3. Võro-murre
      1. länne-murrakod (Karula , Urvaste , Kanepi, Hargla länne-õsa)
      2. idä-murrakod (Rõuge , Põlva, Räpina, VahtsõLiina, Hargla idä-õsa)
      3. Seto murrakod:
        1. põhja-murrakod
        2. länne-murrakod
        3. idä-murrakod
      4. keele-pudemed VeneMaal ja LätiMaal:
        1. Kraasna
        2. Leivu
        3. Lutsi

Soome keele murde-mõiste kõha pääll võib õlla Eesti teedus-töiss ka murrak-sõna. "murrako" mõiste tähendussest ei saa õmmete täit selgust. õpikust võib luge, et emmä tõhis murdeid jaga maa-isändi piiri mööde. keele-piir võib küll tõine-kõrd joossa kihil-kundi vaheld nii-ku Käinass vai valdu vaheld nii-ku TahkuRannass vai mõisinuie vaheld kuda Taageperass, aga enämiste on iga külä-kunna kõne oma-jagu erille [6]. p-õle selge seegi, kuida - mildise tunnusse perä ne murrakod kogota ühest ehk tõisest (kesk-, länne- vai idä-) murdest. sageste pietä kõiki Eestiss kõneldu murraku Eesti keele murrakuina ehkgi Eesti keel nii-ku tämä nimigi on uuvemb igast murrakost.

päämise õsa Eesti kirja-keeld Soome kirja-keelest eristävi tunnussi kirjoteta õleva omasi lõuna-Eestillegi [8] tegemätä lugu lõuna-Eesti murdeid Soome kirja-keelest eristavast tunnussist, joda põhja-Eestist ei leiä. lõuna-Eesti isi-erälisi eitävä kõne lõpu leiäb õpikust üksite mõness keele-näitess [9], õlgo siis et niisukeised tunnussed onvad võõrad igalle Soome ja ka põhja-Eesti murdelle. P.Ariste, P.Sammallahti jt on arvand aga nimeld lõuna-Eestlaisi kõikse ennemb kõigist muist sugu-rahvaist eräje lähneist õlevada [10] lk 14 [22] lk 20.

õpik arvab "AluTagusse murde" perinevä enne 13. - 16. sajandi "Eesti ranna-murde" maille tunqineie "Eesti idä-murde" kõnelejuide kiilist. neie murrete algu-peräst tõeste vaiella joo pitki aigu [10], [11], [12], [13], [14] Alu-Taguste murdi on arvetu erili jääneist ka Soome ehk Vadjagi keele mõju peräst. T-R Viitsoo väitell sedä küll ei saa õlla. ehk kui tõest õlises naaburi rahvald õbitu uuvest kõik õ-lised sõnad, unestede endise põhja-Eesti keelega ühise hääldämise, sit pidäses sedä pidämä joo keele vahestamisest egä võõra keele mõjust [15]. Priit Ligi on aga kirjotanud Narva linna alam-rahvast veel 15.-16. s kirja-tähtiss nimedetävä Alu-Tagutse Vadjalaisist [21].

Vaivaro põhja- ja idä-serva külide ehk "Eesti ranna-murde idä-rühmä" Nõvako murrakod on arvetu sündünest Alu-Tagutse substratum-põhja päälle rännaneie Isurlaisi ja Inqeri-Soomlaiste keelest [16], [17] . õmmete on ainik tunnuss - koondelisi nimi-sõnude ainomusse omastava sarnane mitomusse õsastav (ambo ~ amba, rikko ~ rikka, teibi ~ teibä, liik̀me, riite , venne [hambaid, rikaid, teibäid, liikemeid, riidi, veneid]), mine taolist ei teeta mõjald Alu-Tagutsest egä Inqerist, aga midä harva on leietu KuusSalu ja Viru-Nigula murdeist, se on siis ainik tunnus sidoma Vaivaro murrakuid länne-poolse (Jõe-Lähteme - Viru-Nigula) "ranna-murdega" [18]

sõna-vara aga ei jagone Eesti maall sugugi pää-murdeid pite [19] vaide enämb pärimus-piiri-kundi mööde [20]. põhja-ViljandiMaa p-õlegi sis siotu kesk-murdega vaide MulgiMaaga, mine südä one Karksiss nii-ku länne-Harju on siotu länne-murdega, mine südä one Martnass.

Alu-Tagutse sõna-vara haruneb Lüganuseld aga kirde-Harju, Järvä ja põhja-TartoMaani.


mu eneni madalast meelest ei pidäseski vaivama endid LänneMere-Soome murrete eri keelille jagonemise perä vaitelemisega. eks joo ajast aiga õle iga-sugu keele-laineid levinend tõisest murdest tõise kogoni Venako niinq Soome raja tagandgi. ainumald KuraMaa Liivi murrakod onvadgi jääned Läti keeliste taha tõisist sugu-keelist erälle. eri keelide nimetamine on päällegi täieste meele-valdane töö. õiete iga-üks räägibgi ike oma enesä murret tahes ehk tahtamata. [7]
    Alu-Taha on tuldu ja siit mendü jää menemise ajast saate, küll maad, küll merd, küll Peibist pite. uut keele moodi on saadu nii Eestist kui Inqerist linna tulleld töö-rahvald ja Soome saarelaisild. kõige päälle on kõikse kõvemma mõntsu andand muidugi keriko ja kooli õpetuss, mi on sadand aga küll kole kõville kõrvudelle, kuna veel tänäsenni võib Alu-Tagust rahvast tunda neie õige hoolikust hääldämisest.

