marras

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Jõhvi


`marraskille - - nahk trollis tuleb kää päält väljä

marraksel = marraskil 
käsi on marraksel VNg
nahk on marraskestal VJg;
lõi puha marraskestale Trm;
langesin rannale kivie otsa kohe ja kaik sääre pääline on nüüd marraskedul; 
mittugi `kerda olid lonks`kelgalt tulijall nenä vai silmad ne marraskedul menned vasta jääd Kuu; 
kui `kuskil `kriibib, siis - - on `marrass kettul Jõh; 
poisil on jalg marasketul Kad

*marduma (ta) `mardub (halvasti minema, ebaõnnestuma)
miskid asja äpardab või `mardub Muh

`mardaju|s Jõe, g -kse Kuu Hlj; `mardavus g -e Jõe; `mardau|s Jõe, g -kse Kuu(n -ss) = mardus 
mardaus käis sie oli selle inimese mardaus Jõe; 
ega ükski inimine surnd küläss ärä kui jälle mardajus ei käünd [enne] `kussagi kolistamass; 
mes `mardajust sa siin pimejäs tuas mäŋŋid Kuu; 
ei tia, `kelle `kummitus vai `mardajus sie oli Hlj

`mardu|s g -se VNg Muh Lä(-o|s Mar) Ris KuuK Amb Koe ViK(mardu|s Kad) I, -kse Kuu Hlj VNg (~ mardajus, marras)

1. 
a. folkl (surma ennustav) vaim; kodukäija 
mina olen ise ka mardust ka küll kuuld Kuu; 
nägin ma mardust Hlj; 
`mardus tuulega nutab Kul; 
nagu mardus lähäb läbi ei lausu sõnagi Amb; 
mardus käib surma ieli ja koputab lähäd vuatama põle kedagi Kad; 
kui mardus kedrab ehk nutab siis sie tähendab surma VJg; 
just ku mardus käib üöse Iis; 
nägin nagu keegi läks see oli vist surma mardus Lai 

b. (laste)hirmutis 
kutsun `marduse su kallale (öeld lapsele) Iis

2. 
a. õnnetus, häda 
et sool nüid ka sõuke mardus pidi ette tulema; 
sellel olli sõuke mardus juhtun looma õnnetus Muh; 
täl üks mardus üle keind Rid; 
ikke üks mardos tuleb teine lähäb mette teagi joba mardos kaelapeal jälle Mar; 
nagu üks mardus kaelas ets (öeldakse) kui tulekahi või varas tuleb Lih; 
oli mul seda `mardust `kaela `tarvis Kse 
b. riid, tüli 
seal oli nihuke mardus naa et seda jõund keegi änam vaigistada Lih; 
Juhanil oli igavene mardus söömese joomese ja löömestega kõik naabrid joosn laiale Han; 
üks mardus õli neil siäl (peres) Kod 
c. maru, torm 
täna vällas neuke mardus et ää pista nina ukse vahelt välla Han

(`marras Lüganuse Vaivaro, g `marda Kuussalu, `marrakse Viru-Nigula, `marra Jõhvi)
1. 
a. mardus
sie on `marras - - migä‿s muud kui marras siis kardeti marrast Kuu; 
kui kana kirisi, siis oli `naise `marras tuas, kui kukku kirisi, siis oli `mieste`rahva `marras tuas VNg; 
marras käis kodo Lüg 
b. 
hirmutis, koletis `meie tuas on `marras - - vokk käis [ise] mürrä mürrä Jõh 
c. 
luupainaja 
miul käis tänä üöse marras pääl Vai
2. ohtlik, kardetav 
siis oli sedine marras aeg söja aeg; marras koht, meres vahest kivisid ning rahud Jäm

`mardas (harv, haruldane) 
see oli väga mardas obu mis aidu kargas vähe tuli ette Mus

marras Jäm Pöi Vig, g `marda Khk Pha Rei
1. (harv, haruldane; üksik ~ mardas) 
see on marras aeg kui ma näe ta; oli üks marras töö üle ulga aja;
see on marras kord, kui ma - - sönna minna saa Jäm; 
lesti on vähe moni marras; nääps üks marras söna see pole paiguline, tasku ikka käsilisem; 
moni marras tuhlis teiste seas juhtub ikka mäda ka olema; 
[kukk ja kana] lehvad kut inimesed riidu aga need mardad [korrad] Khk  
2. meelepärane 
saame marda jutu pääle Pha; 
nii kena marras jutt oli teistel käsil Vll; 
marras asi `kuulda Rei