kõrvi kõrvite

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kaks inimest `istuvad `kõrvi `pengi pääl

`istu `seie minu `kõrva

kaks ovost õli `kõrvite, `rinna

(teada saamisest) sie on `ammugi `rahva `kõrvis ja suus

käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi

(mitmesugustest helidest) `kõrvad ajavad `pilli - - ii-ii

mets lähäb `iire `kõrvale (hiirekõrvul)

saan viab `kõrva (kõrvale, külje juurde, veerde), kui obone `viltu rakkes

karu külite maas - - `suole `unnik `kõrvas (juures, lähedal)

siis õli `paljas leib ja kui mõnel läbänäs, õli siis ka või vai silk `kõrvas (juurde, lisaks)

regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisepp̀uold jõhivits `pitkemäl
libeda `tiega regi `juhtas `kõrvale
`juhtab rattaga ühest tie `äärest `tõise
joppastand mies `juhtab
ei saa `õigest `kõndida, jalad `juhtavad all

`katri õli ikke `valges `luoris ja siis õli ikke `peigmes ka täl `kõrvas ja

`kaŋŋas sai pikkite `kaksi`kõrvu (kahekorra) `käänada `enne `kaikale `kieramist

`kuulasin küll kikki`kõrvu (tähelepanelikult, teraselt), a minestki ei saand aru

mida sa `räägid `ilma`aigu `nõnda `kõrvalist (teisejärguline, ebaoluline, vähetähtis) juttu, mida `tarvis ei õle

`kõrvad `tieväd koha

(puunõu sisselõige) `krõpsud `kõrval sies

(ajalisest järgnevusest) päiv `päivä `kõrval `mässä siin `neiega

(ajalisest järgnevusest) järel sepp õli `ühtä `puhku pajas, ikke `päivä `kõrvast päiv

`kõrvad pää ligi, `ihne

`kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu

talvkübär sie on nahast, `kõrvid `külles

eks redeli `kõrvapuud õle redeli `kõrvad

(lõimelõnga arvestusühik) üks kõrv on kaks `niiditükki, `milles on `kummaski kaks`kümmend kaks `võrget ja sie `annab `kanga pikkust juo `kümme `küinart

`naine on mend `tõise mehe `kõrva `õige, omast mehest ei võtta enamb `asjastki

sie raha on mul `kõrva (tagavaraks) `pandud

raha sai `kõrtsis `kõrva `pandud - - `viinast `pandud

`kõrval `uoned [on] laut ja ait ja `tallid

redelil on `pulgad ja `kõrvalpuud

(varumisest) lüöb `võõrast vara `kõrvale, varastab

(leivakõrvane, põhitoidu lisa) kui `kõrvalist on, siis kulub `leiba vähemb

`andas `kämblega kaks `kõrva `lopso (kõrvakiil)

kie ei `õska `kaŋŋast rehendada, senel jääb `kõrvandane (soast ülejäänud lõimelõngad) `kõrva
midä `piirdä ei mahu, jääb `kõrva, jääb `niiti järele, jääb `kõrvandasest, nii `kauva kui saab `kuutust (kootud)
`kõrva ork pidi `kõrva pugema kui maa peäl magatasse

`käärbodel on neli `kõrvapuud (toestav külgpuu)

`kanga`päälistel pali `aukusi sies, [soalae] `kõrvapuid saab `kõrgemalle `tõsta ja alamalle `lassa

kui `vilja redend `tehti, `tehti `kõrva `puile `augud `sisse

verävä `kõrva`puudele `raiuti `augud `sisse ja `sinne `lüödi `õtsa pitte `laidapuud

(kõrvahark) `kõrvaork, [on] pikk must puttukas, pikkade kõvade `kärvadega (tundlad)

ei `viitsi sugeda, lakkad `kõrva taga sasis

`kitse `kõrva lehed, `metsäs `kasvavad `neskese `lehtise `einä `ulgas

tühi kõht on `leiva`kõrvane

`kueral on `lontis `kõrvad

sa kuradi lont kõrv, akkab viel `vasta

`tütrik `tienis ja sai `palga `kõrva (lisaks, juurde) naul ehk kaks `villu

sie inimene on `üsna `vaine, aga ikke `võetasse tema `kõrvast (osast, jaost), tehasse viel `vaisemast ku on


Jõhvi


sel `kangal on `kaksik sies, ku kogematta `juhtub kaks `õtsa `kõrvi ühe `niie pialt

pisikesed kibesed, kõrv `külles, `kellega `juodi

`kuule `kõrvidega, ärä `kuule kõhuga

(söögi arvelt säästes) õlen kõhu `kõrvalt varastand omale `ilbud `ümbär

`kõrvad sügälävad, sula tuleb

pani näppud `kõrva `aukude

`kõrvaldane

`silmi `kõrvale `lüöma

eks nied `kõrva `rõngad `kõrvas `käined

`kõrvitsed ~ `kõrvussed (pastla põikpael)

`kõrva kõverik

`sirged [juuksed] kõik, et ei õle `miski kõverikku

ema kää`kõrval `töngärdasin

`saapa `kõrvad on `sääre `külles

`varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja, sie `üäldi rie laut

`tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama

jänäss `istus `kõrvad ludus

ei akkand `miski kättä, `sõisas `kõrvad ludus (tusasena)

`saapa `kõrvad on `sääre `külles, säält `tõmmetasse `jalga


põhja-Iisaku


`kõrvis akkas kumisema

`jälle akkas `kõrvis tinistama

`tarvis `põrgulisel `kõrvad eledast teha

kasel kui `onvad `väiked `iire`kõrvad (puhkev lehepung), siis neid `kietada või `piirituses `leotada [vähiravimiks]

isa`mõrtsukas (peaaegu kõrvuni ulatuv kõrge kummikrae)

`kreslaga ries oli `ruumi `rohkemb [kui saanis], võis `kolmekeste üks`teise `kõrvas `istuda

ia `päevapalk [küll], aga `riide ja `süöma kulu, `selle unustavad `kõrva `rehkendamata

`putru `kõrvas käib piim

(takistusega, kõrvalheliga hingama, luksuma) kaśs akkas `kõõksuma, akkab `oksele, aja ruttu `õuve

sie on tige obune, näe `kõrvad `longus

tia mis tal `juhtus, käib `ringi, `kõrvad `lońtis

`kõrvad on lukkus

`mütsi `kõrvad `jäened sul läppakille (ripakile), siu `paelad `kińni