viited

  1. ↑ Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" jooniss lk 64. seletussed lk 65-67.
  2. ↑ Tapani Salminen 1998. Pohjoisten itämerensuomalaisten kielten luokittelun ongelmia. - Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Sulhonen sexagenarii 16.V.1998. Helsinki (Mémoires de Société Finno-Ougrienne 228. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 228.) lk 390-406.
  3. ↑ Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" lk 68-69
  4. ↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Elin Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg: Eesti murded ja kohanimed, s. 56 (kaart), 57 (jaotuss). Tallinn, 2002.
  5. ↑ "Idamurde tekstid" / Aili Univere ; toimetanud: M. Must, V. Pall ; Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut Tallinn, 1996 lk 11
  6. ↑ Eesti murded ja kohanimed, lk 60.
  7. ↑ .. lk 20
  8. ↑ .. lk 73
  9. ↑ .. lk 176
  10. ↑ Paul Ariste 1956. Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Tallinn, lk 5-23
  11. ↑ Paul Alvre 1973. Läänemeresoome aluskeele varasest murdeliigendusest, eriti eesti ja soome keelt silmas pidades. - Keel ja Kirjandus. 3, 5 lk 151-162, 291-299
  12. ↑ Arnold Kask 1984. Eesti murded ja kirjakeel. lk 79-209
  13. ↑ Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu" (1978.) lk 45-62
  14. ↑ Huno Rätsep 1989. Eesti keele tekkimise lugu. - Akadeemia. 7 lk 1503-1524
  15. ↑ Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" jooniss lk 64. seletussed lk 69
  16. ↑ Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337
  17. ↑ Mihkel Toomse "Kirde-Eesti rannikumurrete ttoin-adjektiivide singulari partitiiv", Eesti Keel 1936, lk 102
  18. ↑ Eesti murded ja kohanimed, lk 160. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3.
  19. ↑ Eesti murded ja kohanimed, lk 97.
  20. ↑ [1] Mari Sarv e väite-kiri "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis."
  21. ↑ "Etnilistest oludest Alutagusel muinas- ja keskajal" / Priit Ligi; ( "Ida-Virumaa rahvakultuurist" / Viru Instituut 2013; toimetanud: Ingrid Rüütel;) lk 8
  22. ↑ Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Eesti keele päritolust" lk 19.
  1. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334, 335
  2. ↑ .. lk 336 ja 44.5.
  3. ↑ .. lk 328 ja 45.2.1
  4. ↑ .. lk 329 ja 45.9.3
  5. ↑ .. lk 329 ja 46.3.5.2
  6. ↑ .. lk 329 ja 47.7
  7. ↑ .. lk 329 ja 47.1
  8. ↑ .. lk 336 ja 47.6.
  9. ↑ .. lk 329 ja 52.
  10. ↑ .. lk 329 ja 53.2
  11. ↑ .. lk 329 ja 49.2.
  12. ↑ .. lk 329 ja 36.1.5.
  13. ↑ .. lk 329 ja 36.3.2.
  14. ↑ .. lk 329 ja 36.3.2.
  15. ↑ H. Viires 1963. ne-sufiksilised omadussõnad eesti murretes. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks (käsikiri Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektoris), lk 344.
  16. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.1.2.2.
  17. ↑ .. lk 329 ja 61.2.2.
  18. ↑ .. lk 329 ja 61.2.3.1.
  19. ↑ .. lk 329 ja 61.8.
  20. ↑ .. lk 336 ja 67.2.
  21. ↑ .. lk 329 ja 72.2.
  22. ↑ .. lk 336 ja 18.2, 18.3, 24.1, 27.2.1, 28.2
  23. ↑ M. Weske 1885. Ueber den Strandwierländischen Dialekt im Kirchspiel Luggenhusen, lk 271.
  24. ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 2.1.1.2, 2.2.2, 2.2.4, 2.3.
  25. ↑ .. lk 336 ja 1.14.2.
  26. ↑ .. lk 336 ja 16.2.
  27. ↑ .. lk 328 ja 15.2.1
  28. ↑ .. lk 328 ja 16.1
  29. ↑ .. lk 328 ja 5.2.2
  30. ↑ .. lk 328 ja 27.2.3
  31. ↑ .. lk 328 ja 34.
  32. ↑ .. lk 334 ja 1.3.4.2
  33. ↑ .. lk 334 ja 1.9.2
  34. ↑ .. lk 334 ja 1.11.3
  35. ↑ .. lk 335 ja 31.1.5
  36. ↑ .. lk 335 ja 44.6, 44.8
  37. ↑ .. lk 335 ja 54.2
  38. ↑ .. lk 335 ja 54.2
  39. ↑ .. lk 335 ja 74.2.1
  40. ↑ .. lk 340
  41. ↑ .. lk 342
  42. ↑ .. lk 344
  43. ↑ .. lk 306
  44. ↑ .. lk 325
  45. ↑ .. lk 319
  46. ↑ .. lk 356
  47. ↑ .. lk 350
  48. ↑ .. lk 352
  49. ↑ .. lk 351
  50. ↑ J. Mägiste (Eesti Kirjandus 1933). Mis on soomlased laenanud eesti keelest, lk 368-377; I. Talve (Suomen Tiedeakatemia. Esitelmät ja pöytäkirjat 1971), Suomen kulttuurirajoista ja -alueista, lk 197, kaardid 16, 17, 20

kirjandust

salvestussed

  • Eesti Keele Instituudi fonoteek
  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

lisä

Posted by at
Labels:

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)