käside käsitsa

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


võttab kää ~ käside `pääle

kude `aetasse käside piald käär`puudele

käsipõsekal, `istub `nukralt

`sõisu`riided - - nied ei `õlled igäpäi käsis (käepärast, tarvitusel)

käsissutte `kõndisvadki, käsi kääs

käsitse sai kõik `niitada, `luogu sai kõik käsitse võttada

käsitsi `laua saag (palgist laudade lõikamiseks)

õlen `neiegä ikke käsikääs (üksmeelselt, sõbralikult) käind, iast läbi saand

nüüd `onvad juo `lendrid (silla, purde käsipuu), `enne õlivad kää puud

`tõise kää `alle (ülevõimu, juhtimise, eestkoste all, vastutusel) ma ei `anna `ennast

minul üks kõrd õli ka `painijas, `liigutada mitte ei saand - - nii `raske on omal `õlla sääl kääs (millegi mõju all)

(kellegi valduses, omanduses, kasutada) kene kääs, sene suus

sie õless `õhjad oma kätte saand ja `püksid oma `jalga

(juhtumisi) `johtumise sain viel kätte

`Varssavi linn `anneti kättä `sakslastele `ilma `paugita

knüüd `piama menema `tuule kätte (meelevalda, võimusesse) `vilja `tuulama

kaks õdeda `saivad `kuoli õppimise kättä (taipama), üks ei saa, pää ei võtta `vasta

laps ajas `lõngatükki sasi, ei saa enämb `õtsa kättä (tabama) tie mis tahes

sile `pistab ja `karvane `mölletäb = käsi ja kinnas

kää`kaste vesi õli `ennemb sene jäust `valmis `pandu

(käsiraha) käerahast `andas `peigumies `kümme `rupla

(peiu käsiraha pruudile) `kihlad `anneti juo kätte, `kihla raha ja `kihla `sõrmus

`vaine inimine eläb kireldi-vireldi, kääst kätte ja pihust suhu

kottimehed `käivad `õtsimas `kartuli, `leibä, jahu inimeste käest

`kriepsi kätte sureb inimene `välla kõhe

a käepärane poiss `leidas kääkõhalise kive

`sauna`nuustik õli rogosist - - ka õlivad `niinest ja `riidesed `nuustikud, kuda kenelgi kääperä õli

(eseme osa, millest käega kinni võetakse või hoitakse) käepide on `kummuti `sahtlil ja `uksel
`varre `õtsa `panna labidal kää pide
kää pide on tõispuol ust, link on tõispuol ust
`vaskised kääpidemed lõi `uksidele

pettab `vällä `tõise kääst `luoma

tämäl ei õle maad, kää `tüögä (käsitöö) piab `toitama oma peret

kuda `kiegi `suovis `õlla [heinamaal], mõni `palja kää`varsi ja mõnel kleit `seljäs ja

kää`varre tuum (käsivarre lihas)

(laste käsi) `kännod on `külmäd

kääd `komparas (sõrmed kronksus)

pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud

surm õli kõhe juo `kääga `katsuda

käsi`atra käis `jälle sedä `muodi - - `tõine iest vedäs ja `tõine `oidas `aarasi `kinni

jahva~java|kivi (käsikivi, lindude liivapugu)

(käsikraas) käsi`karsisi ei õle enämb vaja, `villa`veskid on

(käsikaudu, kobamisi) kui pime on siis tuleb jo kätt `müöda `katsoda kus nüüd õled

(kobamisi, pimesi, kätega kobades) pimedäs käsi`kaudu kobasin, en saand kätte

akketi käsi kääst (käest kätte) `paasi `silla `juure `andama

käsi`küünar `mõedeta `keskmise `sõrme `õtsast kuni `küünar`põhjast `saadik

sie kodone poiss `õstas käsi `massina ja ma õlen `sellegä `õmblend ja

mul `endal `muudku `aigetavad käsi`varred (käsi õlast randmeni), `muudku mudi `tõisi

`kiegi raha ei taha, piäd kõik kätte tegemä, midä sa võttad `tõise kääst

`lapse `oidija kääs, nüid võib akkada `lapsi tulema, `trüöstitäkse emä [kui esimene laps on tütar]

ühe `kõrraga ei `jõuva inimine sada tüöd kätte võttada

`leidasin `lopsti kätte

kel ei õle obost, piäb kää `õtsas (omal jõul) `kandamaie

egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega (käsitsi) lahutasima [sõnnikut]

lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä

mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda)

sina õled minu kää alune (õpipoiss), sa et `pääsi minust kuhugi

`lõikab `lääväku (vasak, pahem <Vene) `kääga `leibä
pahemma kätt `üöldi ka `lääväk käsi

sie on `õige `käägä `katsuda (ilmne), et näväd `vargad `onvad


Jõhvi


kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja

sepp seliti maas, `kangur `karvupidi käes = linasugemine

too `mulle üks üvä kää peraline (käepärane) malakas, et ma `neile `kelmidele `õige `anda võin

`miestel õli ramu kääs, nied `niitasid ühe nasargaga (vikatiga, millel üks löepulk)

pani kää võru kätte

käissped, nied `enne vanast `pieti `särgi pääl, lühikesed, alt `väljä `õmmeldud
ned `käispäd õlivad - - kõik `pärlidega `tehtud kõhe
`meie `naistel enamb ei õld neid `käispäid

`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni

surm õli kõhe mehel käsil (käeulatuses, ligidal)

ta `vaatab käsi põsekalli `aknast `välja

`sirpidega `leigati käsitsa, käsidega (käsitsi)

sääl (külas) õlid kõik `niisikesed käsi `tüölise inimesed (käsitööst elatuv)

`silmi rätiku `üelda kätte rätikust ka

(laste: käsi) kas kättul on külm

`kuitsikas lasi `ennast lamakile `päikese kätte

(peksust, löömisest) senekääst said `varsti `vasta `itskid (silmi)

surm õli kõhe mehel käsil (käeulatuses, ligidal)


põhja-Iisaku


`toksis, `toksis `kerves käes, ükskord `jupsti ja oligi `pöidla `otsast tükk maas

tia, kas kana süöb `kiisli `keesat, `viska sia kätte

`siemega oli kevade `kitsas käes (puudus, kitsikus)

jäin `laada `õhta `massä·lnikutte kätte, mis säl enamb, `kitsas käes igate pidi

`tütruk `klähmis (korduvalt lööma, peksma) kätterättikuga `kärpseid tuast `väĺja

tagasi kätt pani `teisele kläu (hoop, löök käega) `vasta nägu

tahid kätte `maksta, `läksid `kolki (peksa) `andma

`selle inimese käest `ükski tüö maha‿i kukku, keik mis ette tuleb, tieb ära

oli `teine `ennast `känkara (kõverasse, kööku) `tõmmand (kõhuvalu käes)

`rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda

omast käest ma‿i `anna punast koppikatki

(tööta, tegevuseta) `töllus kättega `seisab

ia oleks old käsi`kambri (panipaik, sahver) `peitu `menna

käsi`kaupmes müüs oma `pambust

`miestel on `metsa tüö käsile `võetud

pere`naine oli `lahtise `käega `valmis `aitama

lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik

ma `selle luuvalu `aigusse käest enamb ei `päese, paras `nende `aige `luitega `auda `menna

sie `kinninase `käega (ihnus) vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab