Saturday, November 1, 2014
päini päälise pääld
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
Jüri õli ise`päinis (eraklik), kole tige
jääb `asjaga `kängu, päist `jalgu ei `pääsi
kõbitseb `einä `juures, päist `jalgu ei `pääsi
`raske tüö on, minu jõud ei `kanna sest üle (vastu pidama) `üksi`päini
laa `õlla `pääle
pääld `koito õli juo `mitmel tükk tüöd `tehtud
(laepealne) `reie tua lae `pääline viel `pahna täis
põletas kää`päälise `kievä `viega
mehele `näita kää`päälist, mitte pihu siest (pole vaja kõigest aru anda)
`pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl
ja `sinne `laotasse `erned `selgä - - sie on `erne aas
pane `lähker `erne `aasa, iir `kannab kõhe [herneid] täis
`pliita `serva pääl ihusivad nuga
(tume täpikujuline sünnimärk) iludusemärk põse pääl
iludusemärk õli must, vai pruun
tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä
puhu `eŋŋe `õuru (hingeaur) `akna `pääle ja pühi klaas `puhtast
minä õlen juo `kolmas suvi sene `istumise pääl
(eefeu) `jaanussest `tehti krants puu`särgi `päälä
käib jahi pääl
tämä on jala`tallast pää `laeni `kelmistükkisi täis
on pääst jala `tallani ias `riides
(laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl
(aeglane) ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust
`tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä
`purjus `päägä akkab `jõnnitamma (vanu (tüli)asju meelde tuletama)
vie pääl on juo jää `kahle, akkab `külmetamma
tuul `kõrjab jääd kokko, jää `kõrra `tõmmab vie `pääle
`niitasid vahe `sisse, nüid jään `aida - - `pärtli`päiväst `nuuma `päälä
(`kaasamies = pruudipoolne kihluse või laulatuse tunnistaja, pruudivend) `neljakeiste `läksiväd `kihlama, `peigumies läks isämehega, isämies võttas `pruudi oma obose `pääle, `peigumies `istus `kaasame obose pääl
`kaasamies õli `pruudi vend
ku `venda ei õld, siis pidi küläst `katsuma
`pruudi puolt õli `kaasamies ja `peigume puolt isämies, `muidu ei `laulata
`peigome obosel õlivad kureli`kelläd (kuljus) pääl
(leelotaja) `laulu`naised `käidi, `riegotasivad omast pääst, `pulmaajal `eided `laulu`naistest
seppädel on kahe jalaga `kapja penk (hobuserautamisel kabja toeks kasutatav pink), obose `jalga `raspeldavad pääl
`juuksed on kahukalli (kohevil) pääs
`kahvli pää, ruod, `aarad, laba
kuradi `kalja pää (joodik), `ütleb viha pärast `juodikulle
`kaljapää unestab `vällä kõik, ei piä `mieles midägi
`teine inimine `kannab viha `teise `luomade `pääle
`kannab pääd `luogas (hoiab püsti)
vanamel õli `paltu `seljäs ja kanepine vene vüö pääl
(soalaad) `piira pani `kanga`pääliste `sisse
`pääle `vaalimist `tõmmasid `vaali`kaika `kanga`rulli siest ärä
`mõisas `peŋŋi `pääle `pandi maha ja `anti `vasta `kanniku
`pannu pääl `paistetud `karduli `pilgud
paneb `kassi kala `pääle `kauba (kaubale lisaks)
jõgidelle `tehti `kastid, `palkidest `kastide `õrred, `õrside `pääle `laidalaidapuud
kus lai jõgi, on viel `keskel üks vai kaks `kasti
(katekismus, vaimulik käsiraamat) `katkemus, sie pidi pääs õlema
(väike katel) `katlik on `tuobine ja kahene, sang pääl
sääl [heinamaal] tegima `süia, `leima `argid maha ja, ja `katlik siis vai pott `sinne `arkide vai `sinne puu `sisse
kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb
[hunt] võttas `lamba `kaula päält `kinni ja läks
mina oma `kaula `pääle ei võtta `üksi`päini
palusin jumala `kiele (eriti tungivalt), aga ta oma südänd ei `murdand, ei alastand minu `pääle
sie sõna on just `kieramise pääl (keele peal, meenumas), `miele tuleb aga ei õle `mieles
`kierib ikke `kiele pääl, aga ei tule ette (sõna ei meenu)
keri`laua pääld `aeti lõng kehä `pääle
`kanga õts õli `riidega kehä `külge `kinni `õmmeldud, sis akkas `kaŋŋast kehäle ajama (värvimisel)
`laudust `tehto `keidoküök, `neljä`kandiline, katuss pääl
suvel ei `tahtund `keitädä `reietuas, sis `keideti `keido`küögis
suve köök - - `laudane kattus pääl
`lapsed `keksiväd ühe jala pääl
`kerge `pääga, `kange õppima, pää võttab `vastu
(kesa) kesä `väljäl `ärjappäd, `augusti kuu sies tehässe rukki `pääle
kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli
jää - - ei `kesta viel `pääle `mennä
`lüöväd `kihla `asjude `pääle
(kihlvedu) `kihla vedo tuleb `jällä, `lüöme ühe `asja `pääle `kihla
`laulu luud kippuvad `pääle `purjes mehele
nuor jää, ei `kanna pääl, üks `kirmetus on pääl
`kisku pihud `panna `este `põllu `pääle kokko
(huupi, umbropsu) kobina `pääle `läksiväd
(nahahaigus) koi `aigus ajab naha `pääle, vahel lähäb naha `sisse
kolmjala `pääle `pannasse küna
obone `kombastas `silla pääl
`kuerale `kuera palk
sie [töö] on `kuera `muodi `tehtod, `kuergi ei `õksenda `pääle
kuop õli päält `mullaga `kinni ja sue
`kuoba `õtsa jäi auk, siel õli topp ies
`saunale `tehti `pääle kosost kattus
`meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko (paks puukoor - pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) `õlpusammalt
tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad
isad `vahtisivad `poegi `saunas, kas kott viel (tilli) pääs
kui kotti ei õld pääs, sis sie on `tütrikuga juba läbi käind
äi `rääkis `meile, et vars `sünnib `kõige kottiga (lootekestaga)
sie `krepsik (reele seotav varbpära) `siuti `nüöri tükkigä rie `päälä
suvel õli `päälimine `sielik `kriitongist (puuvillane riie, kretong) - - `ruuduline
valesti laulma, lällama `kriegotab `purjes `päägä
obosel on must kriips `sella pääl
kaks `kupjast (teoliste järelvaataja mõisatööl) õli `mõisa `pääle
`kupjas `vahtis järele, kas inimene tieb tüöd
`naine on jo kudund `kanga `vällä
mis `kuutust saab, lähäb `kärri pakku `pääle
(kuhjaga) `kuhja `päägä kõhe `andas
`kuisa`vitsad (maavits) `kasvavad kravi `kallaste `põhjas lodo pääl
nägo kukketab (õitsema) pääs
`koukimine tegi naha `pehmest ja `tõmmas naha päält `kulla (naha pealiskiht) `lahti
sedä `kulda ei pidänd pääl õlema
naha pääl õli kõva kõrd, korp, vanast `üeldi kuld
õlivad pääd `paljast kulined
kulivad `juuksed `paljast
`pliitale tehä kumm `pääle
`pliita kumm tehä raud plekkist
mõnel on kerisse pääl kumm, et ei lähä säde lage
nüüd on viel kuradim, piad `tunni pääld [tööl] õlema
nied sõnad lähäväd eri kuratimmest (üha hullemaks)
`siia on ia kurismikku auk `trehvand, vesi läeb `põllu pääld üvaste `välla
(salaja kõrvalt kuulama) aga ma `kuulin kõik päält, midä `teie `rääkisitte
vesi `tõmmab juo jää `kõrratuse (kiht, kord) `pääle
pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad
kaks inimest `istuvad `kõrvi `pengi pääl
(siia-sinna lükatav) `nuores `põlves akkasid üks`ühte lükkämä, [öeldi] sie on `käimä pääl
(endisaegne naistepluus, käised) `käispide pääl õli `õmmeldud `vällä
[kangas] mis `kuutust saab, lähäb `kärripakku (kärrpakk) `pääle
võttab kää ~ käside `pääle
(kangapoom) `käärpä on `kanga `jalgude `külles, pakk, `rauvast `ambad ja käriseb `vasta `nilguti
`astub ikke könks ja könks - - `kõnnib `varba`õtside pääl
`körti `keideta jahudest, `piima `panna ikke `kördile `pääle ka
`kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni
`lambal kere täis, `külje`päälist `villa ia `niita
(küünarnukkidele toetudes) `istun `küünär`põhjakalli, `küünär`põhjad `lauva pääl
(laabruk) `laabrok kuub käis kasuka pääl, `tõmmati `vüöga `kinni
(saagikast teraviljast) vägev kõrs, `viljä pää pikk, `raske terakas, laamvili `annab ia `saagi
`kaivu akka päält `kaivama labidaga
laps käib `välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata
(lahti, ära tulema) `juuksed `langevad maha, pää lähäb `paljast
`päälä sigitamist tekkib `lapsekõda (emakook) emakoja sies, `lapse kõas `kasvab ja areneb inimise `luonostane
`lapse `vanker `tehti `ennevanast `lauvatükkist - - korv `siuti `pääle
lasevad puid jala päält maha
`lasmaga `lüödä kattus päält siledast, `kutsuta `lasmast
laud on `liemene, `lapsed `süöväd ja ajavad lient `lavva `pääle
`naistel - - `kõrged `mütsid pääs, `lindid taga viel `lehkisiväd
`virmalised lehiväd
(leivaviilukas) kaks `leivä `viilaka õli `laua pääl
`piidad, `päälistükk ja alus laud, nied `onvad `leŋŋid (ukse- või akna piit, puuraamistik) `aknal
(putukas) leppä uss, leppä `õkside pääl on, `kõldased ja rohelised
siis ku leppäd on `piimäl, siis näväd siginevväd
vanamor `istub `lesku pääl ja `plahverdab juttu
ära pelota `kassi `sontka päält `vällä
magab `sentka pääl
meil õli ka lesantka siin vanas toas, pää alune tehasse `kõrgemast ja
(libisti) libistaja ägel `käiväd `lauvad `servite `ninda ja `lauva tükkid pääl
`päivä `pääle läheb maa ligasest
(lihtimishöövel) liht`üövli `raual ei õld klappi pääl
üks `kangaserv arv, `päälised ei lüö ligi, piab `liivima (viltu kootud kangast tasandama, maha jäänud serva järgi kuduma)
(linnupüünis) `linnu `paulad, tie raa `pääle sai `nüörist rattass `tehtud, vibu `küllest tuli paul, `silmuss sies
kui `pilpa `pääle `astus, lei `nüöri `lahti, `tõmmas kokko, siis jäi rippuma üless, kas jala `külge vai kuhu jäi
isä läheb ovosega `metsä, `lapsed `lähväd `pääle `liugumaie
on üks loderik inimine, `kõnnib pää sarikas ja `silmad pesematta
vesi `loigod on tie pääl, tie on `loigoline
`kundament `pandi päält `luodi (täpselt püst- või rõhtasendisse)
kaup jäi `lopso päält (otsekohe) `katki, kui `ütles `inna
mõni `ütleb `lopsu päält `vällä, midä `arvab
mart tuleb `maale, `katri luhistab `pääle - - `andrus lüöb `pulga ette
`saia `süiässe `leivä lõppu (lõpul, lõpus) - - `päälä `süöki seid tükki
ku `lõune saab `süödud, siis visetasse `süögi `pääle `puhkama ka vähest ajast
(lööbest) vase`karva lõved paha `aigusse ajal `lüöväd naha `päälä
pää `läigib (pööritab), tahab maha `pildada
`lähmä külä `pääle `lällämäie (purjutama)
(m-tähe nimetus) `emmist akkab `pääle
(taim) maarja takjas kasvab pae pääl
maks pandi süldi ulka vanal ajal nüüd kuppastatta maks välla ja praaditasse pannu pääl
sie mies võttas ma pääle sene maksu maksada
maru murrab puid maha kõhe juuride päält
(niidumasina) massinanuga sai kodo käiä pääl teridata
üht inimist `aetasse taga, siis `juokseb kukkeldi-kakkeldi (uisapäisa, ülepeakaela)
Lügänüse: (kassikakk Bubo bubo) kakkupääkull padikas kiri on
põhja-Iisaku: sügisite kakkupia`kullid `kräuksuvad
Kõdavere: kakupiäkuĺl oo vesi aĺl, ümmärguse `näoga, nagu kaśsi nägu, aga nokk `keskel
tapeti ärä kakupiäkuĺl, `pańti salve servä `piäle, siis iired peĺjäsid sedä
Jõhvi
`kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi
`erne `luuvad `pandi `kaksite `aasa `pääle
isame pudru õli `pääle
kas õli `mannast vai `riisist
kari läks `kuuse`issanduse `pääle
`naistel ei õld [särgil] seda klatstükki - - õli `krousitud ja `kaeluss pääl
`erne `luuvad `pandi `kaksite `aasa `pääle
`kanga kehade päält akketa `käärima
(hõre riie tikkimiseks) kanavaa `pääle tegima rist`pistes
päält `karvane, siest `karvane, üheksa `süldä `ümbert `karvane = heinakuhi
`karvane nagu `siili ema `põõsa taga
`ketra päält nüör lähäb ratta `pääle
no sie nimi on `kiele pääl, aga nät ei tule `miele
tõi `õue `päälä ühä pisikese kegu (puid)
`niie `paelad on `seutud `niie keppide `pääle
une päält akkas `kiljuma
kipitseb kõhu pääl, nipitseb naba pääl, lähäb `sisse `silpsti = võti
ta õles sie kõrd ikke `kitli `pääle saand, aga sai `putked
tie pääl `sõisasivad obused kõhakute
`nelja talu pääl `käisin `karjas jah
igas talus õlin kaks nädäla `kõrda - - siis `läksin `teise talu
kuu on `kolmanda `kortli (kuu veerand) pääl
`naistel õli [särk] `krousitud ja `kaeluss pääl
ühäst lae aam`palgist akkas krõbin `päälä ja läks krõppa, krõppa, krõppa ühäst `õtsast `tõise
`kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid
siest `siiru`viiruline, päält `kulla`karvaline = sibul
`kääve vokkil ei õle `värtne - - `kääve pulk `pistetasse [voki] lühü `kurgu `sisse, `selle pääl tehasse `käävi
mis `telgede `külje pääl käib, [on] kaks `küljepuud
mina ku `läksin `külvi`rinnaga (3–5 sammu laiune riba, kuhu külvati) üle `väljä, sis tulin tagasi, seda sama äärt `müödä ja akkasin `jällä siit `õtsast `päälä
labese `pääle `külvetasse `sieme
lakkaline on ies, `assi plokki pääl
`võrgu `silmad on `laudasse pääl - - käbi on `miska `kuutasse
(kalasi) `laudasse `pääle saab `võrgu `silmad `kuutud
`laudja `pääline
`päälä `lieri `üäldi ikke juba täis`kasvand inimine
üks lein `leina `päälä, `mõtle, sene vähäsä ajaga juba kolm `leina
(putukas) leppa pukkid `täitäsivad `piima `sisse, pidi päält `kinni õlema
(vihmauss) `lüörikad, tulevad maa `pääle `üöse
`liimukad tulevad maa `pääle `üöse
minul ka südä akkab `tihti `päälä `läikima
nuor inimine ei tõhi pääväl magada
`marraskille - - nahk trollis tuleb kää päält väljä
põhja-Iisaku
paha `lapsele `anneti (~ `anti) kerisse `pääle
`pääle kevade `tuisku akkas mets teist`muodi kohisema
`ommiku tierull `sõitas paro·da pääl `irmsa kirinaga
malts, nuor mets mis ia maa pääl kasvab liiga lihav
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment